siis panin üles meie blogisse tsöliaakia-teemalise lehekülje.

Kallid lugejad, võite julgesti saata oma kogemusi tsöliaakiaga (innott(at)hot.ee) ja ma panen need üles. Soovi korral anonüümselt.

Inno (kah tsöliaakiahaige, kahjuks)

Irja:

Küll ma olen ikka õnnelik inimene, mõtlen praegu, kui vaatan oma köögiaknast välja – õunapuud, mille valged õied on nüüd täies ilus puhkenud. Saan elada pea sajandivanuses majas, mille ehitamist alustas möödunud sajandi alguses minu vanavanaisa Samuel-Konrad Vaher. Mu isa rääkis uhkusega, kuidas see tragi Võrumaa mees (pärit Väimela lähedalt Loosust), kes oli õnnetuseks ühest kõrvast nõnda kurt, et kui talle midagi ütelda tahtsid, siis pidid seda talle kõrva sisse karjuma, käis jala Võrumaalt Tartusse seda maja ehitamas. Ja kuidas siis pärast teda jätkas selle maja edasi ehitamist tema poeg Gustav-Eduard Vaher, minu vanaisa, kes armastas üle kõige maailmas mängida viiulit ja joonistada. Vanaisa armastas ka seltsi ja linnaelu (nagu minagi!), eks ta seepärast rahulikult Võrumaalt ära kippuski.

Ma olen nii uhke selle maja üle. Kuidas ta küll kogu selle jubeda nõukaaja vastu pidas. Ilma remondita. Eestiaegsete elektrijuhtmetega. Kuivkäimlate ja lagunenud ahjudega. Kaelakukkuvate korstnate ja lärmakate üürnikega. Aga näe, pidas. Ja jaksas minu ära oodata. Täpsemalt siis minu ja Inno, sest ega ma ilma Innota siin maja juures ise midagi ära teha ei oleks jaksanud. Tema siin terve möödunud sügise ja talve ju rühmas, rassis ja rähkles. Ja nüüd on maja saanud justkui uue hingamise. Uued ahjud on toad mõnusasti soojaks kütnud ja nüüd soojendab soe päike veel lisaks. Meie tubadel on tibukollased ja kevade esimese rohu värvi põrandad, nii südantsoojendavad, et hommikul ärgates läheb tuju kohe heaks. Selle üle olen ma õnnelik, ja siis veel selle üle, et saan teha just seda, mida üle kõige maailmas teha tahan. Magada hommikuti mõnusasti kella kümneni, juua siis mitu tassi kanget kohvi, lugeda läbi pataka ajalehti-ajakirju, mis kõik meile koju tulevad, ning minna välja jalutama. Nautima päikest, istuma Tartu lugematuis tänavakohvikuis, arutama Innoga maailma asju. Vahel võime võtta kätte ja sõita Võrumaale. Või siis Pärnumaale. Viljandisse, Rakveresse, Saaremaale, kuhu iganes. Tallinnasse läheme ainult suure vastumeelsusega. Kuidagi käratsevat turuplatsi meenutab see linn mulle. Harju tänava Kirjanike Majas käin aga alati hea meelega, Harju tänav kulgeb kuidagi aeglasemalt kui muu Tallinn, Nõmme ka. Ja ma olen nii väga õnnelik, et ma saan elada Tartus, oma unistuste linnas, kus on mu lemmikraamatupoed ja –kohvikud, kus on Toomemägi ja Emajõgi, Ülikool ja Karlova. Karlova kassid, kes käivad me akna all nüüd juba regulaarselt kala nillimas.

Ja ma olen õnnelik, et on kevad. Et ei pea enam tüütuseni kütma. Et saab minna Raekoja platsile inimesi vaatama. Ja täna näiteks istusime Innoga oma lemmikus Suudlevates Tudengites, kui korraga märkasime, et kõrvalasuva Pierre´i ees patseerib pisut igavleva näoga presidendiproua Evelin Ilves. Suured kuldsete raamidega päikeseprillid ninal, hõljuv lühike suveseelik seljas. Turvamees kõrval. Pidas vist aru, et kas istuda lauda või mitte. Turva lehitses tähtsal olekul menüüd. Ja tuli siis sama tähtsal olekul Evelini juurde tagasi ja nad läksid Pierre´i sisse. Ega tulnud enam välja, kuigi väljas oli nii soe, nii soe. Ei tea, kas turva oli kaasas selleks, et teha Evelini olemist julgemaks või tähtsamaks, aga ma kujutan küll, et see, kui keegi sul pidevalt, koguni kohvikus, sabas tilpab ning isegi lauas istumise sinu eest ära otsustada võtab, rikub ühe ilusa päeva ära. Ja kus oli Toomas-Hendrik? Ilmselt mõnel tähtsal koosviibimisel. Ja Evelin pidi oma ilusas hõljuvas suveseelikus nässakalt üksi Pierre´i ees patseerima. Olen õnnelik, et saan olla kogu aeg koos inimesega, keda armastan. Eriti siis olen ma seda, kui näen inimesi, kes on üksi, kuigi neil on keegi, kes justkui peaks neid armastama ja keda nemad ka justkui peaksid armastama. Ma mõtlen, et see õige inimese leidmine on ikka üks ropp vedamine. Kuigi mitte lootusetu. Kergem on teda muidugi leida siis, kui sul vale inimene parasjagu sabas ei tilpne.

Ja ma olen õnnelik, et mu isakene on rõõmsalt elu ja tervise juures, kuigi elas neli aastat tagasi läbi üliraske infarkti. Nõnda et ta oli lausa viis minutit surnud juba. Olen õnnelik, et ta on tarmukalt asunud kasutama mult kingiks saadud Mac-läptopi, olles nõnda ülimalt trendikas 80-aastane. Olen õnnelik, et ei pea enam elama seitsme maa ja mere taga, Lissabonis ja saan sõita isale nädalavahetuseks Rakveresse külla. Tema siis näitab mulle, mis taimi ta on vahepeal peenramaale istutanud, kui palju vaarikaid ja kui palju herneid, mida ma kõiki suvel süüa saan, ja ma olen hirmõnnelik selle üle. Ema jällegi räägib, kui palju lilli ta on istutanud, me istume kahekesi tiigi ääres ja kissitame päikese käes silmi. Nüüd ei pea enam tingimata majja sisse minema, kus mul võib tekkida astma, saame olla väljas ja grillida.

Ja ma olen õnnelik, et saan jälle luuletada. Olen sel kevadel päris palju kirjutanud. Ja ma olen õnnelik, et mul oli ühel hetkel nii palju raha, et ma sain teha midagi ka oma sõprade heaks. Räägin NAKi toast, mis asub me maja alumisel korrusel ja mille kõrvale tuleb siis see paljuräägitud kirjanduskohvik, mille nimeks saab võib-olla Oblikate Vahel. Kui NAKi enamuse tahe läbi läheb. Nii või teisiti, ma olen meeletult õnnelik. Meil Innoga saab nüüd sel esmaspäeval (21. mail) kaks aastat koos oldud ja aina paremaks läheb.

Pildil vaprad NAKlased, vasakult Irja, Aapo ja Olavi, Võrus Võhandu trahteris.

Inno:

Irja loeb ajakirjast Seura parasjagu artiklit selle kohta, kuidas soomlased on närvis, sest kasuminäljas ravimifirmad tekitavad juurde igasugu uusi haigusi, et inimestele järjest rohkem rohtusid pähe määrida. Ja jääb mulje, et terveid inimesi enam polegi olemas. Näiteks on "avastatud" meeste kliimaks, ja mis kõik veel. Ja millegipärast ei räägita üldse tsöliaakiast (tõsi, viimases, maikuu Kodutohtris oli sellest põgusalt juttu), mis ei vaja mingeid ravimeid, ent mille tähelepanuta jätmisel tekib astma, kõrge vererõhk, suhkruhaigus, mille vastu on leiutatud vägagi kalleid ja väidetavalt tõhusaid ravimeid.

Aga minu tähelepanu köitis Kristiina Ojulandi artikkel tänases Päevalehes, kus autor räägib moodsast sõjast, aga võitlust selle vastu pakub vanamoodsate vahenditega, mille abil püüdis nõukogude võim kunagi piirata Soome TV vaatamist põhjaeestlaste hulgas. Aga milleni kunagi ei jõutud. Ehk siis teleprogrammide keelustamisega. No ma ei tea kohe, mida selle peale kosta. Praegusel internetiajastul on telekas nagunii rohkem dinosauruse moodi olevus. Ja need polnud ju telekavaatajad (vanamutid siis), kes Tallinnas märatsesid, vaid noored, interneti- ja arvutipõlvkonna inimesed. Kes lihtsa vaevaga mitmed Eesti internetisaidid ära ummistasid. Ja seda pole keeruline teha. Kuivõrd enamik saite on arvestatud Eestile omase väikse külastuse tarbeks, siis ummistab iga väiksemgi anomaalia külastatavuses selle internetilehekülje. Näiteks on internetipangad esmaspäeva hommikuti umbes ka ilma vene häkkerite rünnakuta. Ja seal polegi mingit häkkerit vaja. Tuleb lihtsalt võtta kokku oma n arv internetisõpru ja ühel teatud ajal hakata teatud netiaadressil klikkima. Ongi "küberrünnak" ja asi umbes. Nutikamad ehk oskavad tekitada väikse programmijupi, mis paneb arvuti iga natukese aja tagant "klikkima". Ja sealgi pole miskit seadusevastast, sest näiteks Keskerakonna noored mõjutavad nõnda juba pikemat aega kõiksugu hääletusi veebis. Sellest oli mõni aeg tagasi ka avalikult juttu.

Ja ma ei tea, millega hakkavad need kübersõdurid siis selliste asjade vastu võitlema. Ajavad inimesi arvuti tagant ära või?

Pigem tuleks veebikeskkonnad muuta selliste nn rünnakute suhtes immuunseks, suurendada läbilaskevõimet. Näiteks. Või panna parooli alla, teha kättesaadavaks ainult registreerunud kasutajatele. Lubada ühest arvutist teatud arv külastusi. Või luua peegeldused mujale riikidesse, näiteks Soome. Või Poola, kus paistavad asuvat mõned Delfi serverid.

Inno:

veidi internetis surfates jõudsin selliste saitideni:

http://www.rodina.lv/eSStonia/2007/05/14/video-nochnoj-dozor-v-rige/

intervjuu Notsnoi Posori tegelastega ja palju muud.

Ja täitsa põnev on jälgida teemasid Narva portaalist sota.ee, foorumis. Ja tõesti, inimestest võib aru saada, sest näiteks Narvas pole eesti keelt mujal kuulda kui piirivalvurite juures.

Irja:

Ma armastan oma sõpru. Nad on maailma kõige vahvamad inimesed. Julged, loovad, armsad ja andekad.

Hakkasime end Innoga eile öösel magama sättima. Mõtlesime, et vaatame enne ära veel ühe osa Seksist ja Linnast, see meil nüüd igaõhtune traditsioon. Kell oli pool üks. Inno pidi hommikul ärkama kell kaheksa, sest täna hommikul oli meil kohtumine Kaileen Mägi ja Terevisiooni tiimiga, kes soovisid Innolt Nädala Mõtet, mis jõuab eetrisse tuleval esmaspäeval. Inno tahtis varakult magama minna, et jaksaks autoga sõita. No, ja vaatame meie siis lõõgastuseks Seksi ja Linna, eks. Carrie seletab parajasti miskit Mr Bigile, kui kuskilt kostab arusaamatult vali eestikeelne karje: Appi! Aidake!! Tapetakse!!!” Ja nii mitu-mitu korda järjest. Ikka et tapetakse, tapetakse.

Einoh, sarjas see ei saanud ju olla, mõtlen mina. Inno päris ehmatas ja kargas püsti – “Kuule, keegi vist karjub meie hoovis, et tapetakse, ei tea mis toimub? Vaataks või?” Tuletan teile meelde, et kell oli pool üks öösel. Hiilisin siis akna juurde ja piilusin välja. Ja näen, et väljas on mingi kamp, neli inimest. Inno ka vaatas välja ja hakkas korraga suure häälega naerma. “Kuule, see on ju Veiko Märka!”

Oligi. Ja Contra ja Andra ja Andra sõbranna olid ka. Reas me magamistoa akna all. Ja see, kes karjus, et tapetakse, oli Veiko Märka. Kusjuures ta karjus nii jämeda häälega, et ma üldse ei saanud aru, et see on Veiko. Muidu on Veikol sihuke pigem malbe hääl.

Ega midagi, tuli nad sisse lasta. Nad siis ikkagi tulid. Kuigi me olime südaööl telefonid välja lülitanud. Et ei peaks jälle naklaste pärast öö otsa magamata olema nagu Prima Vista ajal, kui NAKi toas, mille tegin oma sõpradele-nakistidele oma maja alumisele korrusele, pidutsesid ka Karlova venelased. Aga nad on ju mu armsad sõbrad, mõtlesin, ja kõmpsisin alla. Inno jäi voodisse mõnusasti pikutama.

Seal nad olidki, nati süüdlasliku olekuga, et nii hilja tulid. Contra suure pitsakarbiga, millest oli kolmveerandiku pitsat juba nahka pannud. Tõotasid, et täna pidu ei tule ja et täna nad on korralikud (Prima Vista ajal oli NAKi toas korralik möll). Küsisin, et kas tuleb veel rahvast. Veiko ütles, et jah, Karlova venelased olevat poolel teel. Ütlesin, et ta ainult proovigu neid siia kutsuda. Andra lihtsalt kallistas mind. Ja Veiko ütles veel, et ma sakutagu Innot sõbralikult tema poolt.

Jätsin tegelased NAKi tuppa ja läksin ise üles, meie korterisse. Vaatasime Innoga Seksi ja Linna lõpuni ning läksime magama. NAKlased olid sel ööl vaikselt ja Karlova venelasi ei tulnudki. Hommikul vaatas Inno oma telefoni ja nägi, et mitu sõnumit oli kõnepostis. Meil oli ju telefon väljas ja Contra näiteks jättis meile sihukese sõnumi: Kiiga-Kääga, trallallaa, tulge välja vaatama, väljas imet näha saab, laev see sõidab mööda maad!” No kuidas sa saad olla pahane, kui sulle jäetakse selline sõnum. Ei ole võimalik.

Kui hommikul auto käima panime, tuli Contra trepi peale suitsetama. Tuletasin talle seda sõnumit meelde ja ta naeris nakatavalt. Veiko ja Andra veel magasid NAKi toas mõnusalt. Mõtlesin, et mul on maailma parimad sõbrad. Veiko, Contra, Andra, Aapo, Olavi, Piret, Wimberg, Jaan jt – te olete maailma parimad!!!

Pildil Irja oma sünnipäeval 11. mail kodus oma suurte lemmikute, raamatute seltsis.

kahelt järgnevalt pildilt.
Inno


Tüdruk üleriiklikus kalatoidu reklaamikampaanias, mis kattis kõiki suuremaid päevalehti.


Üks tavaline Barbie.

Inno:

käisime Irjaga mõned päevad tagasi Pärnus. Siin mõned pildid.

Steffani- meie lemmikrestoran Pärnus.


Vaade Steffani eest Rüütli tänava suunas.


Rand turistide ootel.


Vaikus.


Esimesed rannamõnud.

Irja:

On äraütlemata põnev (kirjanduslikust vaatevinklist) spekuleerida, mida võib karta Harju Maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar, kes jättis oma määrusega kohtusse kutsumata Ingrid Tähismaa armukese Peep Vainu, tema sõbranna, rahvastikuminister Urve Palo, tema õed, kasuema jnejne (nimekiri on liiga pikk). Alakem! Kui võtta põhipostulaadiks, et Koidula sai a) altkäemaksu Mare Lusti käest (ja see on ainult oletus, pelk kirjanduslik mõttelend, kui lubate) või b) oli võlgu mõne teene või teenekese vandeadvokaat Terje Eiprele (võhikuile meeldetuletuseks: Ingridi sõbrants, tüdrukute klubi liige, Maapanga pankrotihaldur), kellega istus koos Maapanga asja, millest Terje vara suurenes ligi 2-3 milli võrra, siis – jah, siis tuleb karta, et Koidulake pelgab, et Mare või Terje, kellega ta on juba edukalt diilitanud, avalikustavad selle diili. Võib-olla Mare või Terje (oletus!) on Koidulale juba helistanud, temaga Kentmanni kohtumaja koridores trehvates sisistanud: Koidula, raisk, kas Ingridi asjas otsus tehtud? Ja meie kasuks?? Sest muidu vaata sa mul! Piisab, kui vihjata Kaposse!!

Kui see variant ära langeb ja Koidula tõesti ei ole – imekombel – miskeid rahasid saanud, siis selgitaks ta tunnistajate kohtusse kutsumisele vastu põtkimist see, et ta kardab Ingrid Tähismaad, kes on teadupärast Eesti loetavaima seltskonnaajakirja peatoimetaja. Ja teada on, et Ingrid nalja ei mõista, oo ei. Innol ähvardas noku maha lõigata. Mis ta võib veel teha ühe süütu Koidulaga, kes on aus kohtunik. Kes teda teab jah. Koidula on ju ka vargsi piilunud Inno blogisse ja lugenud sealt hirmuga, millega võib hakkama saada Ingrid Tähismaa. Täitsa judinad tulevad peale. Paneb veel pildi Kroonikasse ja kirjutab koleda jutu juurde. Näiteks seda, et Koidulal on armuke. Mida tal mõistagi ei ole. Aga siiski. Oht jääb. Kes tahaks sattuda vastuollu sedavõrd võimuka naisterahvaga. Ja Ingrid ju ütles, et tema ei taha Peep Vainu ja Urve Palo kohtusse kutsumist. Et milleks seda vaja, kui kõik on niigi selge. Ja Koidulal on ka kõik niigi selge, kuis muidu.

Juhtumil, kui viimase oletusega samuti huupi panin, jääb veel üle variant, et Koidula lihtsalt ei tea, mida neilt tunnistajatelt küsida. Ei taha nagu lolliks ju jääda ka. No mida sa, heldeke, küsid lugupeetud proua rahvastikuministrilt näiteks? Et kas ta käis koos Ingrid Tähismaaga Kanaaridel seksimas. Fuih, no ei sobi ju. Koidula on vooruslik naisterahvas, ei suuda öeldagi sõna “seks”. Punastab kohe ja hakkab üle keha värisema. Nagu mõni haavaleht. Ei ja veelkord ei, vooruslikkus ei luba. Ja otsus on ju nagunii tehtud. Et lapsed ema juurde ja kõik. Ons mõni ema siis lapse kasvatamiseks ebasobiv? Koidula pole sellist ema kohanud. Kõik emad on laste kasvatamiseks sobivad! Emad on pühad, raisk!! Tabagu issanda viha seda õnnetut, kes väidab vastupidist!!! Ja palun, kui on ammugi selge, et lapsed tuleb anda emale, ohverdada püha emaduse altarile, siis milleks tunnistajaid?? Raiskavad kohtu kuldaväärt aega ainult. Kas Inno Tähismaa teab, kui palju kohtuasju on Koidula Laurisaarel käsil, ah? Kas see hullupaberitega hull (ärge süüdistage Koidula Laurisaart: seda, et Inno on hull, ütles talle lugupeetud Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa isiklikult, ja Koidula Laurisaar usub Ingrid Tähismaa iga viimast kui sõna) Inno Tähismaa on käinud näiteks Koidula Laurisaare kabinetis ja näinud, kui mitme asjaga vaene kohtunik peab korraga tegelema?? Kas Inno Tähismaa on nõus tegema kohtuniku tööd? Ei ole? No siis möla maha, raisk. Mida Inno Tähismaa üldse teeb, looder sihuke??? Istub muudkui omal perset laiaks ja kirjutab lollusi kokku, aga Koidula Laurisaar peab tegema tööd. Rasket tööd!!! Süüagi ei ole aega, nüühk, lõunaks on plastkarbis rosolje. Ja justiitsministeeriumist öeldi äsja, et tööd tuleb muudkui juurde. Aga palk ei tõuse. Ja mõistusega on ka nagu on. Hommikul kell kaheksa tuled tööle ja vaatad, et Inno Tähismaa on teinud jälle uue taotluse. Ja jälle!! Ja jälle!!! Tahtsid hommikupoolikul mõnusasti uut Kroonikat lehitseda ja jälle ei saa, raisk!!!

Inno:

kuivõrd kohus ega lastekaitseametnikud pole suutnud kahe aasta jooksul tagada mulle kui isale õigust suhelda ja kohtuda oma lastega, vaid, vastupidi oma passiivsusega igati takistanud seda, siis otsustasin taotleda selles osas õiguskaitset kohtu kaudu. Mind ajendas seda tegema artikkel Eesti Päevalehes, kus üks isa kirjutas hiljuti, tuginedes vastavale rahvusvahelisele praktikale, et emalt võidakse lapsed ära võtta, kui ema ei võimalda lastel isaga suhtlemist ning kasutab lapsi kättemaksuvahendina oma endise abikaasa vastu.

Ühtlasi palun abi kontaktide leidmiseks sõltumatute ekspertide-asjatundjate kohta, kes oleks nõus abistama üht isa oma lastega suhtlemise korraldamisel.

Minu avaldus-taotlus on siin:

Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15158, Tallinn

15. mai 2007.a.

AVALDAJA: Inno Tähismaa

VASTASPOOL: Ingrid Tähismaa

Vastaspoole esindaja: vandeadvokaat Mare Lust


Tsiviilasja number: 2-05-19499

AVALDUS

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vanema õiguste tagamiseks ühiste laste suhtes, vanema suhtlemiseks lastega, laste väljaandmiseks teisele vanemale
ühes lähenemiskeelu kehtestamisega

I AVALDUSE SISU
Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p 1-3, lg 5, § 544, § 546; VÕS § 1055 lg 1; PKS § 49, § 50, § 51:

palun:

1. Võimaldada Inno Tähismaal kohtumine ja aja veetmine oma alaealiste poegadega Jan Oscar Tähismaa (s 26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s 04.12.2002) kasvatuse ja hoolituses eesmärgil nõnda, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
2. Võimaldada Inno Tähismaal suhtlus oma alaealiste lastega nõnda, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
3. Korraldada laste väljaandmine Inno Tähismaale kolmandate isikute kaudu nõnda, et vanemad omavahel kokku ei puutuks.
4. Kehtestada Ingrid Tähismaale suhtlemisel Inno Tähismaaga lähenemiskeeld tähtajaga kolm aastat.


II FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa pole saanud oma vanemlikke õigusi ja kohustusi täita alates 20.05.2005.
2) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005 sõimas Ingrid Tähismaa ebatsensuursete väljenditega Inno Tähismaad, tuli Inno Tähismaale kätega kallale ja ähvardas tekitada Inno Tähismaale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
3) Inno Tähismaa seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Ingrid Tähismaaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Inno Tähismaa paremaks mitte enam Ingrid Tähismaaga kohtuda.
4) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Ingrid Tähismaa korduvalt sõimanud Inno Tähismaad ebatsensuursete väljenditega ja löönud Inno Tähismaad, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja ka laste juuresolekul. Samuti oli Ingrid Tähismaa löönud lapsi. Ingrid Tähismaa oli korduvalt löönud Inno Tähismaad jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Inno Tähismaa pidas Ingrid Tähismaa vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Inno Tähismaa huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest lastele. Samuti jätkas Inno Tähismaa kooselu Ingrid Tähismaaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Ingrid Tähismaa alati ennast parandada. Hageja talus alandusi kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
5) Kuni 20.05.2005 intsidendini hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Inno Tähismaa. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Inno Tähismaa kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Ingrid Tähismaal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Inno Tähismaa selle üle ei nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Inno Tähismaale auasi.
6) Pärast 20.05.2005 intsidenti on lapsed olnud olude sunnil Ingrid Tähismaa kontrolli all. Hageja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Ingrid Tähismaa poolne sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Inno Tähismaa ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Inno Tähismaa otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu vastavale abile lahutuse protsessis.
7) Viimati sai Inno Tähismaa sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril, mil Ingrid Tähismaa tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Inno Tähismaad tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Ingrid Tähismaa sõimama nii Inno Tähismaad kui tema elukaaslast.
8) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Inno Tähismaa koos oma uue elukaaslasega läks Ingrid Tähismaale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatis kohtumist Ingrid Tähismaa sõim ja alandused. Sõim oli nii räige, et lapsed hakkasid sellest nutma.
9) Ingrid Tähismaa sõimas Inno Tähismaad ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Inno Tähismaa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus.
10) Ingrid Tähismaa vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Ingrid Tähismaa on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu on lapsed olnud pärast Inno Tähismaa lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Ingrid Tähismaa käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja.
11) Ingrid Tähismaa ei teavitanud Inno Tähismaad oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Ingrid Tähismaa emaga peetud telefonikõnes tegi Inno Tähismaa ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Inno Tähismaa võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
12) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Inno Tähismaa ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Inno Tähismaa peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
13) Ingrid Tähismaa on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduses. Konkreetselt sattus Inno Tähismaa peale Ingrid Tähismaa truuduse murdmisele 2001. aasta lõpus, mil Ingrid Tähismaa viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Inno Tähismaad informeerimata. Samal perioodil oli Ingrid Tähismaa tihti kodust ära, mil Inno Tähismaa õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Ingrid Tähismaa oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Inno Tähismaale.
14) Pärast truuduse murdmise vahejuhtumit ja seksimist võõra mehe Peep Vainuga lubas Ingrid Tähismaa olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa, mida ta aga ei olnud.
15) Pärast lahkuminekut pole Ingrid Tähismaa teinud kõige vähemaidki jõupingutusi, et võimaldada lastel kohtuda oma isaga. Heauskselt on Inno Tähismaa oodanud ligi kaks aastat, et vastavaid jõupingutusi teeksid Eesti Vabariigi kohus või lastekaitseasutused, kellele on pandud vastav seadusejärgne kohustus. Kohus ega lastekaitsjad ei ole teinud mitte mingeid samme Inno Tähismaa ja sellega ka laste huvide kaitseks laste suhete reguleerimisel isaga abikaasade lahutuse protsessis. Sellega on nii kohus kui lastekaitseasutused kuritarvitanud Inno Tähismaa heausksust. Ja veel enam, kohtunik Tiia Mõtsnik, kes arutas esimesena maakohtus laste elukoha ja elatise asja, ei võtnud üldse menetlusse Inno Tähismaa vastuhagi, räuskas kohtuistungil, mistõttu tuli Mõtsnik asja menetlemisest taandada.
16) Sellest, kuidas elavad tema alaealised lapsed, on Inno Tähismaa saanud aimu vaid ajakirjanduse vahendusel, kus laste ema Ingrid Tähismaa kiidab, kui hell ja hoolitsev ema ta lastele on.

III AVALDUSE PÕHJENDUS
17) Vastavalt TsMS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Inno Tähismaa maksab küll laste hooldamiseks elatist, aga tal pole olnud võimalik lapsi näha ja nende eest hoolitseda.
18) Vastavalt TsMS § 50 lg 2 on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. Kuivõrd Eesti Vabariigi kohus, lastekaitseasutused ega laste ema Ingrid Tähismaa pole teinud ühtegi sammu laste isa suhtlemise reguleerimiseks lastega, on Inno Tähismaal tekkinud õigustatud kahtlus, et kohus ja lastekaitseasutused (kus nii kohtunikud kui ametnikud on valdavalt naised) on asunud kaitsma Ingrid Tähismaa puht-naiselikke huve, unustades seejuures sootuks laste ja isa huvid.
19) Ingrid Tähismaa oli kooselu ajal Inno Tähismaaga vägivaldne, äkkvihahoogudega ka laste suhtes. Vaatamata mitmekordsetele meeldetuletustele ja vastavasisulistele avaldustele pole ei kohus ega lastekaitseasutused uurinud Ingrid Tähismaa vägivaldsust laste suhtes. Selline tegevusetus on laste suhtes kuritegelik ja sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed laste heaolule ja psühholoogiale, mille korvamiseks puuduvad nii kohtul kui lastekaitseasutustel teadmised ja ressursid. Kohus aitab sisuliselt kuritegevusele kaasa, kuna kohtunik Koidula Laurisaar loobus määrusega tunnistajatest, kes on laste kallal toime pandud vägivalla ning Ingrid ja Inno Tähismaa ühiste laste saatuse otsustamise asjas määrava tähtsusega.
20) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaale teatanud, et nende ühine laps Jan Oscar Tähismaa on öelnud, et Inno Tähismaa pole enam tema isa ja ta on kustutanud oma isa telefoninumbri oma mobiiltelefonist. Inno Tähismaal on selliseid teateid saades tekkinud põhjendatud kahtlus, et Ingrid Tähismaa kasutab aega, mil lapsed on koos temaga, laste ülesässitamiseks oma isa vastu. Samuti pole Inno Tähismaa veendunud, et Ingrid Tähismaa jagab lastele vanemate lahkumineku kohta tõest ja põhjalikku informatsiooni. Ingrid Tähismaa intervjuudest ajakirjandusele on tulnud välja, et lapsed ei tea tänaseni, miks isa kodust ära läks.
21) Seadus (PKS § 50) annab isale õiguse oma lastega kohtuda ja nende eest hoolitseda. Samuti on lapse huvides, et ta saaks kohtuda isaga. Sestap taotlen kohtult vastavalt TsMS § 378 lg 3 võimalust kokku saada ja suhelda oma alaealiste lastega. Kuivõrd Ingrid Tähismaa osalus vahendajana lastega suhtlemisel on tähendanud seni närvišokki nii mulle kui lastele, taotlen kohtumist nii, et poleks kaasatud Ingrid Tähismaa.
22) Taotlen võimalust lastega suhtlemiseks ja nendega kohtumiseks, seda vähemalt suvisel ajal, ja nii, et see toimuks läbi kolmandate isikute. Laste ema Ingrid Tähismaa on olnud vägivaldne nii Inno Tähismaa kui laste suhtes.
23) Kuivõrd Ingrid Tähismaa on tekitanud Inno Tähismaale abielu ajal suuremaid ja väiksemaid psühhotraumasid, sõimanud, mõnitanud ja alandanud, tarvitanud Inno Tähismaa kallal regulaarselt füüsilist vägivalda, sealhulgas peksnud käte ning jalgadega ja ähvardanud tekitada üliraske kehavigastuse, samuti olnud laste suhtes vägivaldne Inno Tähismaa juuresolekul, ning et Ingrid Tähismaa suhtumine pole muutunud ka abielusuhte lõppemisele järgnenud kahe aasta jooksul, taotlen vastavalt TsMS § 544, § 546 Ingrid Tähismaa suhtes esialgse õiguskaitsena kolme aasta pikkust lähenemiskeeldu.

Lugupidamisega,



Inno Tähismaa

Inno:

mõned päevad tagasi, kui aknast kala puhastamise jäänused välja viskasin (Karlova kassid viivad need tavaliselt rõõmuga ära), märkas Irja akna all hoopis ... siili. Kes mõnuga kalanahka nosis.

Oli teine selline suur ja priske.

Aga igatahes olen ma ka kassi näinud akna all kala söömas.


Pildil siil kala nosimas.

Inno:

käisime Irjaga nädalavahetusel Viljandis. Siin mõned pildid.


Irja kiriku taustal.


Kevadlilled.


Kirik.


Linnuse jalamil.


Vaade järvele.


Ingeri hosteli ees.


Välikohvikus.