Keskväljak Aseris.


Keskväljaku teine pool Aseris.


Ontika ja Valaste juga. 55m!


Vaade Ontikalt merele.


Narva-Jõesuu rand.


Temaatiline graffiti Narva-Jõesuus.


Narva-Jõesuu sanatoorium, nõuka ajal ehitatud, Pärnu rannahotelli koopia.


Irja Kuremäe kohvikus.


Peipsi rand Vasknarvas.


Kauksi rannas.

Irja Sinimägede lahingupaigas, kus eesti vabadusvõitlejad 1944. aastal venelastele vastu astusid.


Inno ja mälestusmärk vabadusvõitlejatele.


Sinimäed kui kena piknikukoht, vaade Venemaa poole.


Vaade Eestimaa poole.

Mehikoorma rand.


Piirivalvehõljuki taustal.


Otepääd avastamas.


Segasumma suvila Otepääl.


Otepää linnamägi, kunagine Ugandi ühe suurema linnuse asupaik, kuhu kirikumeestest kõrilõikajad hiljem oma platsdarmi lõid.

Lilledes koduõu.



Ja Inno kitsedega.

Väljavõte Postimehe artiklist.

Pildil Irja Pärnus 29. juunil, mil auto välistermomeeter mõõtis Pärnu Rannakohviku ees varjus kella 17 ajal õhtul 34 kraadi sooja.

Väidan vastupidist. Toetudes oma kogemusele prokurörina, kus pidin korduvalt nägema, kuidas väga tunnustatud ja lugupeetud advokaadid saatsid oma kliendi sisuliselt persse, öeldes mulle, prokurörile: paneme selle raisa kinni, või siis nõudsid kohtunikult esmalt tasutõendit ja asusid alles seejärel suure hädaga oma kaitsealust kaitsma. Huvitav oli meil Innoga näiteks juhtum vandeadvokaat Andres Pastiga, kes, muide, Aivar Pilvega intervjuu teinud Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Liisa Pasti onu (Liisa, kas onu ütles, et kirjuta nüüd üks hea lugu advokaatidest?), Liisa meile oma onu soovitaski. Pooleli oli siis vaidlus Ingridiga – vara jagamine. Andres hakkas esmalt pikalt ja laialt seletama, kuidas Üllar (siis Talviste) on Inno peale tema Üllari ja Edgari (Savisaar, Üllar ju teadupärast Edgari ihuadvokaat) suhtes kriitiliste Äripäeva artiklite pärast jätkuvalt pahane ning tahab talle Ingrid Tähismaad esindades kätte maksta. Et muidu poleks üldse võtnud seda Ingridi asja omale kraesse, aga kihk Innole kätte maksta oli nii suur. Aga temal, Andresel, on Üllariga head sehvtid, ja ta võiks katsuda ses kohtuasjas miskit kokkulepet saavutada. Üllariga pidi Inno eest kohtusse vastakuti minema Pasti büroopartner, vandeadvokaat Monika Mägi. Ohoo, Monika Mägi, mõtlesime meie, vägev. Kui kohtusse mineku aeg kätte jõudis, läksime Pasti juurde tagasi. Üllatas, et ta polnud me kausta, siis toimikut üldse läbi lugenudki. Istus oma traagilisel ilmel vastuvõtutoa laua taga, ohkas südamest ja teatas, et ei tema ega Mägi meid siiski esindada ei saa. Põhjuseks Inno kirjutatud artikkel Postimehes, kus ta siis kirjutas oma lõbumajaelamustest. See olevat väärikat Monika Mägi sedavõrd shokeerinud, et ta keeldus Innot esindamast. Ja ka Past oli shokeeritud. Kuidas võib nii kirjutada. Kas sa oleksid ka siis midagi sellist kirjutanud, Inno, kui su ema elaks, küsis ta pateetiliselt.

Einoh, lasteaed, ja ise tahab veel tõsiseltvõetav advokaat olla. Aga kui ei, siis ei. Jätsime haavunud Pasti sinnapaika ja võtsime uue advokaadi, sedapuhku siis Toomas Liiva, keda Inno usaldas, kuna ta on endine ajakirjanik ja Inno sõnul kompromissitu. Tema siis teatas esmalt tähtsalt, kui palju tema aeg maksab, ning võttis laisalt meie paksu kausta enda kätte. Mõne aja pärast selgus, et ka tema polnud viitsinud Inno toimikut läbi lugeda, ja me loobusime ka tema teenustest. Mida sa jändad advokaadiga, kel su asja vastu huvi pole, eksju.

Aga nii see, mu armsad sõbrad, kahjuks on. Õnnetuseks pole ajapuudus sugugi mitte üksnes Pasti ja Liiva probleem. See on ka Aivar Pilve probleem. Tal tuleb lihtsalt tähtsa näo tegemine hästi välja ja seepärast ilmselt jätkub ka kliente. Mina aga võin küll öelda, et kogu selle kahe aasta jooksul, mil ma töötasin proksis ja käisin kohtus süüdistamas, kohtasin ma vast vaid kahte advokaati, kes tõesti seisid nagu raudpolt oma kliendi eest. Võin nende nimed öelda, kui teil tulevikus läheb vaja advokaadi abi, võite julgelt pöörduda: Anto Kasak ja Sven Sillar. Südamega advokaadid. Kui justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja oleks ka advokaat, siis soovitaks teda ka.

Ei soovita üldse võtta vanu advokaate, kel veel siiani küljes nõukaaegsed kombed. Nad on küll osavad diilitajad, aga samamoodi võivad nad ka teil endal naha üle karvade tõmmata. Kõige parem on võtta noor advokaat, miks mitte üliõpilane, kuna ta on veel süsteemi poolt rikkumata. Tuntud advokaadid ei pruugi teinekord lihtsamaid asjugi jagada. Näiteks Üllar Talviste väitis oma hagi tagamise taotluses, et Justis ilmunud järjejutt on tõend. Aga kui nii võtta, siis ka Helve Särgava arvas sama. Õnneks ringkonnakohus nii ei arvanud. Igatahes ajas Talviste selline aps hulga mu tuttavaid advokaate südamest naerma.

Head advokaati valides ei pea niisiis kindlasti mitte sisse astuma Aivar Pilve büroosse, hihii. Ega ka Andres Pasti ja Moonika Mägi omasse. Tasemel büroo Tartus on näiteks Lillo&Lõhmuse büroo Ülikooli tänaval, kus töötab hea noor advokaat Karina Lõhmus. Noori advokaate võib üldse soovitada. Nende õppejõud on olnud targad Riigikohtu kohtunikud - Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jüri Ilvest, Jüri Põld, Indrek Koolmeister jt.

Ja muidugi kõige targem on end ise kaitsta. Ja sel ei ole kurbi tagajärgi, nagu väidab Aivar Pilv, kes kaitseb esmajoones omaenda bisnist. Tähtis on enda kaitsmisel meeles pidada aga üht väga olulist asja: ärge kunagi sõlmige kohtus kompromissi. See lihtsalt ei tasu end ära, kuna seda ei saa vaidlustada. Sellega on lõpp. Kõige kavalam on nõuda kohtunikult otsust, sest Eestis on kolm kohtuastet ja pärast seda saab veel kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ja te saate selle otsuse igal juhul edasi kaevata. Ärge nõustuge siis mitte mingil tingimusel kompromissiga, ükskõik kuidas kohtunik teile ka peale ei käiks (ja peale käia nad oskavad). Samuti kasutage julgelt oma õigust kaasata protsessi oma tunnistajaid, oma eksperte, oma tõendeid. Ja mis peamine, ärge kartke kohut ega vastaspoole advokaati. Kohtunikud pole tegelikult teab mis targad. Sel istungil, kus Tiia Mõtsnik meid välja ajas, korraldas ta mulle enne lõplikku väljaajamist minieksami, noh, et välja selgitada, kas ma (vaatamata oma kaheaastasele kohtukogemusele) ikka kõlban Innot esindama. Käskis välja otsida ühe paragrahvi. Leidsin selle kiiresti üles. Aga Tiial endal võttis selle üles otsimine, et mu vastuse õigsust kontrollida, ligi 15 minutit. Võib-olla see ta vihaseks ajaski?

Ka ei maksa eriti tõsiselt võtta kohtukutset. Advokaadid trikitavad kogu aeg, küll on nad haiged, küll reisil. Kuni Eesti Vabariigi kohus koosneb sellistest naljanina-kohtunikest nagu praegu, ei peaks me juba oma sisemise õiglustunde pärast sesse kuigi tõsiselt suhtuma. Käsule ei pea alluma, kui see on seadusevastane, tulgu ta siis või kohtult, nagu mulle õpetati ülikoolis. Uurige seadusest, kas kohtuniku käsk on ikka õiguspärane, ja kui ei ole, siis vaidlustage see jõhkralt. Öelge kohtunikule, mis tast arvate – see puhastab õhku.

Las Justiitsministeerium võtab midagi kõlblik-kuni-tähtaja ületanud õigusemõistjatega ette ja küll me siis austame kohut, eks?

P.S. Tõe huvides väärib siiski märkimist, et sugugi mitte kõik Harju Maakohtu kohtunikud ei ole erapoolikud ning ebapädevad. Erinevalt Tiia Mõtsnikust, Ele Liivist ja Helve Särgavast on Maie Seppo ja Mai Grauberg Inno kohtuasju siiani erapooletult ning õiglaselt menetlenud. Epp Haabsaare kohta võib öelda, et ta on lihtsalt üks tore vanaema. Katsus, mis jaksas, Innot ja Ingridit lepitada, aga seda tehes keetis ühe paraja pudru kokku. Ega karu ja jänest saa ju ka koos valssi tantsima õpetada, kuigi võib-olla väga tahaks, ja sama kehtib Inno ja Ingridi kohta, kes on loomult nii erinevad inimesed. Oleks Haabsaar oma otsusega vara ja kohustused ilusti ära jaganud, oleks praegused vaidlused olemata. Ehk siis tegelikult teeb kohtutele tööd juurde kohtunike endi asjatundmatus.

Kui Innoga tutvaks sain, siis ta viis mind Äripäeva suvepäevadele, mis toimusid Melekis, Lätis mere ääres. Üllatusin, kui palju toredaid inimesi seal oli. Ja eriti vahva, tore ja sõbralik paistis olevat üks noormees, kes hiljem osutus Aivar Hundimäeks. Raimo Ülaverest mäletan seda, et ta käis kogu aeg ringi palja ülakehaga, vehkis oma õllepudeliga ja lamas murul, suurte tissidega tüdruk tema rinnale naaldumas. Oli oma olemuselt siuke minimacho, väike wannabe-mafiooso. Kes nagu tahaks väga olla keegi, aga ei tule nagu hästi välja. Aivar on samas ehtne, siiras ja positiivne.

Inno Äripäevast lahkumise peapõhjus oli tegelikult see, et kaks ülemust kogu aeg kottis teda. Kadi Heinsalu muud ei teinudki kui aina istus mns-is ja küsis Innolt, mis teed. Istume näiteks mõnusasti Lepanina hotellis ja Inno kirjutab artiklit astelpajukasvatajast Lauri Aaspõllust ja artikkel hakkab kohe-kohe valmis saama, kui jälle helistab Kadi Heinsalu ja küsib, mis teed. Täitsa kreisi naisterahvas. Inno tahtis Lauri Aaspõllust kirjutada positiivset lugu, kuna oli temaga kohtunud ja näinud, et tore inimene, aga Kadi Heinsalu käis peale, et ta kirjutaks negatiivse. Äripäev niisiis ei lase oma ajakirjanikel rahus ja oma äranägemise järgi lugusid kirjutada, toimetajad otsustavad, kes hea, kes paha, ning kardan, et seepärast on inimesi Äripäevast pigem minema jooksnud kui juurde tulnud. Heidit Kaio näiteks põgenes Ekspressi, kus saab end küllap vabamalt väljendada. Raimo Ülavere oli teine kottija. Tema nimelt ei kannata üldse vastuvaidlemist. Inno meenutab siiani, kuidas, kui ta läks Raimole mingit uut ideed pakkuma, siis sai alati vastuseks “ei”, ja kui ta siiras uudishimus küsis, et miks ometi, siis vastas Raimo: sellepärast, et mina ütlesin nii. Täitsa kreisi tüüp minu arust.

Rõtov ei lahku niisiis edu tipul, nagu väidab laupäevane Postimees. Rõtovi aeg on ammu läbi. Ega tema ei olnudki tegelik Äripäeva peatoimetaja. Tegelik otsustaja on juba ammu ohvitser kardinate taga ehk siis uuriva toimetuse juht Raimo Ülavere, kes on ammu himustanud saada peatoimetajaks, lausa põlenud selle ameti järele. See on nüüd Raimo suur shanss. Aga ka pöördepunkt Äripäevale. Kas leht jääbki toimetajate diktatuuri all ägavaks ning ajakirjanikke tasalülitavaks surveasutuseks või muutub helgemaks, loovamaks ning vabamaks? Kui viimast, siis on õige peatoimetaja Aivar Hundimägi. Meie hääl talle!

Lillemeri.

Pildil vaprad NAKlased, vasakult Irja, Aapo ja Olavi, Võrus Võhandu trahteris.

Pildil Irja oma sünnipäeval 11. mail kodus oma suurte lemmikute, raamatute seltsis.

Steffani- meie lemmikrestoran Pärnus.


Vaade Steffani eest Rüütli tänava suunas.


Rand turistide ootel.


Vaikus.


Esimesed rannamõnud.

15. mai 2007.a.

AVALDAJA: Inno Tähismaa

VASTASPOOL: Ingrid Tähismaa

Vastaspoole esindaja: vandeadvokaat Mare Lust


Tsiviilasja number: 2-05-19499

AVALDUS

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vanema õiguste tagamiseks ühiste laste suhtes, vanema suhtlemiseks lastega, laste väljaandmiseks teisele vanemale
ühes lähenemiskeelu kehtestamisega

I AVALDUSE SISU
Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p 1-3, lg 5, § 544, § 546; VÕS § 1055 lg 1; PKS § 49, § 50, § 51:

palun:

1. Võimaldada Inno Tähismaal kohtumine ja aja veetmine oma alaealiste poegadega Jan Oscar Tähismaa (s 26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s 04.12.2002) kasvatuse ja hoolituses eesmärgil nõnda, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
2. Võimaldada Inno Tähismaal suhtlus oma alaealiste lastega nõnda, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
3. Korraldada laste väljaandmine Inno Tähismaale kolmandate isikute kaudu nõnda, et vanemad omavahel kokku ei puutuks.
4. Kehtestada Ingrid Tähismaale suhtlemisel Inno Tähismaaga lähenemiskeeld tähtajaga kolm aastat.


II FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa pole saanud oma vanemlikke õigusi ja kohustusi täita alates 20.05.2005.
2) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005 sõimas Ingrid Tähismaa ebatsensuursete väljenditega Inno Tähismaad, tuli Inno Tähismaale kätega kallale ja ähvardas tekitada Inno Tähismaale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
3) Inno Tähismaa seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Ingrid Tähismaaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Inno Tähismaa paremaks mitte enam Ingrid Tähismaaga kohtuda.
4) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Ingrid Tähismaa korduvalt sõimanud Inno Tähismaad ebatsensuursete väljenditega ja löönud Inno Tähismaad, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja ka laste juuresolekul. Samuti oli Ingrid Tähismaa löönud lapsi. Ingrid Tähismaa oli korduvalt löönud Inno Tähismaad jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Inno Tähismaa pidas Ingrid Tähismaa vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Inno Tähismaa huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest lastele. Samuti jätkas Inno Tähismaa kooselu Ingrid Tähismaaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Ingrid Tähismaa alati ennast parandada. Hageja talus alandusi kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
5) Kuni 20.05.2005 intsidendini hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Inno Tähismaa. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Inno Tähismaa kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Ingrid Tähismaal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Inno Tähismaa selle üle ei nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Inno Tähismaale auasi.
6) Pärast 20.05.2005 intsidenti on lapsed olnud olude sunnil Ingrid Tähismaa kontrolli all. Hageja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Ingrid Tähismaa poolne sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Inno Tähismaa ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Inno Tähismaa otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu vastavale abile lahutuse protsessis.
7) Viimati sai Inno Tähismaa sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril, mil Ingrid Tähismaa tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Inno Tähismaad tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Ingrid Tähismaa sõimama nii Inno Tähismaad kui tema elukaaslast.
8) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Inno Tähismaa koos oma uue elukaaslasega läks Ingrid Tähismaale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatis kohtumist Ingrid Tähismaa sõim ja alandused. Sõim oli nii räige, et lapsed hakkasid sellest nutma.
9) Ingrid Tähismaa sõimas Inno Tähismaad ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Inno Tähismaa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus.
10) Ingrid Tähismaa vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Ingrid Tähismaa on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu on lapsed olnud pärast Inno Tähismaa lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Ingrid Tähismaa käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja.
11) Ingrid Tähismaa ei teavitanud Inno Tähismaad oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Ingrid Tähismaa emaga peetud telefonikõnes tegi Inno Tähismaa ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Inno Tähismaa võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
12) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Inno Tähismaa ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Inno Tähismaa peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
13) Ingrid Tähismaa on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduses. Konkreetselt sattus Inno Tähismaa peale Ingrid Tähismaa truuduse murdmisele 2001. aasta lõpus, mil Ingrid Tähismaa viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Inno Tähismaad informeerimata. Samal perioodil oli Ingrid Tähismaa tihti kodust ära, mil Inno Tähismaa õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Ingrid Tähismaa oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Inno Tähismaale.
14) Pärast truuduse murdmise vahejuhtumit ja seksimist võõra mehe Peep Vainuga lubas Ingrid Tähismaa olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa, mida ta aga ei olnud.
15) Pärast lahkuminekut pole Ingrid Tähismaa teinud kõige vähemaidki jõupingutusi, et võimaldada lastel kohtuda oma isaga. Heauskselt on Inno Tähismaa oodanud ligi kaks aastat, et vastavaid jõupingutusi teeksid Eesti Vabariigi kohus või lastekaitseasutused, kellele on pandud vastav seadusejärgne kohustus. Kohus ega lastekaitsjad ei ole teinud mitte mingeid samme Inno Tähismaa ja sellega ka laste huvide kaitseks laste suhete reguleerimisel isaga abikaasade lahutuse protsessis. Sellega on nii kohus kui lastekaitseasutused kuritarvitanud Inno Tähismaa heausksust. Ja veel enam, kohtunik Tiia Mõtsnik, kes arutas esimesena maakohtus laste elukoha ja elatise asja, ei võtnud üldse menetlusse Inno Tähismaa vastuhagi, räuskas kohtuistungil, mistõttu tuli Mõtsnik asja menetlemisest taandada.
16) Sellest, kuidas elavad tema alaealised lapsed, on Inno Tähismaa saanud aimu vaid ajakirjanduse vahendusel, kus laste ema Ingrid Tähismaa kiidab, kui hell ja hoolitsev ema ta lastele on.

III AVALDUSE PÕHJENDUS
17) Vastavalt TsMS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Inno Tähismaa maksab küll laste hooldamiseks elatist, aga tal pole olnud võimalik lapsi näha ja nende eest hoolitseda.
18) Vastavalt TsMS § 50 lg 2 on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. Kuivõrd Eesti Vabariigi kohus, lastekaitseasutused ega laste ema Ingrid Tähismaa pole teinud ühtegi sammu laste isa suhtlemise reguleerimiseks lastega, on Inno Tähismaal tekkinud õigustatud kahtlus, et kohus ja lastekaitseasutused (kus nii kohtunikud kui ametnikud on valdavalt naised) on asunud kaitsma Ingrid Tähismaa puht-naiselikke huve, unustades seejuures sootuks laste ja isa huvid.
19) Ingrid Tähismaa oli kooselu ajal Inno Tähismaaga vägivaldne, äkkvihahoogudega ka laste suhtes. Vaatamata mitmekordsetele meeldetuletustele ja vastavasisulistele avaldustele pole ei kohus ega lastekaitseasutused uurinud Ingrid Tähismaa vägivaldsust laste suhtes. Selline tegevusetus on laste suhtes kuritegelik ja sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed laste heaolule ja psühholoogiale, mille korvamiseks puuduvad nii kohtul kui lastekaitseasutustel teadmised ja ressursid. Kohus aitab sisuliselt kuritegevusele kaasa, kuna kohtunik Koidula Laurisaar loobus määrusega tunnistajatest, kes on laste kallal toime pandud vägivalla ning Ingrid ja Inno Tähismaa ühiste laste saatuse otsustamise asjas määrava tähtsusega.
20) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaale teatanud, et nende ühine laps Jan Oscar Tähismaa on öelnud, et Inno Tähismaa pole enam tema isa ja ta on kustutanud oma isa telefoninumbri oma mobiiltelefonist. Inno Tähismaal on selliseid teateid saades tekkinud põhjendatud kahtlus, et Ingrid Tähismaa kasutab aega, mil lapsed on koos temaga, laste ülesässitamiseks oma isa vastu. Samuti pole Inno Tähismaa veendunud, et Ingrid Tähismaa jagab lastele vanemate lahkumineku kohta tõest ja põhjalikku informatsiooni. Ingrid Tähismaa intervjuudest ajakirjandusele on tulnud välja, et lapsed ei tea tänaseni, miks isa kodust ära läks.
21) Seadus (PKS § 50) annab isale õiguse oma lastega kohtuda ja nende eest hoolitseda. Samuti on lapse huvides, et ta saaks kohtuda isaga. Sestap taotlen kohtult vastavalt TsMS § 378 lg 3 võimalust kokku saada ja suhelda oma alaealiste lastega. Kuivõrd Ingrid Tähismaa osalus vahendajana lastega suhtlemisel on tähendanud seni närvišokki nii mulle kui lastele, taotlen kohtumist nii, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
22) Taotlen võimalust lastega suhtlemiseks ja nendega kohtumiseks, seda vähemalt suvisel ajal, ja nii, et see toimuks läbi kolmandate isikute. Laste ema Ingrid Tähismaa on olnud vägivaldne nii Inno Tähismaa kui laste suhtes.
23) Kuivõrd Ingrid Tähismaa on tekitanud Inno Tähismaale abielu ajal suuremaid ja väiksemaid psühhotraumasid, sõimanud, mõnitanud ja alandanud, tarvitanud Inno Tähismaa kallal regulaarselt füüsilist vägivalda, sealhulgas peksnud käte ning jalgadega ja ähvardanud tekitada üliraske kehavigastuse, samuti olnud laste suhtes vägivaldne Inno Tähismaa juuresolekul, ning et Ingrid Tähismaa suhtumine pole muutunud ka abielusuhte lõppemisele järgnenud kahe aasta jooksul, taotlen vastavalt TsMS § 544, § 546 Ingrid Tähismaa suhtes esialgse õiguskaitsena kolme aasta pikkust lähenemiskeeldu.

Lugupidamisega,



Inno Tähismaa

09. mai 2007

HAGEJA: Inno Tähismaa

KOSTJA: AS SL Õhtuleht


KOSTJA: AS Postimees

AVALDUS
hagiavalduse täiendamiseks tsiviilasjas nr 2-06-32519

Palun täiendada hageja nõuet alljärgnevalt:

I HAGEJA NÕUE
Juhindudes VÕS § 127 lg 1, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1,2,4; TsMS § 376:

palun:

1. Nõuda ASi SL Õhtuleht ja ASi Postimees välja antavatelt väljaannetelt au teotanud ning hingelist valu ja kannatusi põhjustanud andmete ümberlükkamist sama suurel pinnal, samal positsioonil ja samas mahus kui ilmusid Inno Tähismaa au teotavad hinnangulised artiklid.
2. Mõista kohtukulud välja Kostjatelt.


II FAKTILISED ASJAOLUD

1) 14.02.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Päevad läbi seksimata, no see ajab hulluks!“, mis sisaldab ainult Inno Tähismaad laimavaid märkusi, kommentaare ja hinnanguid nagu näiteks psühhiaater Jüri Enneti kommentaar: „mees kompenseerib oma kibestumist“, „mees on äpu“. Artikkel oli kujundatud suurelt ajalehe esikaanel, pealkirjaga: „Mul läheb silme eest mustaks, kui seksi ei saa!“
2) 11.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Heimar Lenk soovitab: kiimakott Inno Tähismaa mingu hullumajja või hakaku lihtsalt gigoloks“. Artikkel oli välja mängitud suurelt ajalehe esikaanel, pealkirjaga: Heimar Lenk: Inno Tähismaa hakaku lihtsalt gigoloks.“ Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „sedamoodi hulludega“, „peaks mungakloostrisse uurima minema“, „võiks pöörduda Tallinna Paldiski maantee kliiniku arstide poole“. Inno Tähismaale polnud artiklis enda kaitsmise võimalust antud.
3) 31.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Anu Saagimi ja Inno Tähismaa vandenõu Ingrid Tähismaa vastu?“ Artikkel sisaldas valeinfot, kuna Inno Tähismaa pole eales läinud Justi peatoimetaja Anu Saagimi jutule, et too avaldaks katkeid Inno Tähismaa raamatust. Samuti ei vasta tõele artiklis esitatud väide, et Inno Tähismaa kasutas avaldatud kirjutises õiget nime. Inno Tähismaale polnud artiklis enda kaitsmise ja valeväidete ümberlükkamise võimalust antud.
4) 20.04.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Totaalne muutumine ehk kuidas tippajakirjanik Inno Tähismaast üleöö enesepilastajast seksihull sai.“ Artikkel sisaldab ühepoolseid Inno Tähismaad taunivaid hinnanguid. Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid, ja seda juba pealkirjas, nagu „enesepilastajast seksihull“, „häbitu seksiguru“, „hampelmann“. Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „rõve mees, täiesti haige inimene“, „hiiliv skisofreenia“, „ära joonud näoga ülekaaluline jõmm“, „seksihaige“, „ärajoodud lüpsik“, „pilusilm-pelmeen“, „pervert tuleks pokri pista või hullumajja koos pelmeense irjaga panna“, „haige inimene“.
5) 29.04.2006.a. ilmus ajalehes Postimees vastutava väljaandja Mart Kadastiku sulest artikkel pealkirjaga: „Punane püha.“ Artikkel sisaldab Inno Tähismaa au teotavat hinnangulist väljendit „seksihull Inno Tähismaa“. Inno Tähismaale pole kommentaariks ja enda kaitsmiseks võimalust antud.
6) 25.05.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanike Kirsti Vainküla ja Martti Kaasi sulest artikkel pealkirjaga: „Sotsiaalne suitsiid või seebiooper: millal see nõmedus ükskord lõpeb?“ Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid, juba pealkirjas seisab „sotsiaalne suitsiid“, „nõmedus“. Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „selle kiimakoti“, „lihtsalt lollakas“, „seksuaalselt haige maniaki pihtimus“, „täielik supinahk“, „kelgunöör“, „kiiksuga“, „pervert“. Muu hulgas kutsuvad kommentaarid Inno Tähismaad kividega viskama.
7) 31.08.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Eve Heinla sulest artikkel peakirjaga: „Inno Tähismaa mängis kohtuistungil tola.“ Artikkel oli täis valeinfot, väljamõeldisi ja Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu: „tola“ (pealkirjas ja esiküljel), „skandaalne“, „bravuurikalt käituvad sõbrad“, „lärmakas kamp“. Ajakirjanik Eve Heinla helistas Inno Tähismaale enne istungi algust ja lubas pärast tagasi helistada, aga ei teinud seda. Inno Tähismaal puudus võimalus eksitavat infot artiklis ümber lükata. Pärast artikli ilmumist nõudis Inno Tähismaa SLÕhtulehelt eksitava info ümberlükkamist ja uue artikli kirjutamist. Seda SLÕhtuleht ei teinud. Siis nõudis Inno Tähismaa õigust avaldada SLÕhtulehes vastulause, mis ilmus toimetuse poolt toimetatuna ja kärbituna. Inno Tähismaa kaebas 01.09.2006.a. juhtumi kohta pressinõukogule, ent otsust polnud 02.11.2006.a. seisuga tehtud.
8) Vastavalt Eesti Ajalehtede Liidu statistikale on SLÕhtuleht ja Postimees Eesti suurima tiraažiga päevalehed, 2006. aasta septembris vastavalt trükiarvuga 65 600 ja 64 000.
9) Ajalehes Äripäev 26.10.2006.a. ilmunud uuringufirma TNS Emori andmetel olid 2006.aasta III kvartalis kõige loetavamad eestikeelsed väljaanded SLÕhtuleht 245 000 lugejaga ning Postimees 229 000 lugejaga.

III AU TEOTANUD NING HINGELIST VALU JA KANNATUSI PÕHJUSTANUD ANDMETE ÜMBERLÜKKAMISE NÕUDE PÕHJENDUS

10) Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
11) Ajakirjanduses avaldatud au teotavaid ja hinnangulisi kirjutisi ja väljendeid ei ole võimalik tagasi kutsuda. Nad on jäädavalt muutnud avalikku arvamust. Küll on võimalik väljaannetel osaliselt heastada tekitatud kahju au teotanud ning hingelist valu ja kannatusi põhjustanud ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg 1 on isiku au teotamine õigusvastane. Vastavalt VÕS § 1047 lg 1,2 on õigusvastane ebaõigete andmete avaldamine. Vastavalt VÕS § 1047 lg 4 võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldaja kulul.
12) Vastavalt Eestis kehtivale tavale ehk ajakirjanduseetika koodeksi lg 5 p 2, mis on avaldatud Eesti Ajelehtede Liidu kodulehel internetis aadressil http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html, võib ajakirjandusväljaandelt nõuda ebaõigete andmete parandamiseks või ümberlükkamiseks ruumi samas mahus kui oli kasutatud nende andmete avaldamiseks. Selline on ka rahvusvaheline tava ajakirjanduses.

Lugupidamisega,
Inno Tähismaa

09. mai 2007.a.

KAEBUSE ESITAJA: Inno Tähismaa


Tsiviilasja number: 2-05-19499

KAEBUS

protsessiõiguse normi rikkumise peale Harju maakohtus ja taotlus kohtuniku taandamiseks

I KAEBUSE SISU
Vastavalt TsÜS § 138 lg 1; TsMS § 23 lg 7, § 24, § 199 lg 1 p 3, § 238 lg 4, § 251 lg 1, § 660 lg 1:

palun:

1. Tühistada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaare määrus, mis oli piisavalt põhjendamata, ja jättis rahuldamata Inno Tähismaa taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, andmata sealjuures võimalust edasi kaevata.
2. Rahuldada Inno Tähismaa taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.
3. Taandada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar tsiviilasja nr 2-05-19499 menetlemisest seoses uute asjaolude ilmnemisega, mis kinnitavad kohtuniku erapoolikust asja menetlemisel.


II FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa esitas 28.11.2005.a. Harju maakohtule vastuseks oma eksabikaasa Ingrid Tähismaa hagiavaldusele laste elukoha määramise ja elatise nõudes vastuhagi avalduse laste elukoha määramise ja elatise nõudes. Hagi menetlenud kohtunik Tiia Mõtsnik jättis vastuhagi avalduse menetlusest välja pärast seda, kui Inno Tähismaa oli vastanud eitavalt Mõtsniku palvetele vastuhagist loobuda. Inno Tähismaa ei saanud vastuhagist loobuda, kuna vastavalt 06.01.2006.a. kohtus sõlmitud kokkuleppele pidi Ingrid Tähismaa võtma kõigepealt kohtust tagasi oma hagiavalduse. Ingrid Tähismaa pole kokkulepet täitnud ja hagi on endiselt menetluses.
2) Inno Tähismaa esitas kohtunik Tiia Mõtsniku erapooliku tegevuse kohta mitu taandamisavaldust ja Mõtsnik taandus pärast seda, kui oli 17.10.2006.a. toimunud istungil karjunud Inno Tähismaale ja tema esindajale kohtusaalis: „Välja!“
3) Pärast kohtunik Mõtsniku taandumist hakkas asjaga tegelema Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar.
4) Kohtunik Koidula Laurisaar võttis menetlusse ka Inno Tähismaa vastuhagi, ent veenis Inno Tähismaad mitmes kirjas tunnistajate ülekuulamisest loobuma. Laurisaar teatas, et tunnistajaid ei saa üle kuulata, kui pole esitatud nende täpseid aadresse. Inno Tähismaa teatas seepeale, et kohtul on kõik võimalused Eestis elavate tunnistajate täpsete aadresside väljaselgitamiseks. Kohtunik Laurisaar teatas, et tunnistajate ülekuulamise puhul peab Inno Tähismaa, kes oli taotlenud kirjalikku menetlust, siiski kohtusse ilmuma. Inno Tähismaa oli ka sellega nõus, et isiklikult kohtusse ilmuda.
5) Kui Inno Tähismaa jäi endale kindlaks ja ei loobunud tunnistajate ülekuulamisest, tegi Laurisaar 04.05.2007.a. määruse, mille kohaselt jättis rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta, toomata selleks mõjuvaid põhjuseid.
6) Laurisaar kirjutas kirjalikus määruses, et määrus ei kuulu edasikaebamisele.

III KOHTUNIKU MÄÄRUSE TÜHISTAMISE PÕHJENDUS
7) Vastavalt TsMS § 251 lg 1 võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.
8) Ingrid Tähismaa esitas laste elukoha ja elatise määramise hagiavalduses asjaolusid ja fakte, eriti mis puudutavad tema eksabikaasa ja laste isa Inno Tähismaa tegevust, mida saavad kinnitada või ümber lükata üksnes tunnistajad. Inno Tähismaa kui menetlusosaline ise tunnistaja olla ei saa.
9) Kui tunnistajad jäävad üle kuulamata, kaotab Inno Tähismaa vastuhagi avaldus mõtte ja seda sisuliselt ei menetleta, kuna selles sisalduvat infot saavad kinnitada või ümber lükata üksnes tunnistajad.
10) Inno Tähismaa ei nõustu kohtunik Koidula Laurisaare arvamusega, et antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte omavahelised suhted ja kuidas pooled teineteise suhtes käitusid. Kuivõrd asi puudutab eelkõige lapsi, laste elukohta ja õigust nendega tegelemiseks, siis omab väga suurt tähtsust asjaolu, milline oli poolte käitumine ja millised olid poolte suhted abielu ajal.
11) Tähelepanuväärne on kohtunik Koidula Laurisaare väide, et asjas ei ole vaidlust, et poolte kooselu ajal tegeles lastega Inno Tähismaa. Vastupidi, oma hagiavalduses kirjutab Ingrid Tähismaa, et tal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused. Tekib küsimus, kust on Ingrid Tähismaal pärit lastega tegelemiseks paremad oskused ja eeldused, kui ta ise lastega tegelenud ei ole.
12) Samuti kirjutab Ingrid Tähismaa oma hagiavalduses, et Inno Tähismaa ei ole täitnud seadusjärgseid kohustusi laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas. Seda, miks Inno Tähismaa pole saanud lastega kohtuda, saavad selgitada üksnes tunnistajad, kes on pealt näinud, kuidas Ingrid Tähismaa oma eksabikaasat ja laste isa laste juuresolekul sündsusetute väljenditega sõimab ja mõnitab.
13) Lisaks on Inno Tähismaa esitanud oma vastuhagis kohtule eri asjaolusid ja tõendeid, näiteks Ingrid Tähismaa vääritu käitumise kohta, mida saavad tõendada üksnes tunnistajad. Seda asjaolu pole kohtunik Koidula Laurisaar üldse arvestanud.
14) Inno Tähismaa seisukohalt on otsus jätta taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ühes võimaluseta edasi kaevata oluline protsessiõiguse normi rikkumine. Kohtunik Koidula Laurisaar pole tõendite kogumisest keeldumist vastavalt TsMS § 238 lg 4 piisavalt põhjendanud ja seetõttu tuleb kohtuniku määrus tühistada.
15) Inno Tähismaa on seiskohal, et määrus takistab vastavalt TsMS § 660 lg 1 asja edasist menetlemist. Seaduse järgi on õigus sellisel juhul esitada määruskaebus. Kohtunik Koidula Laurisaar pole määruskaebuse esitamise võimalust andnud.


III TUNNISTAJATE ÜLEKUULAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
16) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Inno Tähismaa lahkus 20.05.2005 kodust.
17) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Inno Tähismaa lahkus kodust, sõimas Ingrid Tähismaa ebatsensuursete väljenditega Inno Tähismaad, tuli Inno Tähismaale kätega kallale ja ähvardas tekitada Inno Tähismaale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
18) Inno Tähismaa seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Ingrid Tähismaaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Inno Tähismaa paremaks mitte enam Ingrid Tähismaaga kohtuda.
19) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Ingrid Tähismaa korduvalt sõimanud Inno Tähismaad ebatsensuursete väljenditega ja löönud Inno Tähismaad, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja korduvalt laste juuresolekul. Samuti oli Ingrid Tähismaa mitmel korral löönud lapsi. Ingrid Tähismaa oli korduvalt löönud Inno Tähismaad jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Inno Tähismaa pidas Ingrid Tähismaa vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Inno Tähismaa huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest. Samuti jätkas Inno Tähismaa kooselu Ingrid Tähismaaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Ingrid Tähismaa alati ennast parandada. Inno Tähismaa talus alandusi ja peksu kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
20) Inno Tähismaa oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et kui olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue elukaaslase ja lastele armastava ema. Inno Tähismaa oli arvamusel, et vägivaldne, äkiliste vihahoogudega Ingrid Tähismaa ei saa ega tohi olla ema mitte ühelegi lapsele. Eneselegi ootamatult leidis Inno Tähismaa omale uue elukaaslase, kes Inno Tähismaaga sobis ja kes ei ole Inno Tähismaad kahe aasta vältel peksnud ega sõimanud. Inno Tähismaa taotleb lapsi enda juurde, kuna Ingrid Tähismaa on olnud vägivaldne ka laste suhtes.
21) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Inno Tähismaa. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Inno Tähismaa kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Ingrid Tähismaal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Inno Tähismaa selle üle ei nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Inno Tähismaale auasi. Inno Tähismaa osas laste eest hoolitsemisel on tunnistajateks Jan Oscar Tähismaa (poeg), Elvi Kabel (lapsehoidja), Karin Veidenberg (Ingrid Tähismaa õde), Raimond Kütt (Ingrid Tähismaa õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Ingrid Tähismaa õde), Veera Veidenberg (Ingrid Tähismaa ema), Mati Tähismaa (Inno Tähismaa isa) ja Mikael Martikainen (Inno Tähismaa sõber).
22) Tegemist on vaid valikuga võimalikest tunnistajatest. Selle valiku ülekuulamine on Inno Tähismaa konservatiivsel hinnangul vajalik, et kohus saaks asjaoludest selgema pildi. Inno Tähismaal on kujunenud kohtu tegevusest arusaam, et kohus üritab asja lahendada niinimetatud kirvemeetodil, kus pere juurest ära läinud isalt võetakse lapsed ära ja suratakse alimendid kaela. Inno ja Ingrid Tähismaal polnud selline mustvalge suhe, kus mees halb ja naine hea. Inno ja Ingrid Tähismaa abielus oli mees see, kes põhiliselt lastega tegeles ja kodus istus ning naine see, kes võõraste meestega ringi aeles, meest ja lapsi peksis, ning selle kõrvalt karjääri tegi.
23) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Ingrid Tähismaa kontrolli all. Inno Tähismaa katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Ingrid Tähismaa sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Inno Tähismaa ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Inno Tähismaa otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu abile laste elukoha määramise protsessis.
24) Viimati sai Inno Tähismaa sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril 2005.a., mil Ingrid Tähismaa tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Inno Tähismaad tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Ingrid Tähismaa sõimama nii Inno Tähismaad kui tema elukaaslast. Juhtumil on ka tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel.
25) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Inno Tähismaa koos oma uue elukaaslasega läks heauskselt Ingrid Tähismaale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatsid kohtumist sõim ja alandused. Juhtumil on tunnistaja, Inno Tähismaa ülikoolikaaslane Kairit Lillepärg.
26) Ingrid Tähismaa sõimas Inno Tähismaad ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Inno Tähismaa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus, ning seda laste juuresolekul.
27) Ingrid Tähismaa vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Ingrid Tähismaa on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu, on lapsed olnud pärast Inno Tähismaa lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Ingrid Tähismaa käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja. Seda võib tunnistada Kostja ema Veera Veidenberg.
28) Ingrid Tähismaa ei teavitanud Inno Tähismaad oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Ingrid Tähismaa emaga peetud telefonikõnes tegi Inno Tähismaa ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Inno Tähismaa võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
29) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Inno Tähismaa ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Inno Tähismaa peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
30) Ingrid Tähismaa on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduse murdmises. Konkreetselt sattus Inno Tähismaa Ingrid Tähismaa truuduse murdmisele peale 2001. aasta lõpus, mil Ingrid Tähismaa viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Inno Tähismaad informeerimata. Samal perioodil oli Ingrid Tähismaa tihti kodust ära ning Inno Tähismaa õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Ingrid Tähismaa oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Inno Tähismaale. Ingrid Tähismaa ei helistanud välismaal olles ei oma abikaasale ega lastele, kuigi oli lubanud. Vääritu käitumise osas on põhitunnistajaks Peep Vain, kes oli Ingrid Tähismaaga salaja Inno Tähismaa selja taga korduvalt intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Ingrid Tähismaa sõbranna Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Ingrid Tähismaaga välisreisil Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Ingrid Tähismaa õde Karin Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt, kes on teadlikud Ingrid Tähismaa ja Peep Vainu vahelisest kirjavahetusest.
31) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Ingrid Tähismaa olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa. Ka sellest kokkuleppest ei suutnud Ingrid Tähismaa kinni pidada. Algas vaimne terror, mille käigus Ingrid Tähismaa alandas ja mõnitas korduvalt Inno Tähismaad, nimetades viimast jõuetuks, kellel pole raha. Vaimse terrori osas on tunnistajaks poeg Jan Oscar Tähismaa.
32) Ingrid Tähismaa on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot avaldanud ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, intervjuu Postimees Arteris), kuigi palus Inno Tähismaalt pärast lahkuminekut, et asja ajakirjanduses ei kommenteeritaks. Inno Tähismaa pidas aumehena kokkuleppest kinni ajal, kui Ingrid Tähismaa tema seljataga ja avalikkuses oma endist meest mustas. Sellega tegi Ingrid Tähismaa oma endisele mehel Inno Tähismaale ja tema mainele korvamatut kahju. Ingrid Tähismaa kõrge positsiooni tõttu juhtiva ajakirjandusväljaande juhina on Inno Tähismaal olnud raske ajakirjanduses oma seisukohti esitada. Inno Tähismaa esitatud infot on esitatud kallutatult, rebides kontekstist välja üksikuid seiku.


IV KOHTUNIKU TAANDAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
33) Vastavalt TsMS § 199 lg 1 p 3 on menetlusosalisel õigus esitada taandusi ja taotlusi.
34) Vastavalt TsMS § 23 lg 7 ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab end taandama, kui ilmneb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ja vastavalt TsMS § 24 lg 1,2 võib menetlusosaline ise nõuda kohtuniku taandamist, esitades avalduse vastavale kohtule.
35) Inno Tähismaale annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses asjaolu, et kohtunik ei võimaldanud üle kuulata tunnistajaid, kelle ütlused on määrava tähtsusega antud asjas, kus kohtunik osapooli ja nende varasemat käitumist ei tea ega tunne. Kohtuniku erapoolikusest annab tunnistust tema järsk meeleolumuutus, kuna veel mõni aeg tagasi oli ta Inno Tähismaale saadetud elektronkirjas küsinud temalt tunnistajate aadresse ning selgitanud, et tunnistajate ülekuulamiseks tuleb tal ka endal kohtusse ilmuda. Seega oli kohtunik Laurisaar sisuliselt otsustanud tunnistajad kohtusse kutsuda ning tema järsk meeleolumuutus annab põhjust oletada survet väljastpoolt.
36) Samuti annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses asjaolu, et kohtunik Koidula Laurisaar on olnud kohtunik Maapanga pankroti asjas, kus oli üheks kohtuniku määratud pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre omakorda on Ingrid Tähismaa südamesõbranna. Nad kuuluvad omaloodud nn tüdrukute klubisse. Sinna klubisse kuulub samuti Urve Palo, kes on Ingrid Tähismaa vääritu käitumise asjas oluline tunnistaja. Inno Tähismaal on põhjust oletada, et Terje Eipre on kallutanud kohtunik Koidula Laurisaart tegema määrust mitte üle kuulata Inno Tähismaa soovitud tunnistajaid ning sellest lähtuvalt on Inno Tähismaa seisukohal, et kohtunik Koidula Laurisaar ei ole ega võigi olla vaadeldavas asjas erapooletu.

Lisad:

1) kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale 23.02.2007.a.
2) kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale 03.04.2007.a.


Lugupidamisega,

Inno Tähismaa

Lgp Inno Tähismaa

Vastuseks Teie poolt Tallinna Ringkonnakohtule saadetud küsimusele selgitan :

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist.

Määruskaebuse esitamine on seega võimalik nende määruste peale, millele tsiviilkohtumenetluse seadustik selleks võimaluse annab.

Tsiviilasjas nr 2-05-19499 oli tegu tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisega ning kohtunik jättis antud taotluse oma 04.mai 2007.a. määrusega rahuldamata. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.
Seadus ei sätesta määruskaebuse esitamise võimalust antud määrusele, seega ei ole see edasikaevatav.

Lugupidamisega

Helve Särgava
Harju Maakohtu esimees

KOHTUMÄÄRUS

Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik
Koidula Laurisaar

Määruse tegemise aeg
04.mai 2007,

Tsiviilasja number
2-05-19499

Tsiviilasi
Ingrid Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes

Menetlustoiming
Tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus


RESOLUTSIOON
1. Jätta Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata.

2. Määrus väljastada menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord
Määrus ei kuulu edasikaebamisele

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Kohtu menetluses on Ingrid Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes.
28.11.2005 vastuhagiavalduses esitas Inno Tähismaa taotluse kohtuistungil üle kuulata Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena, et tõendada Ingrid Tähismaa vääritut käitumist avaldaja suhtes ning avaldaja tegelemist oma lastega.

Kohus palus vastaspoolel anda oma arvamus taotluse osas.
Ingrid Tähismaa leiab, et 12 tunnistaja väljakutsumine kohtusse ei ole vajalik ega otstarbekas.

TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.

Kohus leiab, et Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena ülekuulamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte omavahelised suhted ning kuidas pooled teineteise suhtes käitusid.
Kuna asjas ei ole vaidlust, et poolte kooselu ajal Inno Tähismaa tegeles lastega, siis puudub vajadus selle asjaolu täiendavaks tõendamiseks.

Koidula Laurisaar
Kohtunik

LEXTAL

Advokaadibüroo Law Firm

Urmas Ustav Ants Karu Tarmo Sild Üllar Talviste Mari Männiko Marge Krusealle Rene Frolov Sirle Karu Ain Kalme Kristi Martin Eneken Tikk Rajar Miller

Pr kohtunik Tiina Mõtsnik
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Kentmanni tn. 13

Tallinn 15158

10. aprill 2006.a.

HAGEJA: Ingrid Tähismaa

HAGEJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL

KOSTJA: Inno Tähismaa

Tsiviilasja number: 2/220-25630/05

TAOTLUS
esialgse õiguskaitse kohaldamiseks elatise nõude tagamiseks

I TAOTLUSE SISU

Vastavalt TsMS §§ 141, 377 lg. 1; 378 lg. 1 p. 2:

p a l u n:

1) arestida kostja raha, mis on kohtutäitur Marek Laanemets kontol 10010124378012 Hansapangas 100 000 krooni ulatuses kuni elatise nõudes kohtulahendi jõustumiseni;

2) alternatiivne taotlus - kui kohtutäitur Marek Laanemets kontol ei ole enam Kostja raha, siis palun arestida 100 000 krooni Kostja arvelduskontol 221005136185 Hansapangas.

II TAOTLUSE PÕHJENDUS

Hageja on 04.11.2005.a. esitanud Tallinna Linnakohtule hagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes.

Kostja on Hagejale avaldanud, et ei kavatse elatise nõuet aktsepteerida ja leiab viisi elatise tasumisest kõrvalehoidmiseks.

Kostja on elatise tasumisest reaalselt kõrvale hoidnud. Kostja ei ole enda ja Hageja laste ülalpidamisest osa votnud alates juunikuust 2005. Vastavalt perekonnaseaduse § 50 lg. 1 on vanematel kohustus last ülal pidada ning Kostja on keeldunud selle kohustuse täitmist.

Kostja on esitanud kohtule avalduse, milles on nõustunud lapsi ülal pidama alates 01.05.2006 summas 4166,66 krooni kuus. Kostjal puudub õiguslik alus väita, et tal ei ole kohustust laste ülalpidamiseks perioodil juuni 2005 kuni mai 2006.

Kostja on ajakirjas Just avaldanud jätkuva artikliseeria enda ja Irja Tähismaa kooselu kohta. Selle põhjal on Kostja kulud suured. Ta käib välisreisidel ja on endale ostnud maasturi. Hagejale teadaolevalt ei ole Kostjal sissetulekuid, Kostja ei ole pärast töölt lahkumist Rahandusministeeriumist tööd saanud ja nagu selgub ülal viidatud artikliseeriast, on pühendunud raamatu kirjutamisele.

Eeltoodu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Põhjusel, et Kostja hoidub elatise maksmisest kõrvale, kannatavad poolte alaealised lapsed, seega palun Hageja kohtul hagi tagamise otsustamisel arvestada ka laste märkimisväärset huvi.

Hageja esitatud elatise nõue on 12 000 krooni kuus alates juunist 2005. Kohtuistung toimub 30. augustil 2006. Seega oleks hagi täieliku rahuldamise korral selle ajavahemiku eest tasutav elatise summa 180 000 krooni. Hageja palub hagi tagamiseks arestida 100 000 krooni.

Hageja toonitab, et elatis on raha, mis on ette nähtud laste ülalpidamiseks. Seega puudutab hagi tagamine alaealiste laste huvi.

Lisad:

1) koopia kohtumäärusest;
2) koopia maksekorraldusest nr. 1874, mis tõendab, et Kostja raha on kohtutäitur Marek Laanemetsa kontol;
3) koopia maksekorraldusest kautsjoni tasumise kohta.

Ingrid Tähismaa eest ja nimel

Lugupidamisega,

Üllar Talviste vandeadvokaat

28. november 2005

HAGEJA: Inno Tähismaa


KOSTJA: Ingrid Tähismaa

VASTUHAGI AVALDUS
hagiavaldusele, tsiviilasi nr. 2/220-25630/05
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes
koos hagide ühte menetlusse liitmata jätmise ja kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamise taotlusega

I HAGEJA NÕUE
Juhindudes EV Põhiseaduse § 27, EV Perekonnaseaduse (PKS) §§ 21, 22, 23 lg. 1, 24, 25, 29 lg. 3, 49, 50, 51, 52, 53 lg. 1, 54 lg. 1, 55, 58, 60, 70, EV Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §§ 147, 151 ja EV Lastekaitse Seaduse (LKS) §§ 8, 31,32

palun:

1. Mõista Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar Tähismaa (s. 26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002) elama isa Inno Tähismaa juurde.
2. Mõista Ingrid Tähismaa`lt välja Inno Tähismaa kasuks igakuine elatis alates laste isa juurde siirdumisest:
- Jan Oscar Tähismaa (s. 26.10.1995) ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 26.10.2013,
- Sten Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002) ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.12.2020.
3. Jätta kumbki pool kandma ise oma kohtukulud, riigilõivu ja õigusabikulud.

II HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMATA JÄTMISEKS ÜHTE MENETLUSSE
1) Hageja on esitanud Tallinna Linnakohtule Kostja vastu hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, tsiviilasi nr. 2/27-23807/05.
2) Kostja on esitanud Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi laste elukoha määramise ja elatise nõudes koos hagide ühte menetlusse liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotlusega. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses, tsiviilasi nr. 2/220-25630/05.
3) Hageja soov on luua perekond uue elukaaslasega ning hakata võimalikult kiiresti täitma lastega seotud kohustusi. Hagide liitmine võib venitada abielu lahutuse ja ühisvaraga seotud kohtumenetluse käiku, mistõttu on takistatud võimalus luua uus pere ja täita lastega seotud kohustusi.
4) Hageja taotleb TsMS § 150 lg. 2 alusel tsiviilasjas nr. 2/27-23807 ja tsiviilasjas nr. 2/220-25630/05 esitatud hagide ühte menetlusse liitmata jätmist. Käesolevat vastuhagi palun menetleda koos põhihagiga.

III HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE OSALISELT KINNISEKS KUULUTAMISEKS
5) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et avaliku kohtuistungiga võib kaasneda kohtuasja kajastamine meedias ning lapsed võivad saada ebameeldivat tähelepanu ja saada teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta. Kostja on juba avaldanud meedias infot perekonna ja eraelu kohta, mille tulemusel on lapsed ja Hageja saanud ebameeldivat tähelepanu ja lapsed on saanud teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta. Olulised Kostja ja Hageja eraelu puudutavad faktid on tulnud avalikuks, poolte eraelu ja perekonnaelu puutumatust on rikutud. (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, Lisad 1 ja 2).
6) Kostja ja Hageja on avaliku elu tegelased, mistõttu võib istungi täiesti kinniseks kuulutamine põhjustada asjatut tähelepanu väljaspool kohtusaali. Meedial on tavaks huvi tunda just nende asjade vastu, mis on kuulutatud kinniseks või salajaseks. Huvi liikumine väljapoole kohtusaali survestab täiendavalt kõiki asjaosalisi, sealhulgas lapsi.
7) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et avalik kohtuistung võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu pooled võivad jätta tõendeid esitamata või esitada ebaõigeid väiteid ja et avalikul kohtuistungil arutamisel võib tekkida olukordi, kus poolte valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust kohtuistungist. Need põhjendused on pädevad iga kohtuistungi kohta, mistõttu võiks selliste põhjenduste tõttu olla kõik istungid kinnised. Kostja on elukutselt ajakirjanik ja Eesti loetuima ajakirja Kroonika peatoimetaja. Kostja on oma ametipositsiooni ära kasutades juba avaldanud omaenda toimetatavas ajakirjas asjasse puutuvat, eraelu puudutavat infot endale kasulikus käsitluses (Lisa 2). Hagejal puudub selline võimalus info edastamist kontrollida. Samuti on kostja korduvalt edastanud eraelu puudutavat infot Kroonikaga samas omandisuhtes olevasse meediagruppi kuuluva väljaande SL Õhtuleht kaudu (Lisad 1 ja 2). Kohtuistungi kinniseks kuulutamine tekitaks olukorra, kus Kostja võib takistamatult jätkata info edastamist massiteabevahendite kaudu ning avaliku arvamuse mõjutamist ja kujundamist, samas kui Hagejal selline võimalus puudub.
8) Kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamine on põhjendatud alaealiste laste ärakuulamiseks, samuti protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks.
9) Lähtuvalt TsMS § 8 lg. 1 toodud põhimõttest, et kohtuistungid on avalikud, ent laste huvides ja sõnumite saladuse hoidmiseks on võimalik taotleda istungi kinniseks kuulutamist kas täielikult või osaliselt, taotleb Hageja TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist nimetatud asjaoludel.

IV FAKTILISED ASJAOLUD
10) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Hageja asus alates 21.05.2005 elama koos teise elukaaslasega.
11) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Hageja lahkus kodust, sõimas Kostja ebatsensuursete väljenditega Hagejat, tuli Hagejale kätega kallale ja ähvardas tekitada Hagejale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
12) Hageja seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Kostjaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Hageja paremaks mitte enam Kostjaga kohtuda.
13) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Kostja korduvalt sõimanud Hagejat ebatsensuursete väljenditega ja löönud Hagejat, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja ka laste juuresolekul. Samuti oli Kostja löönud lapsi. Kostja oli korduvalt löönud Hagejat jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Hageja pidas Kostja vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Hageja huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest lastele. Samuti jätkas Hageja kooselu Kostjaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Kostja alati ennast parandada. Hageja talus alandusi kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
14) Hageja oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et kui olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue elukaaslase ja lastele armastava ema. Eneselegi ootamatult leidis Hageja 21.05.2005 omale uue elukaaslase, kes Hagejaga sobis ja kes ei ole Hagejat peksnud ega sõimanud. Hageja on oma uue elukaaslasega olnud pool aastat pidevalt koos ning kogemus võrreldes kooseluga Kostjaga erineb kardinaalselt. Sellest tulenevalt on Hageja otsustanud alustada pere-elu uue elukaaslasega, lahutada abielu Kostjast ja jagada ühisvara Kostjaga. Samuti taotleb Hageja lapsi enda juurde, kuna Kostja on olnud vägivaldne ka laste suhtes.
15) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Hageja. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Hageja kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Kostjal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Hageja pole selle üle nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Hagejale auasi. Hageja osas laste eest hoolitsemisel on tunnistajateks Jan Oscar Tähismaa (poeg), Elvi Kabel (lapsehoidja), Karin Veidenberg (Kostja õde), Raimond Kütt (Kostja õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Kostja õde), Veera Veidenberg (Kostja ema), Mati Tähismaa (Hageja isa) ja Mikael Martikainen (Hageja sõber).
16) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Kostja kontrolli all. Hageja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Kostja sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Hageja ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Hageja otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu abile lahutuse protsessis.
17) Viimati sai Hageja sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril, mil Kostja tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Hagejat tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Kostja sõimama nii Hagejat kui tema elukaaslast. Juhtumil on ka tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel.
18) Kostja on Hagejat ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Hageja koos oma uue elukaaslasega läks Kostjale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatis kohtumist sõim ja alandused. Juhtumil on tunnistaja, Hageja ülikoolikaaslane Kairit Lillepärg.
19) Kostja sõimas Hagejat ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Hageja võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus.
20) Kostja vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Kostja on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu on lapsed olnud pärast Hageja lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Kostja käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja. Seda võib tunnistada Kostja ema Veera Veidenberg.
21) Kostja ei teavitanud Hagejat oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Kostja emaga peetud telefonikõnes tegi Hageja ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Hageja võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
22) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Hageja ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Hageja peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
23) Kostja on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduses. Konkreetselt sattus Hageja peale Kostja truuduse murdmisele 2001. aasta lõpus, mil Kostja viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Hagejat informeerimata. Samal perioodil oli Kostja tihti kodust ära, mil Hageja õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Kostja oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Hagejale. Vääritu käitumise osas on põhitunnistajaks Peep Vain, kes Kostjaga salaja Hageja selja taga korduvalt intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Kostja sõbranna Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Kostjaga välisreisil Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Kostja õde Karin Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt, kes nägid Kostja ja Peep Vainu vahelist kirjavahetust.
24) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Kostja olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa, mida ta aga ei olnud.
25) Kostja on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot avaldanud ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, Lisad 1 ja 2).

V LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
26) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et tal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused. Hageja sellega ei nõustu.
27) Põhiseaduse § 27 sätestab, et abikaasad on võrdõiguslikud, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning vanemad ja lapsed on seadusega kaitstud.
28) PKS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Hageja palub arvestada eelkõige laste soovi.
29) Lähtuvalt PKS § 50 sätestatust on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Ligi 13 aastat kooselu vältel Kostjaga veendus hageja, et koos elades ei suuda ta laste õigusi ja huve piisavalt kaitsta. Sellest lähtuvalt on Hageja kolinud Kostjast lahku ja leidnud elukaaslase, kes on nõus olema Hageja lastele armastav ema, kes ei löö last.
30) Hagejal on alust arvata, et lapse Kostja juurde jätmine ohustab laste tervist ja elu. Kostja on korduvalt löönud oma last, Jan Oscar Tähismaa`d. Hilisemas vestluses Hagejaga on Kostja tunnistanud, et löömine on seotud Kostja äkilise iseloomuga, mis ei luba kontrollida oma tegevust igas olukorras. Löömisele on järgnenud andekspalumine ja lapse ülekülvamine kingitustega. Hageja ei pea sellist praktikat õigeks. Lapse löömine võib olla seotud lapse tervisliku seisundi halvenemisega, lapsel esinevad nn tikid (kontrollimatud silmapilgutused).
31) LKS § 8 sätestab, et igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Hagejal on põhjust arvata, et Kostja pole võimeline neid õigusi garanteerima.
32) Hageja on sisuliselt loonud uue perekonna. LKS § 24 lg. 1 peab perekonda laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks.
33) LKS § 31 sätsetab, et lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina. Last sellisel viisil karistanud vanemat võib karistada. Seadus kaitseb last piina eest. Hagejal on alust kahelda, kas Kostja tuleb toime laste kasvatamisega, ilma et tekiks vajadus last lüüa.
34) Senine praktika on näidanud, et Kostja kasutab Hageja huvi lastega suhtlemise vastu ära Hageja sõimamiseks ja alandamiseks. Kui lapsed jäävad Kostja juurde, puudub Hagejal sisuline võimalus lastega tegelemiseks, ilma, et laseks end sõimata, mis omakorda kahjustaks nii Hageja kui laste vaimset tervist. Samas ei ole Hageja huvitatud Kostja sõimamisest, mistõttu olukorras, kus lapsed elavad Hageja juures, saaks Kostja vajadusel ilma sõimuta oma lastega suhelda, kui ta selleks huvi ilmutab.
35) Kostja on ilmutanud huvi omale uus mees otsida. Meheotsingute ajal pole Kostjal aega ega võimalust laste hooldamiseks. Samas on Hageja valmis lastega tegelema iga päev hommikust õhtuni. Samuti on nõus laste eest pidevalt hoolitsema Hageja elukaaslane.
36) Seadus kaitseb last vanema julma kohtlemise eest. PKS § 54 lg. 1 sätestab, et julma kohtlemise korral on võimalik vanemalt vanemlikud õigused ära võtta. Hageja ei pea seda äärmist meetodit praeguses olukorras vajalikuks.
37) Kostja on ilmutanud huvi jääda koos lastega elama praegusse elukohta aadressil Side 17, Tallinn. Samas on Kostja väljendanud korduvalt Hagejale oma võimetust Side 17 majapidamist hallata.
38) Kostja on ilmutanud abielus oldud aastate jooksul korduvalt vääritut käitumist, seda ei saa mingil juhul pidada oskuseks ja eelduseks lastega tegelemisel.

VI ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
39) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et Hageja pole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kohustuste täitmine hoolitsemise ja kasvatamise osas on olnud sisuliselt võimatu alates 20.05.2005, mil Hageja lahkus kodust. Ühtlasi juhib Hageja tähelepanu asjaolule, et lähtuvalt PKS § 50 sätestatust on vanem kohustatud kaitsma oma laste õigusi ja huve. Lähtuvalt 20.05.2005 toimunud intsidendist ja varasematest juhtumitest, kus Kostja peksis ja sõimas Hagejat laste nähes, ei pidanud Hageja enam võimalikuks laste õiguste ja huvide kaitsmist kodus olles. Hageja huvi oli leida oma uus elukaaslane, kes oleks valmis täitma ka lapsevanema kohuseid.
40) Hageja nõustub Kostja taotletud seaduslike põhjendustega, et vanematel on laste ülalpidamiseks võrdsed kohustused ja laste majanduslik kindlustatus ei või halvemaks muutuda. Samas on Kostja toodud kalkulatsioon lastega seotud kulude kohta selgelt ülepaisutatud. Veel 02.06.2005 nõudis Kostja elatiseks 2500 krooni kuus kummagi lapse kohta, kokku 5000 krooni kuus. Mõned kuud hiljem on nõue paisunud enam kui kaks korda 12 000 kroonini kuus. Hageja seisukohalt on põhjendatud kulu lapse kohta 2500 krooni kuus.
41) Hagejal ei ole olnud võimalik Kostjale lastega seotud elatist maksta alates 20.05.2005, kuna Hageja on pidanud kandma kulusid seoses uue elamise sisse seadmisega Tartus, et oleks võimalik täita lastega seotud kohustusi, mis on eelkõige seotud laste enda juurde elama võtmisega. Samal ajal on Kostja ja laste käsutuses olnud terve ja korda tehtud maja aadressil Side 17, Tallinn. Hageja kattis osa Side 17 asuva majapidamisega seotud kuludest.
42) Kostja töötasu suurus on ligi 40 000 krooni kuus, mis võimaldab katta kõik laste ja eluasemega seotud kulud.
43) Hageja ettepanekud ühisvara jagamise osas on Kostja tagasi lükanud. Hageja oli huvitatud ühisvara kiirest jagamisest, et vabanenud vahendid suunata lastega seotud rahaliste kohustuste katmiseks.
44) Hageja juhib tähelepanu PKS § 24 sätestatule, kus kohus võib vabastada ühe abikaasa laste ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu.

VII TUNNISTAJAD
Kostja palub kaasata oma väidete kinnitamiseks järgmised tunnistajad:
- Peep Vain, Kostja vääritu käitumise osas,
- Urve Palo, Kostja vääritu käitumise osas
- Karin Veidenberg, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Raimond Kütt, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Jan Oscar Tähismaa, Kostja poolt sooritatud lapse peksmise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel, lapse elukoha määramise osas, Kostja poolse sõimu osas
- Veera Veidenberg, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mati Tähismaa, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mikael Martikainen, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Tanel Kerikmäe, Kostja poolse sõimu osas
- Ines Vebel, Kostja poolse sõimu osas
- Kairit Lillepärg, Kostja poolse sõimu osas
- Elvi Kabel, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel



Lisad:
1) artikkel SL Õhtulehes 5. juulil 2005, „Oleme abielus aja maha võtnud”, väljavõte interneti kommentaaridest artiklile
2) artikkel SL Õhtulehes 7. juulil 2005, „Ingrid Tähismaa tegi oma abielukriisist avaliku sündmuse, väljavõte interneti kommentaaridest artiklile
3) koopiad hagiavaldusest ja selle lisadest

Lugupidamisega,
Inno Tähismaa

HAGIAVALDUS
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes koos hagide ühte menetlusse liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotlustega

I HAGEJA NÕUE

PKS §§ 23 Ig. 1; 49; 50 Ig. 1; 51; 52 Ig.2, 60 Ig. 1, 61 ja TsMS §§ 8 Ig. 3, 147 ja 224 alustel:

palun:

1. Jätta Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar Tähismaa (s.26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ema Ingrid Tähismaa juurde.

2. Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja igakuine elatis alates 1.06.2005:
- Jan Oscar Tähismaa (s.26.10.1995) ülalpidamiseks summas 6000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 26.10.2013,
- Sten Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ülalpidamiseks summas 6000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 4.12.2020.

3. Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja kohtukulud, riigilõiv ja õigusabikulud vastavalt kohtule esitatavale õigusabikulude nimekirjale.

II HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMISEKS ÜHTE MENETLUSSE
1) Kostja on esitanud Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, ts. asi nr. 2/27-23807/05.

2) Hageja taotleb TsMS § 150 alusel käesoleva hagi liitmist ts. asjas nr. 2/27-23807/05 esitatud hagiga ühte menetlusse, see võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

III HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE KINNISEKS KUULUTAMISEKS
3) Elatise nõude põhjendamisel võivad Hageja ja Kostja avaldada eraelulisi andmeid enda perekonnaelu üksikasjade kohta. Hagi arutamine avalikul kohtuistungil võib rikkuda poolte eraelu ja perekonnaelu puutumatust.

4) Hageja võib nõude tõendamisel tugineda Kostja poolt Hagejale saadetud kirjadele ja avalikuks võib saada poolte sõnumite saladus.

5) Avaliku kohtuistungiga võib kaasneda asja kajastamine meedias. Hageja ning Kostja lapsed võivad saada ebameeldivat tähelepanu ja saada teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta.

6) Avalik kohtuistung võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu pooled võivad jätta tõendeid esitamata voi esitada ebaõigeid väiteid. Hagi avalikul kohtuistungil arutamisel võib tekkida olukordi, kus poolte valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust kohtuistungist.

7) Hageja taotleb TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

IV FAKTILISED ASJAOLUD
8) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Kostja lahkus 20.05.2005 püsivalt kodust ja asus elama koos teise elukaaslasega.

9) pärast abieluliste suhte lõppemist on poolte alaealisi lapsi ülal pidanud ja laste eest hoolitsenud Hageja.

V LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
10) Inno Tähismaa kinnitab esitatud hagiavalduses (ts. asi nr. 2/27-23807/05) käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid (Iahkumist perekonna juurest, kooselu uue elukaaslasega, laste faktilist Hageja juures olekut).

11) Arvestades laste iga ja faktilist olukorda on otstarbekas jätta lapsed Hageja juurde. Hagejal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused.

12) Hageja respekteerib Kostja õigust oma lastega kohtumiseks ja nende kasvatamises osalemiseks. Samas on Kostja alates 20.05.2005 soovinud lastega kohtuda vaid kahel päeval.

VI ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
13) Kostja ei ole täitnud enda PKS §§ 49, 50 lg. 1 ja 60 lg. 1 sätestatud kohustusi laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas.

14) Elatise suurust põhjendab Hageja vanemate PKS § 60 lg. 1 sätestatud võrdse kohustusega laste ülalpidamiseks.

15) Kostja töötasu on 22.09.2005.a. Rahandusministeeriumi teabenõudele nr. 1-4/156 antud vastuse põhjal 28 900 krooni kuus. Kostja on elatise tasumiseks piisavalt kindlustatud.

16) Laste majanduslik kindlustatus ei või seoses vanemate lahkuminekuga halvemaks muutuda. Laste ülalpidamiskohustuse suurus on põhjendatud alljärgnevalt esitatud kalkulatsiooniga. Kalkulatsioonis esitatud kulude puhul püsib laste heaolu endisel tasemel.

17) Laste keskmised ülalpidamiskulud kuus on järgmised:
a. toit 3000 krooni (100 krooni päev);
b. elukoha ja kommunaalteenuste kulud 5000 krooni;
c. jalanõud ja riided 2500 krooni;
d. hügieenitarbed, ravimid 600 krooni (hambahari, hambapasta, sampoon,
dusigeel, allergiaravim jm);
e. taskuraha 1000 krooni;
f. mobiiltelefoni ja Interneti kulu 400 krooni;
g. transpordikulu kuupilet 100 krooni;
h. huvialaringid, trenn, kino, teater, muusikakool, keelekoolitus, lasteaed
1600 krooni;
i. reisikulu, igal aastal kaks välisreisi, kokku 36 000 krooni - 3000 krooni;
j. huvivahendite ostmise kulud ja sünnipäevade korraidamise ja neil osalemise kulud 1200 krooni;
k. eespool nimetamata kulud 1000 krooni.
kokku: 19 400 krooni.

18) Mõlema vanema kohustus lapsi ülal pidada on võrdne, seega 9700 krooni. Elatise saaja maksab elatiselt tulumaksu, sellega arvestades on elatise nõue (9700*1,24) 12028 krooni, ehk ümardatuna kummagi lapse kohta 6000 krooni.

Lisad:
1) koopia abielutunnistusest;
2) koopiad laste sünnitunnistustest;
3) koopia Rahandusministeeriumi 22.09. 2005. a. vastusest teabenõudele nr. 1-4/156;
4) Kostja koopia hagiavaldusest ja selle lisadest;
5) koopia maksekorraldusest riigilõivu tasumise kohta.

Lugupidamisega,


Ingrid Tähismaa

Irja.


Inno.


Panoraam.

Uut ja huvitavat kohturindelt. Kui taandasime advokaat Mare Lusti sõbranna, Harju Maakohtu kohtuniku Tiia Mõtsniku, siis uskusime Innoga, et asja hakkab lõpuks ometi arutama erapooletu kohtunik. Palju neid Lusti sõbrantse siis ikka on, eksole. Enne seda tegime küll kõigi Harju Maakohtu kohtunike taandamise avalduse, kuna Helve Särgava, Harju kohtunike päälik, oli meile erakirjas selgelt väljendanud, et tema on ses vaidluses Ingrid Tähismaa poolt, aga seda ei rahuldatud ja me mõtlesime, et usume veelkord Harju Maakohut. Selle peale öeldakse vist, et kalkun uskus ka. Aga no see selleks.

Inno tegi kohtule, siis uuele kohtunikule Koidula Laurisaarele taotluse kutsuda istungile tunnistajateks Ingridi armuke Peep Vain, sõbranna, värske rahvastikuminister Urve Palo (tüdrukute klubist), õde Karin Veidenberg, õemees Raimond Kütt, kasuema Veera Veidenberg, Inno isa Mati Tähismaa, Inno sõber Mikael Martikainen, Ingridi sõbranna Ines Vebel ja tema mees, juuraprofessor Tanel Kerikmäe, Inno sõbranna Kairit Lillepärg ja Inno ja Ingridi kunagine lapsehoidja Elvi Kabel. Seaduses on kirjas, et menetlusosalisel on kohtumenetluses õigus kutsuda kohtusse tunnistajaid ja need tunnistajad tuleb ära kuulata, kui nad võivad anda ütlusi asjassepuutuvates küsimustes. Inno ja Ingridi asjas on arutusel, kelle juurde jäävad lapsed. Kuna mõlemad tahavad lapsi enda juurde. Sestap on igati asjakohane kuulata üle lähisugulased ja sõbrad, kuna nemad oskavad öelda, kes TEGELIKULT lastega tegeles. Ja Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel saavad anda ütlusi selle kohta, kuidas Ingrid Innot isadepäeval Wilde pubis laste juuresolekul sõimas ja mõnitas.

Kui Inno Mõtsniku taandas, olid Ingrid ja Mare Lust pasas. Teadupärast on advokaatidel enamasti vaid üks sõber-kohtunik, kellega kokku mängida ja nõupidamistoas&kohtumaja kohvikus otsus enne istungit valmis kirjutada, ja nüüd oli see Mare Lusti kohtunik mängust väljas. Läks liiga hoogu, kui karjus mulle ja Innole istungil: “Välja!!!”. Helve Särgaval tuli leida uus kohtunik ning selleks osutus Koidula Laurisaar, kes oli, muide, üllatus-üllatus! – kohtunik ka Maapanga pankroti asjas.

Ja palun, arvake ära, kes oli üks Maapanga pankrotihalduritest, kes pistis selle “töö” eest tasku paar miljonit (Inno ütles, et kaks või kolm)? Ladies and gentlemen, I give you TERJE EIPRE, kuulsa Tüdrukute Klubi varakaim liige, Ingridi suur sõbrants. Pankrotimenetluses määrab kohtunik tavaliselt pankrotipesa lahti harutama oma sõbra&sõbranna. Ja Koidula Laurisaar siis määraski – oma sõbranna Terje Eipre. Teda võite näha ka siin blogis avaldatud fotol Tüdrukute Klubist.

Hakkasime kahtlustama, et ka Koidula Laurisaar kuulub Harju Maakohtu “tüdrukute klubisse” (liikmed siis kohtunikud Helve Särgava, Tiia Mõtsnik, Ele Liiv jt), täna hommikul, kui kohtust saabus väga salapärane määrus, mis “edasikaebamisele ei kuulu”. Kusjuures kõik määrused, mis on tehtud esimeses astmes, kuuluvad vägagi edasikaebamisele. Sest Eesti kohtusüsteemis on kolm astet, maakohtust on kõrgem ringkonnakohus ja siis tuleb riigikohus. Aga Koidula ütles, et tema määrus on nii tähtis, et seda ei saa edasi kaevata. Et see on lõplik. Tegime just praegu ringkonnakohtule ja justiitsministeeriumile järelpärimise, et kuidas on võimalik, et maakohtu määrust ei saa edasi kaevata.

Veel kuu aega tagasi oli Koidula Laurisaar tunnistajate kohtusse kutsumisega nõus. Ta saatis Innole meili, kus küsis nende aadresse, ja ütles, et Innol tuleb tunnistajate ülekuulamise ajaks ka ise kindlasti kohtusse ilmuda. Sisuliselt oli otsustatud, et tunnistajad kutsutakse kohtusse. Ja nüüd siis selline kiire otsus, et tunnistajaid ei kutsuta, ning kiire istungikuupäeva määramine: 16 mai.

Aga miks, Koidula, nii tegid, kus sul kiire? Kas ehk ajas ora perse see, et Inno paljastas siin blogis Tüdrukute Klubi, kuhu kuulub ka sinu sõbranna, Maapanga pankrotihaldur Terje Eipre? Aga miks läks kohtunik sellisele avantüürile? Kas polnud Tiia Mõtsnikuga juhtum küllalt hoiatav??? Siin võib vaid oletusi teha. Kipun kogemustele toetudes kahtlustama, et Koidula oli Terjele minevikust midagi võlgu. Harju Maakohtus käisid ilmselt jälle suured rahad käest kätte, nagu nad on käinud juba mitmeid kordi, aastaid, nagu nad käivad ilmselt igavesest ajast igavesti, kui just Riigikohus ja Justiitsministeerium sellele piiri ei pane. Ainult et seekord polnud võtmemängija, kohtunikule raha kampsuni alla toppija mitte Mare Lust, vaid Terje Eipre. Ja kohtunik, kel oli valida, kas ausus või vanad lojaalsused (mulle juba jubedasti meeldib see sõna!), valis vanad lojaalsused. Vanadest lojaalsustest on raske lahti öelda, kui oled süsteemis sees, persetpidi oras. Kui enam pole, siis teed kõik, et endalt vana pask maha pesta. Nagu teeb seda nüüd ajakirjanikega Inno ja prokuröride-kohtunikega mina.

Tahaksin rääkida ühe loo lex est rex rubriigist. See oli üks järjekordseid istungeid Harju Maakohtus. Kohtuotsuse täitmisele pööramine. Ja mina, noor prokurör, mõtlen, et ei küsi inimest kinni, vangi siis, et küsin tingimisi. Ja minu kõrval istub advokaat Eva Rivis. Ja vaatab mulle otsa ja ütleb, et kuule, paneme selle päti kinni. Kusjuures ta ise pidi seda “pätti” kaitsma. Olgu öeldud, et see “pätt” ei läinud kinni. Tänu minule. Aga see on üks näide sellest, millega te võite arvestada, kui võtate endale advokaadi.

Aga jahh, see jant Harju Maakohtu kohtunikega hakkab juba naljakaks kätte minema. Mis edasi? Saab näha. Me elame igatahes huvitavatel aegadel.

Kui te eile Kahvlit vaatasite, siis aimate, millest rääkima hakkan. Sest kes suudaks unustada, millise üleva paatosega rääkis seal Tarmo Kruusimägi alias Kojamees sellest, kuidas ta “Tallinna mässu” ajal “märatsevate venelaste” eest Woodstocki pubi “kaitses”! Sealjuures olid “relvadeks” üksnes pudelid! “Taganeda” oli vaid keldrisse! Ja venelasi muudkui tungis ja tungis peale!! Aga ei, Kojamees ei kartnud. Ta räägib värisevi hääli, kuidas ta isegi mitte ei vihka venelasi, kuna “kaitset mobiliseerides” polnud sellisteks mõteteks aega. Tema kõrval istub habemik, seljas sinine särk kirjaga “EESTI”. Kui vaatate me Toompea videoid, siis kuulake Jüri Böhmi, kes aasta tagasi augustis rääkis, et Tallinnas ei tohi enam sinimustvalget lippu lehvitada ega sinimustvalget märki rinnas kanda. Nüüd istub telepurgis habemik, seljas särk kirjaga “EESTI” ja iga hetk nutma puhkev Kojamees pajatab, kuidas ta “kaitses” Woodstocki pubi raevutsevate venelaste, kaabakate ja pättide rünnakute eest. Kiur ja Hannes pidanuks mitte miskit Under Mariet sinna saatesse esinema kutsuma, kohale tulnuks kutsuda hoopis vanade sõjameeste-vabadusvõitlejate ühendlaulukoor, kes oleks laulnud: “Meil leegion sammub ja sirge on ta rüht, on kohustus tähtis meil täita! Eesti tulevik, see meie kõikide soov! Mille nimel tuleb surra või võita!!!” Veel parem, Kojamees ja Habe võinuks püsti tõusta ja seda laulu laulda! Jahhh!!! Ja siis me oleks kõik võinud valada liigutuspisaraid ning heisata oma majadel sinimustvalged riigilipud. Nuuks!

Kujutan juba ette, kuis tähistame 10, 25, 50!!! aasta pärast Tallinna Mässu ja vägeva Woodstocki lahingu aastapäeva. Kuis püstitame selle mälestuseks Woodstocki pubi ette, millest on saanud Tallinna Mässule pühendet muuseum, mälestusmärgi ja kuidas Kojamees ja Habe saavad presidendilt vabadusvõitleja ordeni ja kuidas neid kutsutakse – suurte austusavalduste saatel – televisiooni, rääkima oma sõjamälestustest!!! Näen juba tekkimas uusi sümboleid, mille pärast lahinguid lüüa. Mida siis kas teisaldada või kaitsta, olenevalt rahvuslikust kuuluvusest muidugi. Saksa soldatist saime lahti, niisamuti pronkssõdurist. Aga ega lahingud seepärast veel peetud ole, jumal hoia. Hannes küsis ju Kojamehelt ja Habemelt, kas nad “venelaste” vastu viha ka tunnevad. Aga muidugi, tahtnuks Kojamees näoilme järgi otsustades röökida, kui näen, siis kägistan ära, jäi aga siiski väärikaks ja pressis läbi hammaste lakoonilise “Ei!”. Ning taas tekkis uus müüt. Väärikast eestlasest, kes suudab ka surma lõugade vahel rahulikuks jääda.

Jumal hoia, tahaks karjuda, miks peaks tundma viha tavalise vene inimese vastu. Näiteks Nikolai ja tema pojapoja vastu näiteks. Aga seda ju too küsimus eeldas. Et justkui oleks nüüd iga ehtsa eestlase kohus vihata venelasi. Raisku. Hiljuti kutsus üks “friend” orkutist liituma community´ga “vihkame venelasi”. Ma tahan siit riigist ära, mul on tunne. Ja mitte venelaste pärast. Mind vihastavad need kuradi pseudovabadusvõitlejad, kel pole tegeliku vabadusvõitlusega mingit pistmist.

Kui te tahate teada, milline näeb välja üks õige vabadusvõitleja, siis vaadake videot Jüri Böhmist (Toompea 1 ja Toompea 2 all). Ja Jüri Liim on vabadusvõitleja. Isegi Tiit Madisson. Enn Tarto, Mart Niklus. Jüri Böhm käis mööda Tallinna linna ringi sinimustvalge lipu ja märgiga juba siis, kui see oli veel meie, tema kaasmaalaste arust naljakas. Need mehed on kogu aeg ajanud oma joru, hoolimata muutuvatest aegadest. Hoolimata sellest, et me oleme neid pidanud hulludeks. Nad on sellesama vabadusvõitluse nimel andnud ära tükke oma elust, tükke oma vabadusest. Vabadusvõitlus saabki olla pidev, elukestev, kompromissitu. Mitte nii, et istun pubis ja joon õlli ning tulevad venkud ja rikuvad mul mõnusa õllijoomise ära ja siis ma võitlen. Samuti on vabadusvõitleja, tõsi küll, venelaste oma, Dimitri Klenski. Kogu aeg ajab oma joru, on populaarne või ei ole. Põhimõtetega mees, täpselt nagu Jüri Böhm.

Nüüd on vabadusvõitlus korraga IN. Jube IN on käia ringi kirjaga EESTI. Mis on ju tore. Aga sealjuures ei tohi unustada tõelisi vabadusvõitlejaid, kes ju tegelikult juba ammu rääkisid sellest, et olukord on tõsine. Sestap, palun, ärgem enam iial kõnelgem Tallinna Mässust ja miskist Woodstocki kaitsmisest. Kõrtsul löödi aknad sisse ja kõik. Ega see ei olnud nagu lahing Sinimägedes või Keila all, kus eesti mehed kaitsesid oma kodu ja kodumaad. Tavaline kõrtsikaklus oli, inimohvriteta sealjuures.

Samuti – ka ses saates õhutas meedia rahvustevahelist viha. Sedapuhku siis TV3 Hannes Võrno ja Kiur Aarma isikus. Toredad saatejuhid muidu mõlemad, aga miks küsida äsja kakelungist väljunud Kojamehelt ja Habemelt, kas nad vihkavad venelasi. Isegi kui keegi sellise küsimuse esitas. Kuidas saab üleüldse vihata kogu rahvust?

P.S. Woodstocki omanikule tuleb siuke kodusõja ühe tähtsaima lahinguplatsi kuulsus muidugi kasuks. Eks igaüks tahab ju nüüd vähemasti korra elus juua õlut ses kohas, kus eestlastel õnnestus lüüa taganema märatsevate venelaste jõuk!