Orkutis tegutseb vale-mina, ilmselt keegi Taavi Madiberk
sisenesin üle pika aja taas orkuti-nimelisse interneti tutvusmisportaali ning leidsin sealt ühe huvitava anomaalia - ühe enda nimelise profiili koos minu enda pildiga.

Pilt on ilmselt kuskilt Äripäeva saidilt varastatud. Seejuures oli minu enda õige profiili juures hoopis ühe vanemehe pilt, panin selle kunagi nii nalja pärast. Asendasin selle nüüd segaduste vältimiseks oma õige fotoga.
Minu enda tehtud profiil Inno Tähismaast näeb välja selline:

Ja see vale-mina on seejuures väga aktiivne. Reklaamib ennast kui vaba ja vallalist. Tal on juba 111 sõpra (keda ma ise ei tunnegi) ja ta näib ka aktiivselt nendega suhtlevat. Minu nime all siis. Vinge vend. Ja huvitav olukord igatahes. Ma ei teagi, kas nutta või naerda. Aga igal juhul tahaks vale-innost lahti saada. Saatsin orkutile kirja, ehk on sellest abi.
Ja see vale-mina on loonud siis ka minu-nimelise community, selle omanik on keegi Taavi Madiberk, kes on ilmselt ka vale-minu nimelise profiili taga. Vaatasin veebist, et Taavi on olnud Tallinna Reaalkooli õpilane, mitmete ajaloo-olümpiaadide võitja ja nüüd õpib Tartu Ülikoolis, ilmselt ajalugu siis. Igal juhul soovitan olla ettevaatlik selle tegelasega suhtlemisel.
Selline tegevus sarnaneb Postimehe ajakirjaniku Triin Olveti räpase tegevusega, kes anonüümselt, oma tööandja võimsaid ressursse kasutades, levitab süütute inimeste kohta valeinfot ja laimu. Ja minu kogemus näitab, et sellised tegelased on veebis väga aktiivsed, võimelised pritsima kõik kohad sitta täis.
Ja tavaliselt taanduvad sellised tüübid kiiresti, tõmbavad saba jalge vahele, kui nende persoon avalikustatakse. Sest tegemist on olemuselt väga argade inimestega, kes anonüümselt saavad oma komplekse välja elada. Aga selline anonüümne lahmimine võib väga haiget teha, sest anonüümselt ollakse valmis kõiksugu valet ja laimu levitama, sest anonüümselt kaob vastutus. Mina näiteks olen oma nime all kirjutades valmis iga sõna eest vastutama. Ja seetõttu ei saa ma valet ja laimu levitada.
Naised ja nukud
Ma pole küll naine ja ei tea ilmselt nukkudest midagi. Aga siiski. Olen veidi kõrvalt jälginud seda naiste ja nukkude asja.
No esimene asi, mis naiste ja nukkudega seostub, on Barbie. Ja see, kuidas paljud naised tahavad olla Barbie nuku sarnased ja kuidas kogu ühiskond, alates naisteajakirjadest ja seltskonna-ajakirjadest ning lõpetades meestega hindab Barbie nuku sarnaseid naisi. Nii et nukud mõjutavad ikka väga tõsiselt seda, mismoodi inimesed mõtlevad ja mis ühiskonnas üldse toimub.
Mu endine abikaasa Ingrid rääkis, et oli nukkudega mänginud kuni 16 eluaastani. Ja seda nii, et teised ei näinud. Ta lasi oma noorematel sõbrannadel vankrit lükata. Aga kui oli üldsuse tähelepanu alt väljas, siis sai ise nukkudega mängida niipalju kui tahtis. Talle meeldis eriti selline beebi-suuruses nukk, mis silmi liigutas ja häält tegi. See oli mingi DDRi todang, aga kunagi väga defka värk. Igatahes. Ingrid rääkis, kuidas ta pidi imenippe kasutama, et seda mänguasjapoe müüjalt kätte saada. Sest kogu Tõrva linna peale oli tulnud ainult kaks nukku. Ja Ingrid, muidugi, sai ühe.
Ja ka Irja räägib, et talle hakkasid nukud meeldima alles, ütleme, hilises nooruses. Sest noorena olid tema tänaval ainult poisid ja ta hakkas koos nendega mängima poistemänge, turnima puudel ja mängima luurekat. Nii et põlved olid õhtuks katki ja riided mustad, nagu poistel. Ja ema nägi kurja vaeva, et teda puhtaks pesta. Aga armastus nukkude vastu tekkis sellest, et tema multimiljonärist tädi USAs hakkas talle nukke saatma. Ja loomulikult Barbie nukke. Ja ka raha, mille eest sai osta Barbie nukke valuutapoodidest. Või siis Soomest, kus Irja emaga käis, kuna ema on Irjal soomlane. Nii et Irjast sai tegija oma klassis ja koolis. Sest välismaa asjad tegid kõigist lastest kõvad tegijad. Kuna välismaa asju polnud eriti saada. Mäletan, et olin ise imetlenud neid poisse ja tüdrukuid, kellel oli palju välismaa asju, näiteks teksad, või siis lahedad autod. Või siis nätsu. Ja kuidas välismaa näts lõhnas! Küsisin alati nätsupaberi endale (nätsu enda ja seal sees olnud kleepsu võttis nätsu omanik alati endale) ja siis sain seda siis nuusutada. Lõhn püsis mitu nädalat, vahel isegi mitu kuud.
Ja kuna mul endal kunagi välismaa asju polnud, sest mu vanemad olid vaesed ja neil polnud välismaal sugulasi (isal elasid küll onu Kanadas ja tädi Inglismaal, aga ta ei saanud nendega ühendust), siis tekkis vahel juhuseid, kus, kui kellelgi oli mõni välismaa pliiats või kustukumm kaotsi läinud, siis süüdistati mind. Ja mul oli loomulikult raske tõestada, et ma pole kaamel. Ja pealegi, nagu ma olen juba kirjutanud, äritsesin ma esimeses klassis koolis nätsupaberite ja kleepsudega ning selle eest sain õpetajalt suure märkuse ning isa käest kõvasti peksa. Pärast seda ei julgenud ma enam välismaa asju puutudagi, äritegemisest rääkimata. Nõuka ajal pandi selle eest lausa vangi.
Aga nüüd nukkudest ja naistest edasi. Üks oluline erinevus Ingridi ja Irja vahel, mida olen tuvastanud, oli nukkudega mängimise iseloom. Sest erinevalt Ingridist, kes mängis peamiselt beebi-nukuga (keda sai mähkida ja potitada-pissitada), mängis Irja täiskasvanud Barbie-dega ning nende poiss-sõpradega ja pani nad omavahel seksima. Ohhoo, mõtlesin seepale, kui Irja sellest rääkis. Ma ise polnud kunagi selle võimaluse peale tulnud. Sest ka minu arust on nukud pigem potitamiseks-pissitamiseks.
Nüüd olen mõelnud viimasel ajal naiste ja nukkude peale, kuna Irja ostis kõik Seksi ja linna seeriad DVD peal ning me vaatame neid õhtuti. Ja seda kuidas näiteks Charlotte tahtis hirmsasti last saada. Umbes selliselt, et oleks keegi, keda kussutada, potitada-pissitada. Nagu nukku, tundus mulle. Sest Ingrid oli olnud just selline. Kellele meeldis laps niikaua, kuni ta häält ei teinud. Ei kakanud ega pissinud, päriselt siis. Ja kes tegi midagi seesugust, mida Ingrid ei soovinud. Ingridile meeldis magav laps, kes mõnusalt vankris lutti nosis. Ning Ingridile meeldis siis vankrit lükata. Aga kui laps häält tõstis või jonnis, kakas või pissis, või oli haige, siis suskas Ingrid lapse kohe mulle. Talle ei meeldinud laps, kes erines nukust. Ja kui laps teda millegagi, näiteks kisaga üllatas, siis Ingrid, ja see tuli mulle üllatusena, äsas lapsele. Või näpistas. Näiteks ühel korral meie vanem poiss lihtsalt tegi natuke nalja, ja Ingrid haaras mingi rihma kuskilt ja peksis poissi, nii et sädemed silmist lendasid. Ja poiss nuttis ja palus: „Emme, ära palun löö.“ Ja kuigi Ingrid meenutas mulle sel hetkel mu isa, ei läinud ma millegipärast vahele. Või, ütleme, asi lõppes nii kiiresti, et ma ei jõudnud reageerida. Aga me olime ka Ingridiga kokku leppinud, et laste kasvatamist puudutavates asjades me laste kuuldes ja nähes ei vaidle. Ja me olime ka kokku leppinud, et lapsi me ei peksa. Aga Ingridi puhul oli raskuseks see, et tema vihahood olid äkilised ja neid ei võinud kunagi ette aimata. Ja kogu aeg valvel olla oli väga väsitav. Ja ka võimatu. Pärast muidugi Ingrid alati vabandas, nii minu kui lapse ees, ja lubas, et enam nii ei juhtu. Ostis lapsele mõne kalli mänguasja. Kuni järgmise korrani.
Neid peksmisi Ingrid kunagi ei meenutanud ja ei lubanud neist rääkida. Aga kui mina, ütleme, keelasin poissi, siis tuletas Ingrid seda ühtelugu meelde ja heitis seda mulle ette, ka lapse kuuldes (stiilis, et issi on paha). Kuigi olime kokku leppinud, et laste kasvatust puudutavates asjades me laste kuuldes ei vaidle.
Ja nüüd, tagantjärele tark olles, tundub mulle, et Ingrid, nagu ka Charlotte, ei tahtnud mitte niivõrd last, vaid lihtsalt nukku. Iga hinna eest seejuures. Aga miks ei võiks siis naised nukkudega mängida, ka vanemas eas, mõtlen ma. Neid kussutada, pissitada ja kaisutada. Miks on vaja mehi ja ennast petta lapse-jutuga. Kui naine veel lapse saamiseks pole tegelikult küps. Või ei tahagi tegelikult last, vaid nukku.
Ja mis veel huvitav, Ingrid tahtis väga last, õigemini siis küll last, mis asendaks nukku, millega ei sobinud enam mängida. Iga hinna eest. Ja ta sai selle, lapse, siis, nii nagu ta oli saanud kunagi omale ühe kahest Tõrva nukust. Ja Irja näiteks praegu ei taha last, kuigi minu arvates on tal palju paremad eeldused lapse kasvatamiseks kui olid Ingridil, kes tahtis tegelikult vaid nukku. Sest hiljem, pärast lapse sündi kaotas Ingrid lapse vastu huvi, ta heitis lapse kõrvale nagu nuku, ja hakkas hoopis meestega ringi aelema.
Laste ja naiste kaitseks, arvan ma, tuleks nukud müügilt ära korjata, eriti beebi-nukud (nii nagu ka tuleks korjata müügilt mängupüssid, aga sellest kirjutan kunagi hiljem). Sest need tekitavad, eriti mõnedes naistes valesid ettekujutusi ja ootuseid. Eriti seoses emadusega (ja eespool toodud põhjustel ka seoses eluga üldse). Sest laps pole nukk. Ja ka naine ise pole nukk. Aga naise kujunemisel, või ütleme naiste kujunemisel on hakanud need plastmassist olevused mängima üha suuremat rolli. Kahjuks. Ja ma oma mehe kogemusest ütlen, et naiste võõrutamine nukkudest on väga vaevaline. Et mitte öelda võimatu (nii nagu ka mehe võõrutamine püssist). Ja see on halb, sest laps, nagu juba öeldud, pole nukk. Mitte sinnapoolegi.
Ohh, ja mis veel rääkida sellest, kuidas noored emad omavahel neid ... nukukesi siis võrdlevad. Head ja armsad on ikka need, kes on vaiksed ja vagurad (ehk siis sarnanevad päris nukuga), umbes nagu Arnold Rüütlid või mõne puudega tegelased. Ja need, kes siis on vähegi aktiivsemad, sellised võitlejad ja protesteerijad, noored Hans H. Luiged või Rein Kilgid siis, need on kõige hirmsamad lapsed maa peal.
Palsam lastega mehe hingele..
...on artikkel värskes ajakirjas Meie Pere (mainumber, ajakirja peatoimetaja, on muide, endine Kroonika ajakirjanik Signe Lahtein, kes on väga sümpaatne inimene), kus on juttu isadega, kellel ei lubata oma lastega kohtuda. Ehk siis minu saatusekaaslastega. Huvitav nüanss on see, et number 11 000, mis veel hiljuti väideti ajakirjanduses olevat nende isade arv, kes ei maksa elatist, on kiirelt kuivanud 3900 peale. Sellised kurioosumid siis justiitsministeeriumis, kus ametnikud tegelevad igapäevaselt nende elatise asjadega ja kus neile head palka makstakse maksumaksja (isade) taskust.
Ja tegelevad nii, et vaid 5% isadest (kes neile ametnikele palka maksavad) saab õiguse lapsed enda juurde jätta. Ja seda ka siis, kui naine on joodik või muidu saamatu. Nii et kus on siin võrdsus, võiks küsida?! Naised tahavad omale küll mehe keha, mehega samapalju raha ja juua ning suitsetada ja pidutseda nagu mehed, aga lapsi meestega võrdselt jagada ei taha. Ja see on paha, seda just lastele. Aga sellest ametnikud justiitsministeeriumis ja kohalikes lastekaitseasutustes aru ei saa. Või ei taha saada. Sest ametnikud on naised ja ajavad siis seda "naiste asja", milleks on laste kaudu isadele kättemaks.
Igatahes toetan kahe käega liikumist Isade eest, mille eestvedajad on Kaido Kallikorm ja Urmas Pardane. Internetis, tõsi, ma selle kohta mingit jälge ei leidnud. Loodan, et see tuleb.

Unikaalne mehi toetav artikkel ajakirjas Meie Pere (2007 mainumber).
Arengutest vaidluses SLÕL ja Postimehega
minu hagiavaldus ehk miljoninõue SLÕhtulehe ja Postimehe vastu on ilusti kohtu menetlusse võetud ja asjaajamise suhtes pole mul millegi üle nuriseda. Hoopis teine kogemus kui vaidlus Ingridiga. Ja on ka teine kohtunik, Mai Grauberg, kes on tõesti erapooletult suhtunud asjasse. Juba algusest peale.
Hiljuti andis Grauberg teada, et asi läks menetlusse, aga minu nõuet, et SLÕhtuleht ja Postimees vabandaksid ei saa menetlusse võtta, kuna seadus vabandamist ei võimalda. Ja nii ma siis asendasin vabandamise (mida ma ei usu iial, et Eesti rasva söönud meediaväljaanded vabatahtlikult teeksid, kuigi ajakirjanikud ehk seda teeksid, aga suured bossid Eestis ja välismaal ainult irvitavad- tean seda omast käest, kuna olen süsteemis aastaid töötanud) info ümberlükkamisega. See võimaldab siis väljaannetel teha tööd, mida nad tegema peaksid ja mis jäi tegemata. Mart Kadastik, kes mind hulluks nimetas, kelle enda isa on arst ja naine on arst, teab täpselt, kuidas välja selgitada, kas üks või teine inimene on hull. Nii et Mart, hakka juba vaikselt tööd tegema selles suunas. Reporteritööd, mis sul jäi oma haledat soperdist kirjutades tegemata.
Kui mina oleks Schibstedi esindaja, annaksin ma esimese asjana Kadastikule kinga, sest Postimehe sisu on üha nõrgem, palju on hinnagulisi lahmivaid (ja laimavaid?!) lugusid ja pole leitud ühtki korraliku peatoimetajat. Sest praegune peatoimetaja Merit Kopli- no andke andeks, kes ta üldse selline on? Ja kus on lubatud korrespondendid välismaal. Ma tean ainult ETV esindajaid Katrin Vaga ja Neeme Rauda ning nüüd Jaanus Piirsalu Päevalehest. Aga kus on Postimehe korrespondendid? Ma ei pea siin silmas kirjasaatjaid, kes pole ise ajakirjaniku ettevalmistusega ja kirjutavad lihtsalt sellest, mida sõpradelt kuulevad või kohalikust lehest loevad.
Postimehe tiraaž ja lugejate arv püsib kõrge ainult tänu trikitamistele (trükikoda on Postimehe enda oma!), sest õigel ajal, kui tehakse küsitlusi, saadetakse Postimeest inimestele tasuta koju. Olen ise saanud! NB! Mitte segamini ajada tasuta tellimustega, mis kuuluvad veel lisaks asja juurde! Ja siis pole ime, et lugejanumbrid on laes! Ja ma tahaks näha, kas on kedagi, kes on käinud üle lugemas, palju Postimeest, ja ka SLÕhtulehte tegelikult trükitakse. Läänes näiteks on selline sõltumatu kontroll täiesti tavaline.
Ja suurema tiraaži ning lugejaskonnaga on omakorda võimalik paremini reklaami müüa. Ehk siis õhku. Ja sealt tasuta eksemplaride trükkimiseks saadud raha kuhjaga tagasi saada. Ja olukorras, kus konkurentsiamet laseb Eesti väljaannetel muudkui ühineda, konkurents väheneb ja reklaami ning tellimise hinnad muudkui tõusevad. Nii et reklaamiandjad, Eesti lehtedega suhtlemine on nagu mul Ingridi või Üllar Talvistega, kus, kui poolt usute, olete ikka veel poolega petta saanud!
Muidugi on ka ausaid väljaandeid. Neid, kel endal trükikoda pole. Nagu Maaleht või Äripäev. Kuigi ka need väljaanded teevad aeg ajalt (tibude kokkulugemise ajal?!) tasuta kampaaniaid.
Ja siin siis minu täiendus hagiavaldusele SLÕhtulehe ja Postimehe vastu:
Harju maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15158, Tallinn
09. mai 2007
HAGEJA:
Inno Tähismaa
KOSTJA:
AS SL Õhtuleht
KOSTJA:
AS Postimees
AVALDUS
hagiavalduse täiendamiseks tsiviilasjas nr
2-06-32519
Palun täiendada hageja nõuet alljärgnevalt:
I
HAGEJA NÕUE
Juhindudes VÕS § 127 lg
1, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1,2,4; TsMS § 376:
palun:
1.
Nõuda ASi SL Õhtuleht ja ASi Postimees välja antavatelt
väljaannetelt au teotanud ning hingelist valu ja kannatusi
põhjustanud andmete ümberlükkamist sama suurel pinnal, samal
positsioonil ja samas mahus kui ilmusid Inno Tähismaa au teotavad
hinnangulised artiklid.
2. Mõista kohtukulud välja Kostjatelt.
II
FAKTILISED ASJAOLUD
1) 14.02.2006.a. ilmus
ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel
pealkirjaga: „Päevad läbi seksimata, no see ajab hulluks!“, mis
sisaldab ainult Inno Tähismaad laimavaid märkusi, kommentaare ja
hinnanguid nagu näiteks psühhiaater Jüri Enneti kommentaar: „mees
kompenseerib oma kibestumist“, „mees on äpu“. Artikkel oli
kujundatud suurelt ajalehe esikaanel, pealkirjaga: „Mul läheb silme
eest mustaks, kui seksi ei saa!“
2) 11.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti
Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Heimar Lenk soovitab:
kiimakott Inno Tähismaa mingu hullumajja või hakaku lihtsalt
gigoloks“. Artikkel oli välja mängitud suurelt ajalehe esikaanel,
pealkirjaga: Heimar Lenk: Inno Tähismaa hakaku lihtsalt gigoloks.“
Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi
väljendeid nagu „sedamoodi hulludega“, „peaks mungakloostrisse
uurima minema“, „võiks pöörduda Tallinna Paldiski maantee kliiniku
arstide poole“. Inno Tähismaale polnud artiklis enda kaitsmise
võimalust antud.
3) 31.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti
Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Anu Saagimi ja Inno Tähismaa
vandenõu Ingrid Tähismaa vastu?“ Artikkel sisaldas valeinfot, kuna
Inno Tähismaa pole eales läinud Justi peatoimetaja Anu Saagimi
jutule, et too avaldaks katkeid Inno Tähismaa raamatust. Samuti ei
vasta tõele artiklis esitatud väide, et Inno Tähismaa kasutas
avaldatud kirjutises õiget nime. Inno Tähismaale polnud artiklis
enda kaitsmise ja valeväidete ümberlükkamise võimalust antud.
4) 20.04.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti
Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Totaalne muutumine ehk
kuidas tippajakirjanik Inno Tähismaast üleöö enesepilastajast
seksihull sai.“ Artikkel sisaldab ühepoolseid Inno Tähismaad
taunivaid hinnanguid. Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au
teotavaid hinnangulisi väljendeid, ja seda juba pealkirjas, nagu
„enesepilastajast seksihull“, „häbitu seksiguru“, „hampelmann“.
Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt Inno
Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „rõve mees,
täiesti haige inimene“, „hiiliv skisofreenia“, „ära joonud näoga
ülekaaluline jõmm“, „seksihaige“, „ärajoodud lüpsik“,
„pilusilm-pelmeen“, „pervert tuleks pokri pista või hullumajja koos
pelmeense irjaga panna“, „haige inimene“.
5) 29.04.2006.a. ilmus ajalehes Postimees vastutava väljaandja Mart
Kadastiku sulest artikkel pealkirjaga: „Punane püha.“ Artikkel
sisaldab Inno Tähismaa au teotavat hinnangulist väljendit
„seksihull Inno Tähismaa“. Inno Tähismaale pole kommentaariks ja
enda kaitsmiseks võimalust antud.
6) 25.05.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanike Kirsti
Vainküla ja Martti Kaasi sulest artikkel pealkirjaga: „Sotsiaalne
suitsiid või seebiooper: millal see nõmedus ükskord lõpeb?“
Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi
väljendeid, juba pealkirjas seisab „sotsiaalne suitsiid“,
„nõmedus“. Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt
Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „selle
kiimakoti“, „lihtsalt lollakas“, „seksuaalselt haige maniaki
pihtimus“, „täielik supinahk“, „kelgunöör“, „kiiksuga“, „pervert“.
Muu hulgas kutsuvad kommentaarid Inno Tähismaad kividega
viskama.
7) 31.08.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Eve Heinla
sulest artikkel peakirjaga: „Inno Tähismaa mängis kohtuistungil
tola.“ Artikkel oli täis valeinfot, väljamõeldisi ja Inno Tähismaa
au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu: „tola“ (pealkirjas ja
esiküljel), „skandaalne“, „bravuurikalt käituvad sõbrad“, „lärmakas
kamp“. Ajakirjanik Eve Heinla helistas Inno Tähismaale enne istungi
algust ja lubas pärast tagasi helistada, aga ei teinud seda. Inno
Tähismaal puudus võimalus eksitavat infot artiklis ümber lükata.
Pärast artikli ilmumist nõudis Inno Tähismaa SLÕhtulehelt eksitava
info ümberlükkamist ja uue artikli kirjutamist. Seda SLÕhtuleht ei
teinud. Siis nõudis Inno Tähismaa õigust avaldada SLÕhtulehes
vastulause, mis ilmus toimetuse poolt toimetatuna ja kärbituna.
Inno Tähismaa kaebas 01.09.2006.a. juhtumi kohta pressinõukogule,
ent otsust polnud 02.11.2006.a. seisuga tehtud.
8) Vastavalt Eesti Ajalehtede Liidu statistikale on SLÕhtuleht ja
Postimees Eesti suurima tiraažiga päevalehed, 2006. aasta
septembris vastavalt trükiarvuga 65 600 ja 64 000.
9) Ajalehes Äripäev 26.10.2006.a. ilmunud uuringufirma TNS Emori
andmetel olid 2006.aasta III kvartalis kõige loetavamad
eestikeelsed väljaanded SLÕhtuleht 245 000 lugejaga ning Postimees
229 000 lugejaga.
III
AU TEOTANUD NING HINGELIST VALU JA KANNATUSI PÕHJUSTANUD ANDMETE
ÜMBERLÜKKAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
10)
Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,
milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks
olevat asjaolu ei oleks esinenud.
11) Ajakirjanduses avaldatud au teotavaid ja hinnangulisi kirjutisi
ja väljendeid ei ole võimalik tagasi kutsuda. Nad on jäädavalt
muutnud avalikku arvamust. Küll on võimalik väljaannetel osaliselt
heastada tekitatud kahju au teotanud ning hingelist valu ja
kannatusi põhjustanud ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Vastavalt
VÕS § 1046 lg 1 on isiku au teotamine õigusvastane. Vastavalt VÕS §
1047 lg 1,2 on õigusvastane ebaõigete andmete avaldamine. Vastavalt
VÕS § 1047 lg 4 võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise
korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete
ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldaja kulul.
12) Vastavalt Eestis kehtivale tavale ehk ajakirjanduseetika
koodeksi lg 5 p 2, mis on avaldatud Eesti Ajelehtede Liidu
kodulehel internetis aadressil http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html,
võib ajakirjandusväljaandelt nõuda ebaõigete andmete parandamiseks
või ümberlükkamiseks ruumi samas mahus kui oli kasutatud nende
andmete avaldamiseks. Selline on ka rahvusvaheline tava
ajakirjanduses.
Lugupidamisega,
Inno Tähismaa
Minu reageering Särgava vastusele
kuivõrd Helve Särgava on juba varem oma kirjades andnud mõista, et ta pole minu ja Ingridi vaidluse asjas erapooletu, aga kuivõrd Särgava on keeldunud taandamast asjast kõiki Harju maakohtu kohtunikke (kelle hulgas, ma samuti usun, oleks asjas erapooletuid), siis polnud mul taas muud võimalust, kui teha avaldus Koidula Laurisaare taandamiseks.
Sest Laurisaare põhjendused tunnistajate kõrvalejätmise kohta on pehmelt öeldes jaburad. Mis soosivad taas vastaspoolt, ehk Ingridit, kes loomulikult ei soovi tunnistajate kaasamist, sest siis tuleks välja, et ta on oma hagiavaldustes ja vastustes räigelt valetanud. Ja et oma valet ja ka Üllar Talviste valet ning nüüd advokaat Mare Lusti valesid teki all hoida, läks ka Koidula Laurisaar avantüürile, ning püüab tõde summutada tunnistajate kaasamata jätmise kaudu. Mis tähendaks kohtusaalis minu sõna Ingridi sõna vastu. Ja kuivõrd ma olen juba ette hulluks tembeldatud, siis ei usuks mind kohtusaalis keegi.
Irja leidis internetis surfates huvitava liini, mis seob Ingridit Laurisaarega. Nimelt oli Laurisaar kohtunik Maapanga miljardi krooni suuruses pankrotiprotsessis, mis tegi kõik pankrotihaldurid multimiljonärideks. Seda juba kümmekond aastat tagasi, mil miljon krooni oli väga suur raha. Ja üks neist õnnelikest, kelle kohtunik Laurisaar miljonäride peresse vastu võttis, oli advokaat Terje Eipre. Kes on omakorda Ingridi südamesõbranna. Üks liige tüdrukute klubist.
Ja kuivõrd on teada, et kohtunikud reeglina määravad pankrotihalduriteks oma häid tuttavaid (et mitte öelda sõpru) ning Laurisaar on seega ka Ingridi sõber, ei saa ma eeldada, et ta on asjas erapooletu.
Ja ma esitasin kohtule eile sellise kaebuse (Irja vaatas oma prokuröri pilguga asja üle ja ütles, et väga hea. Tüütan teda ikka oma hagiavaldustega, kuigi Irjale meeldib palju rohkem raamatuid lugeda, mida tal on korraga käsil 20-30. Ma imetlen teda, sest ma ise ei suuda korraga lugeda rohkem kui ühte raamatut):
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15158, Tallinn
09. mai
2007.a.
KAEBUSE
ESITAJA: Inno Tähismaa
Tsiviilasja
number: 2-05-19499
KAEBUS
protsessiõiguse normi rikkumise peale Harju maakohtus ja taotlus
kohtuniku taandamiseks
I
KAEBUSE SISU
Vastavalt TsÜS § 138 lg
1; TsMS § 23 lg 7, § 24, § 199 lg 1 p 3, § 238 lg 4, § 251 lg 1, §
660 lg 1:
palun:
1.
Tühistada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaare määrus, mis
oli piisavalt põhjendamata, ja jättis rahuldamata Inno Tähismaa
taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, andmata sealjuures võimalust
edasi kaevata.
2. Rahuldada Inno Tähismaa taotlus tunnistajate
ülekuulamiseks.
3. Taandada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar tsiviilasja
nr 2-05-19499 menetlemisest seoses uute asjaolude ilmnemisega, mis
kinnitavad kohtuniku erapoolikust asja
menetlemisel.
II
FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa esitas
28.11.2005.a. Harju maakohtule vastuseks oma eksabikaasa Ingrid
Tähismaa hagiavaldusele laste elukoha määramise ja elatise nõudes
vastuhagi avalduse laste elukoha määramise ja elatise nõudes. Hagi
menetlenud kohtunik Tiia Mõtsnik jättis vastuhagi avalduse
menetlusest välja pärast seda, kui Inno Tähismaa oli vastanud
eitavalt Mõtsniku palvetele vastuhagist loobuda. Inno Tähismaa ei
saanud vastuhagist loobuda, kuna vastavalt 06.01.2006.a. kohtus
sõlmitud kokkuleppele pidi Ingrid Tähismaa võtma kõigepealt kohtust
tagasi oma hagiavalduse. Ingrid Tähismaa pole kokkulepet täitnud ja
hagi on endiselt menetluses.
2) Inno Tähismaa esitas kohtunik Tiia Mõtsniku erapooliku tegevuse
kohta mitu taandamisavaldust ja Mõtsnik taandus pärast seda, kui
oli 17.10.2006.a. toimunud istungil karjunud Inno Tähismaale ja
tema esindajale kohtusaalis: „Välja!“
3) Pärast kohtunik Mõtsniku taandumist hakkas asjaga tegelema Harju
maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar.
4) Kohtunik Koidula Laurisaar võttis menetlusse ka Inno Tähismaa
vastuhagi, ent veenis Inno Tähismaad mitmes kirjas tunnistajate
ülekuulamisest loobuma. Laurisaar teatas, et tunnistajaid ei saa
üle kuulata, kui pole esitatud nende täpseid aadresse. Inno
Tähismaa teatas seepeale, et kohtul on kõik võimalused Eestis
elavate tunnistajate täpsete aadresside väljaselgitamiseks.
Kohtunik Laurisaar teatas, et tunnistajate ülekuulamise puhul peab
Inno Tähismaa, kes oli taotlenud kirjalikku menetlust, siiski
kohtusse ilmuma. Inno Tähismaa oli ka sellega nõus, et isiklikult
kohtusse ilmuda.
5) Kui Inno Tähismaa jäi endale kindlaks ja ei loobunud
tunnistajate ülekuulamisest, tegi Laurisaar 04.05.2007.a. määruse,
mille kohaselt jättis rahuldamata taotluse tunnistajate
ülekuulamise kohta, toomata selleks mõjuvaid põhjuseid.
6) Laurisaar kirjutas kirjalikus määruses, et määrus ei kuulu
edasikaebamisele.
III
KOHTUNIKU MÄÄRUSE TÜHISTAMISE PÕHJENDUS
7)
Vastavalt TsMS § 251 lg 1 võib tunnistajana üle kuulata iga
inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud,
kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või
menetlusosalise esindaja.
8) Ingrid Tähismaa esitas laste elukoha ja elatise määramise
hagiavalduses asjaolusid ja fakte, eriti mis puudutavad tema
eksabikaasa ja laste isa Inno Tähismaa tegevust, mida saavad
kinnitada või ümber lükata üksnes tunnistajad. Inno Tähismaa kui
menetlusosaline ise tunnistaja olla ei saa.
9)
Kui tunnistajad jäävad üle kuulamata, kaotab Inno Tähismaa
vastuhagi avaldus mõtte ja seda sisuliselt ei menetleta, kuna
selles sisalduvat infot saavad kinnitada või ümber lükata üksnes
tunnistajad.
10)
Inno Tähismaa ei nõustu kohtunik Koidula Laurisaare arvamusega, et
antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte
omavahelised suhted ja kuidas pooled teineteise suhtes käitusid.
Kuivõrd asi puudutab eelkõige lapsi, laste elukohta ja õigust
nendega tegelemiseks, siis omab väga suurt tähtsust asjaolu,
milline oli poolte käitumine ja millised olid poolte suhted abielu
ajal.
11)
Tähelepanuväärne on kohtunik Koidula Laurisaare väide, et asjas ei
ole vaidlust, et poolte kooselu ajal tegeles lastega Inno Tähismaa.
Vastupidi, oma hagiavalduses kirjutab Ingrid Tähismaa, et tal on
laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja
eeldused. Tekib küsimus, kust on Ingrid Tähismaal pärit lastega
tegelemiseks paremad oskused ja eeldused, kui ta ise lastega
tegelenud ei ole.
12)
Samuti kirjutab Ingrid Tähismaa oma hagiavalduses, et Inno Tähismaa
ei ole täitnud seadusjärgseid kohustusi laste eest hoolitsemise ja
nende kasvatamise osas. Seda, miks Inno Tähismaa pole saanud
lastega kohtuda, saavad selgitada üksnes tunnistajad, kes on pealt
näinud, kuidas Ingrid Tähismaa oma eksabikaasat ja laste isa laste
juuresolekul sündsusetute väljenditega sõimab ja mõnitab.
13)
Lisaks on Inno Tähismaa esitanud oma vastuhagis kohtule eri
asjaolusid ja tõendeid, näiteks Ingrid Tähismaa vääritu käitumise
kohta, mida saavad tõendada üksnes tunnistajad. Seda asjaolu pole
kohtunik Koidula Laurisaar üldse arvestanud.
14)
Inno Tähismaa seisukohalt on otsus jätta taotlus tunnistajate
ülekuulamiseks rahuldamata ühes võimaluseta edasi kaevata oluline
protsessiõiguse normi rikkumine. Kohtunik Koidula Laurisaar pole
tõendite kogumisest keeldumist vastavalt TsMS § 238 lg 4 piisavalt
põhjendanud ja seetõttu tuleb kohtuniku määrus tühistada.
15)
Inno Tähismaa on seiskohal, et määrus takistab vastavalt TsMS § 660
lg 1 asja edasist menetlemist. Seaduse järgi on õigus sellisel
juhul esitada määruskaebus. Kohtunik Koidula Laurisaar pole
määruskaebuse esitamise võimalust andnud.
III
TUNNISTAJATE ÜLEKUULAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
16) Poolte abielulised
suhted lõppesid, kui Inno Tähismaa lahkus 20.05.2005 kodust.
17) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Inno
Tähismaa lahkus kodust, sõimas Ingrid Tähismaa ebatsensuursete
väljenditega Inno Tähismaad, tuli Inno Tähismaale kätega kallale ja
ähvardas tekitada Inno Tähismaale üliraske kehavigastuse. Selle
intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
18) Inno Tähismaa seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud
intsidenti pere-elu jätkamine koos Ingrid Tähismaaga võimatu. Et
säästa lapsi psühhotraumast, pidas Inno Tähismaa paremaks mitte
enam Ingrid Tähismaaga kohtuda.
19) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu
jooksul oli Ingrid Tähismaa korduvalt sõimanud Inno Tähismaad
ebatsensuursete väljenditega ja löönud Inno Tähismaad, seda juba
paar kuud kestnud kooselu jooksul ja korduvalt laste juuresolekul.
Samuti oli Ingrid Tähismaa mitmel korral löönud lapsi. Ingrid
Tähismaa oli korduvalt löönud Inno Tähismaad jalgade ja kätega,
tekitades väiksemaid kehavigastusi. Inno Tähismaa pidas Ingrid
Tähismaa vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel,
mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek
käib mehe au pihta. Samuti oli Inno Tähismaa huvitatud kooselu
jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest. Samuti jätkas
Inno Tähismaa kooselu Ingrid Tähismaaga heas usus, kuna pärast
konflikte lubas Ingrid Tähismaa alati ennast parandada. Inno
Tähismaa talus alandusi ja peksu kuni kirjeldatud 20.05.2005
intsidendini, mil kannatus katkes.
20) Inno Tähismaa oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et
kui olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue
elukaaslase ja lastele armastava ema. Inno Tähismaa oli arvamusel,
et vägivaldne, äkiliste vihahoogudega Ingrid Tähismaa ei saa ega
tohi olla ema mitte ühelegi lapsele. Eneselegi ootamatult leidis
Inno Tähismaa omale uue elukaaslase, kes Inno Tähismaaga sobis ja
kes ei ole Inno Tähismaad kahe aasta vältel peksnud ega sõimanud.
Inno Tähismaa taotleb lapsi enda juurde, kuna Ingrid Tähismaa on
olnud vägivaldne ka laste suhtes.
21) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest
peamiselt Inno Tähismaa. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa
sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga
põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Inno
Tähismaa kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See
asjaolu on võimaldanud teha Ingrid Tähismaal edukat ametialast
karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Inno
Tähismaa selle üle ei nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud
Inno Tähismaale auasi. Inno Tähismaa osas laste eest hoolitsemisel
on tunnistajateks Jan Oscar Tähismaa (poeg), Elvi Kabel
(lapsehoidja), Karin Veidenberg (Ingrid Tähismaa õde), Raimond Kütt
(Ingrid Tähismaa õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Ingrid Tähismaa
õde), Veera Veidenberg (Ingrid Tähismaa ema), Mati Tähismaa (Inno
Tähismaa isa) ja Mikael Martikainen (Inno Tähismaa sõber).
22) Tegemist on vaid valikuga võimalikest tunnistajatest. Selle
valiku ülekuulamine on Inno Tähismaa konservatiivsel hinnangul
vajalik, et kohus saaks asjaoludest selgema pildi. Inno Tähismaal
on kujunenud kohtu tegevusest arusaam, et kohus üritab asja
lahendada niinimetatud kirvemeetodil, kus pere juurest ära läinud
isalt võetakse lapsed ära ja suratakse alimendid kaela. Inno ja
Ingrid Tähismaal polnud selline mustvalge suhe, kus mees halb ja
naine hea. Inno ja Ingrid Tähismaa abielus oli mees see, kes
põhiliselt lastega tegeles ja kodus istus ning naine see, kes
võõraste meestega ringi aeles, meest ja lapsi peksis, ning selle
kõrvalt karjääri tegi.
23) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Ingrid Tähismaa
kontrolli all. Inno Tähismaa katseid lastega kontakti otsida ja
nendega tegeleda on saatnud Ingrid Tähismaa sõim ja alandused.
Sellele vaatamata on Inno Tähismaa ühel korral võtnud mõlemad
lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa
kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja
laste vaimse tervise huvides pole Inno Tähismaa otsinud täiendavalt
aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu abile laste
elukoha määramise protsessis.
24) Viimati sai Inno Tähismaa sõimu osaliseks isadepäeval, 13.
novembril 2005.a., mil Ingrid Tähismaa tuli koos lastega sööma
Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Inno Tähismaad
tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Ingrid Tähismaa
sõimama nii Inno Tähismaad kui tema elukaaslast. Juhtumil on ka
tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel.
25) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad ja tema elukaaslast sõimanud
korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks
laupäeval 28.05.2005. Kui Inno Tähismaa koos oma uue elukaaslasega
läks heauskselt Ingrid Tähismaale ja lastele külla rahvusvahelisel
lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatsid kohtumist sõim ja alandused.
Juhtumil on tunnistaja, Inno Tähismaa ülikoolikaaslane Kairit
Lillepärg.
26) Ingrid Tähismaa sõimas Inno Tähismaad ja tema elukaaslast 3-4.
septembril 2005. aastal, mil Inno Tähismaa võttis lapsed
nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus, ning
seda laste juuresolekul.
27) Ingrid Tähismaa vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana
ja nagu Ingrid Tähismaa on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu, on
lapsed olnud pärast Inno Tähismaa lahkumist kodust suure osa ajast
sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed
olid Tõrvas ka ajal, mil Ingrid Tähismaa käis 2005. aasta juulikuus
paar nädalat Malaisias tegemas telesarja. Seda võib tunnistada
Kostja ema Veera Veidenberg.
28) Ingrid Tähismaa ei teavitanud Inno Tähismaad oma
Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate
hoole all. Ingrid Tähismaa emaga peetud telefonikõnes tegi Inno
Tähismaa ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes
sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises
olukorras ei pidanud Inno Tähismaa võimalikuks hakata lapsi vägisi
vanavanemate juurest ära tooma.
29) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Inno Tähismaa ajalehe
Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust.
Kodus töötamise ajal tegeles Inno Tähismaa peamiselt lastega,
mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis
nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas
neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile
unelaulu.
30) Ingrid Tähismaa on abielus oldud aastate jooksul andnud alust
kahelda truuduse murdmises. Konkreetselt sattus Inno Tähismaa
Ingrid Tähismaa truuduse murdmisele peale 2001. aasta lõpus, mil
Ingrid Tähismaa viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel,
sellest Inno Tähismaad informeerimata. Samal perioodil oli Ingrid
Tähismaa tihti kodust ära ning Inno Tähismaa õlul olid kõik lastega
seotud kohustused. Seejuures valetas Ingrid Tähismaa oma kodust
eemal viibimise asjaolude kohta Inno Tähismaale. Ingrid Tähismaa ei
helistanud välismaal olles ei oma abikaasale ega lastele, kuigi oli
lubanud. Vääritu käitumise osas on põhitunnistajaks Peep Vain, kes
oli Ingrid Tähismaaga salaja Inno Tähismaa selja taga korduvalt
intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Ingrid Tähismaa sõbranna
Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Ingrid Tähismaaga
välisreisil Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Ingrid
Tähismaa õde Karin Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt,
kes on teadlikud Ingrid Tähismaa ja Peep Vainu vahelisest
kirjavahetusest.
31) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Ingrid Tähismaa olla elu
lõpuni hea ja armastav abikaasa. Ka sellest kokkuleppest ei suutnud
Ingrid Tähismaa kinni pidada. Algas vaimne terror, mille käigus
Ingrid Tähismaa alandas ja mõnitas korduvalt Inno Tähismaad,
nimetades viimast jõuetuks, kellel pole raha. Vaimse terrori osas
on tunnistajaks poeg Jan Oscar Tähismaa.
32) Ingrid Tähismaa on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot
avaldanud ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas,
intervjuu Postimees Arteris), kuigi palus Inno Tähismaalt pärast
lahkuminekut, et asja ajakirjanduses ei kommenteeritaks. Inno
Tähismaa pidas aumehena kokkuleppest kinni ajal, kui Ingrid
Tähismaa tema seljataga ja avalikkuses oma endist meest mustas.
Sellega tegi Ingrid Tähismaa oma endisele mehel Inno Tähismaale ja
tema mainele korvamatut kahju. Ingrid Tähismaa kõrge positsiooni
tõttu juhtiva ajakirjandusväljaande juhina on Inno Tähismaal olnud
raske ajakirjanduses oma seisukohti esitada. Inno Tähismaa esitatud
infot on esitatud kallutatult, rebides kontekstist välja üksikuid
seiku.
IV KOHTUNIKU TAANDAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
33) Vastavalt TsMS §
199 lg 1 p 3 on menetlusosalisel õigus esitada taandusi ja
taotlusi.
34) Vastavalt TsMS § 23 lg 7 ei või kohtunik tsiviilasja menetleda
ja peab end taandama, kui ilmneb asjaolu, mis annab alust kahelda
kohtuniku erapooletuses. Ja vastavalt TsMS § 24 lg 1,2 võib
menetlusosaline ise nõuda kohtuniku taandamist, esitades avalduse
vastavale kohtule.
35) Inno Tähismaale annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses
asjaolu, et kohtunik ei võimaldanud üle kuulata tunnistajaid, kelle
ütlused on määrava tähtsusega antud asjas, kus kohtunik osapooli ja
nende varasemat käitumist ei tea ega tunne. Kohtuniku
erapoolikusest annab tunnistust tema järsk meeleolumuutus, kuna
veel mõni aeg tagasi oli ta Inno Tähismaale saadetud elektronkirjas
küsinud temalt tunnistajate aadresse ning selgitanud, et
tunnistajate ülekuulamiseks tuleb tal ka endal kohtusse ilmuda.
Seega oli kohtunik Laurisaar sisuliselt otsustanud tunnistajad
kohtusse kutsuda ning tema järsk meeleolumuutus annab põhjust
oletada survet väljastpoolt.
36) Samuti annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses asjaolu, et
kohtunik Koidula Laurisaar on olnud kohtunik Maapanga pankroti
asjas, kus oli üheks kohtuniku määratud pankrotihalduriks Terje
Eipre. Terje Eipre omakorda on Ingrid Tähismaa südamesõbranna. Nad
kuuluvad omaloodud nn tüdrukute klubisse. Sinna klubisse kuulub
samuti Urve Palo, kes on Ingrid Tähismaa vääritu käitumise asjas
oluline tunnistaja. Inno Tähismaal on põhjust oletada, et Terje
Eipre on kallutanud kohtunik Koidula Laurisaart tegema määrust
mitte üle kuulata Inno Tähismaa soovitud tunnistajaid ning sellest
lähtuvalt on Inno Tähismaa seisukohal, et kohtunik Koidula
Laurisaar ei ole ega võigi olla vaadeldavas asjas
erapooletu.
Lisad:
1)
kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale
23.02.2007.a.
2) kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale
03.04.2007.a.
Lugupidamisega,
Inno Tähismaa
Minu reageering Laurisaare määrusele, Särgava vastus
Inno:
pärast Koidula Laurisaare määrust tunnistajatest loobumise kohta
(mis muudab minu vastuhagi täiesti mõttetuks) ja selle kohta, et
määrust ei saa edasi kaevata, tegin kohe järelpärimise
ringkonnakohtule ja justiitsministeeriumile. Tallinna
ringkonnakohtust tuli kiiresti kohtu juhi Igor Amanni seisukoht, et
asjas peab vastama maakohtu juht Helve Särgava.
Ja siin on Särgava vastus:
Lgp Inno
Tähismaa
Vastuseks Teie poolt Tallinna Ringkonnakohtule saadetud küsimusele
selgitan :
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 660 lg 1 sätestab, et
maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline
esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui
määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus
takistab asja edasist menetlemist.
Määruskaebuse esitamine on seega võimalik nende määruste peale,
millele tsiviilkohtumenetluse seadustik selleks võimaluse
annab.
Tsiviilasjas nr 2-05-19499 oli tegu tunnistajate ülekuulamise
taotluse lahendamisega ning kohtunik jättis antud taotluse oma
04.mai 2007.a. määrusega rahuldamata. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et
tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb
kohus põhjendatud määruse.
Seadus ei sätesta määruskaebuse esitamise võimalust antud
määrusele, seega ei ole see edasikaevatav.
Lugupidamisega
Helve Särgava
Harju Maakohtu esimees
Kohtunik Laurisaare määrus tunnistajatest keeldumisest
nüüd siis veidi sellest, kuidas minu ja Ingridi vaheline laste elukoha määramise ja elatise asi on edasi arenenud (elatis- see on alimendid vanas tähenduses).
Me mõlemad tahame lapsi enda juurde- Ingrid peamiselt selleks, et mina neid ei näeks ja mina selleks, et lastel oleks vähemalt üks vanem, kes nendega tegeleks. Sest Ingridil polnud varem ega ole ka praegu aega nendega tegeleda ja ma ei kujuta ette, kes nendega tegeleb, kui Ingrid mööda laia ilma ringi laseb, ühelt ürituselt teisele. Meest otsides, kuigi me oleme Irjaga juba ammu mõista andnud, et talle sobiks ideaalselt Irja endine boyfriend Joao (me ju tunneme Ingridit ja Joaod ja iga päev avastame imestusega jooni, mis Ingridi ja Joao puhul kattuvad). Ja kui Ingrid meiega vähegi suhelda tahaks, siis võiks Irja nad kohemaid kokku viia. Me oleks nõus isegi Ingridi reisi Lissaboni kinni maksma.
Ja minu ja Ingridi kahe armsa väikse lapse ülalpidamise vaidluses on asi nüüd uue kohtuniku, Koidula Laurisaare käes. Laurisaar on oma olemuselt sama tüüpi kui Mõtsnik. Meestele armu ei anna. Kui Mõtsnik keeldus üldse minu vastuhagi menetlemast, siis Laurisaar küll tegi seda formaalselt (jäi siiski arusaamatuks, kuidas), ent juba algusest peale pressis, et ma loobuks tunnistajatest. Kuna neid on raske kätte saada, ja üldse. Milleks tunnistajad, kui kõik on niigi selge. Ja siis kui ma ikka ei loobunud soovist tunnistajad üle kuulata (see on minust vägagi riskantne samm, sest tunnistajad ei pruugi üldse mind soosida), lajatas kohtunik sellise määrusega (olles eelnevalt saanud minult nõusoleku 16. mail kohtusse ilmuda):
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Koidula
Laurisaar
Määruse
tegemise aeg
04.mai
2007,
Tsiviilasja
number
2-05-19499
Tsiviilasi
Ingrid
Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja
elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha
määramise ja elatusraha nõudes
Menetlustoiming
Tunnistajate
ülekuulamise taotluse lahendamine, kirjalik
menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Jätta Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg,
Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen,
Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel
tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata.
2.
Määrus väljastada menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määrus ei kuulu
edasikaebamisele
Asjaolud
ja kohtumääruse põhjendused
Kohtu menetluses on
Ingrid Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja
elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha
määramise ja elatusraha nõudes.
28.11.2005
vastuhagiavalduses esitas Inno Tähismaa taotluse kohtuistungil üle
kuulata Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera
Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines
Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena, et tõendada
Ingrid Tähismaa vääritut käitumist avaldaja suhtes ning avaldaja
tegelemist oma lastega.
Kohus palus vastaspoolel anda oma arvamus taotluse osas.
Ingrid Tähismaa leiab, et 12 tunnistaja väljakutsumine kohtusse ei
ole vajalik ega otstarbekas.
TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese,
kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui
ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise
esindaja.
Kohus leiab, et Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin
Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael
Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi
Kabel tunnistajatena ülekuulamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb
jätta rahuldamata.
Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte
omavahelised suhted ning kuidas pooled teineteise suhtes
käitusid.
Kuna asjas ei ole vaidlust, et poolte kooselu ajal Inno Tähismaa
tegeles lastega, siis puudub vajadus selle asjaolu täiendavaks
tõendamiseks.
Koidula Laurisaar
Kohtunik
Kuidas kohus trikitab ja kuidas vastu trikitada
nüüd veidi kohtualasest trikitamisest.
Esiteks kohe seda, et kohut ega kohtukutset ega kohtuistungit ei tasu karta. Sest kohtunikud on eelkõige inimesed. Kuigi teadsin seda ka varem, oli mul ikka raske alla suruda ma ei tea kust pärit aukartust kohtu ees. Eks seda oli sisendanud juba mu isa, kui kunagi vene ajal oma tööandjaga kohtus vaidles ja lõpuks loobus, kuna talle olevat keegi sõber nõnda soovitanud. Ja sealt peale oli mu isa kibestunud ja vihane kõige ja kõigi peale. Eriti nõukogude võimu peale muidugi. Peksis oma naist ja lapsi. Kõike, mis liikus. Aga seda vaid koduseinte vahel. Väljaspool kodu oli mu isa tõeliselt imetlusväärne tegelane.
Aga kohtu peale ei tohi vihane olla. Ega kibestunud. Sest minu kogemus näitab, et kohtunikud on lihtsalt lollid. Rumalad siis, kui viisakamalt väljenduda. Seda just maakohtus. Aga loomulikult mitte kõik. On väga arukaid kohtunikke.
Ringkonnakohtus enam rumalaid otsuseid pole. Maakohus seevastu kubiseb. Nii et tegelikult on kõige mõistlikum taktika lasta maakohtus mingi otsus ära teha (mitte mingil juhul kompromiss, sest seda ei saa edasi kaevata) ja siis minna täie rauaga ringkonnakohtusse. Kui see on muidugi võimalik. Ja siis riigikohtusse, kus enam nalja ei tehta.
Väiksemate summade või asjade puhul, kui on näha, et maakohtus on kohtunik otu ja ei saa aru, siis tuleks ta taandada. Ja leida keegi, kes seadust tunneb. Ja seadusest aru saab. Sest seadused on keerukalt sõnastatud ja ma ei imesta, kui enamik kohtunikest suurt midagi neist ei jaga. Kui väiksema asjaga edasi minna, võib selguda, et edasisel vaidlusel pole mõtet, kuna see läheb kulukaks. Eriti puudutab see riigikohut, sest sinna saab avalduse esitada ainult advokaat, kasseerides oma allkirjaga paberikese eest ligi 10 000 krooni. Mis on kujunenud ühes astmes asja menetlemise hinnaks advokaatide puhul.
Kohus trikitab näiteks selega, et kohtunik helistab ja uurib ääri-veeri sinu meelsust. Siis üritab malbe ja süütu häälega juhtida mingi kompromissini. Sellest ei maksa end lasta liigutada ja ära meelitada, sest kohtunik on tegelikult hunt lambanahas. Ja niipea, kui selgub, et sa ise vabatahtlikult kohtuniku sooviga ei nõustu, kukub ta kohe oma võimu näitama. Sinna juurde kuuluvad karmid kohtukutsed, sinu taotluste eiramine, lõpuks kõikvõimalikud määrused, mida ei saa edasi kaevata. Ja muidugi räuskamine kohtusaalis. Aga sellest ei tohi end heidutada lasta, sest räuskamisel on oma põhjus: kohtunik on loll, tal on argumendid otsas ning ta üritab menetlusosalist või tema esindajat ära ehmatada.
Siis trikitab kohtunik nõnda, et saadab kõigepealt kohtukutse, meili peale, 10 päeva enne istungit nagu kord ja kohus. Näiteks laupäevasel päeval. Ja kui vastad, et said kutse kätte, siis surab kohe otsa mõne määruse. Mis sind tummaks võtab.
Suurim lollus, mis sellisel puhul teha, on kohtusse mina ja lasta omale miski hull otsus kaela surada. Sest sa kunagi ei tea, mis sehvtid on kohtunikul vastaspoole advokaadiga või kellegagi, kes on vastaspoolele toeks. Kohtust on jõudnud avalikkuse ette päris palju altkäemaksu juhtumeid ja ma ei imesta, kui see on jäämäe veepealne osa. Sest eriti varem, kui kohtunike palgad olid pisikesed ja nad otsustasid väga suuri asju, oli raske kiusatusele vastu panna ja natuke nutsu endale võtta.
Kõige parem on trikitamisele vastu seista teabenõuetega kohtule ja justiitsministeeriumile. Või siis kõrgema astme kohtule. Näiteks kui tegin möödunud sügisel järelpärimise ringkonnakohtule, miks on jäänud kohtuniku taandamise avaldus maakohtus venima (kuu aja jooksul ei tulnud mingit vastust), siis sain kohe sms-iga tapmisähvarduse. Nõnda valus oli see. Aga mõjuv. Minu avaldus võeti kohe menetlusse ja see päädiski lõpuks kohtuniku taandamisega.
Ja otse loomulikult ei ole vaja minna kohtusse kohe esimese kutse peale. Ega inimene pole mõni koer. Tuleb ikka arukalt kaalutleda ja mõelda, et äkki pole ma näiteks haigestunud. Saab võtta haiguslehe, aga saab ka ilma. Ma kujutan ette, et suur osa inimestest on surema osa ajast veidi haiged, nii et probleemi ei tohiks olla.
Haiguse teate peale on kohtunikud samuti alati väga leilis. Sest see muudab trikitmise raskemaks. Menetlusosalistel on võimalus end korralikult ette valmistada. Ja kohtunik peab samuti seaduseid põhjalikumalt lugema. Kokkuvõttes on see hea.
Ja alati, kui tundub, et kohtunik on kuidagi erapoolik, tuleks teha avaldus kohtuniku taandamiseks. Sest erapooliku kohtuniku tehtud labiilne otsus võib hiljem väga kalliks maksma minna. Samas taandamise avalduse tegemine ei maksa suurt midagi. Pealegi ei saa kohtunik teha pärast taandamise avaldust sisulisi otsuseid.
Ja ma võin soovitada ka kirjalikku menetlust. Sest siis on kohtunikul raskem emotsionaalselt mõjutada. Ja kõik otsused on nö paberil fikseeritud, neid saab tõendada ja vaidlustada. Samuti on kirjaliku menetluse puhul avalikkuse huvi väiksem, sest istungeid ei toimu ja istungite kohta infot kuskilt välja ei paista. Ja nagunii on kohtuistungite infosüsteem nii jube algeline, et sealt on endalgi midagi võimatu üles leida, rääkimata siis teistest.
Mida rääkis mulle advokaat
pärast Ingridi ja Üllar Talviste selliseid jõudemonstratsioone (millest viimasest ma sain teada loomulikult alles siis, kui avastasin, et mu pangakontol on raha arestitud), otsustasin (Irja tungival pealekäimisel) võtta omale advokaadi.
Kaalusin ühte ja teist advokaati. Tuttavat ma võtta ei tahtnud, sest mul on alati raskusi tuttavate ja sõpradega raha- ja teenistussuhete ajamisel (öeldakse, et kui tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha. Ilmselt käib ka nii, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis palka ta omale advokaadiks). Lõpuks jäin ühe konkreetse advokaadi juurde, keda oli mule soovitanud üks mu hea tuttav ja kes pidi olema spetsialist just pereasjades.
Käisin siis selle tuntud advokaadibüroo tuntud vandeadvokaadi jutul. Ta lubas asjaga tegeleda, kuigi rääkis, et lootust mul erilist pole, kuna kohtunik Tiia Mõtsnik on Ingridi sarnane käre mutt, kes meestele armu ei anna. Aga advokaat lubas rääkida oma ülemusega, kes on naine ja tuntud vandeadvokaat.
Advokaadiga suhtlemine oli väga vaevaline. Ta soojendas enda käes pabereid, ei suutnud leida aega kohtumisteks ja tundus olevat muidu ka väga laisk.
Pärast minu 13.02.2006.a. Postimehes avaldatud arvamusartiklit ei näinud advokaat üldse enam mingit võimalust minu esindamiseks, kuigi oli algul lubanud. Ta tagastas mule mu mapi ja ütles nägemist vahetult enne plaanitavat kohtuistungit. Ma olin ikka parajas kuses. Aga õnneks taotles Ingrid kohtuistungi edasilükkamist (kuna käis Malaisias telesaadet tegemas) ja mul jäi aega end ise kurssi viia seadustega ning vajalikud paberid koostada.
Lõppes asi nii, et kaebasin hagi tagamise avalduse alusel tehtud vara arestimise edasi ja sain ringkonnakohtult õiguse. Samuti tegin avalduse kohtunik Tiia Mõtsniku (selle käreda muti) taandamiseks (mulle tundus, et ta oli erapoolik, kuna ei võtnud menetlusse minu vastuhagi) ja sain samuti õiguse. Kuigi võitlus oli vaevaline. Mõtsnik on TÕESTI väga käre mutt. Räuskas ja õiendas kohtusaalis mis kole. Korra isegi saatis meid Irjaga kohtusaalist välja, kuna Irjal polnud kaasas üht vajalikku dokumenti. Olin nimelt otsustanud Irjat kasutada oma esindaja ja nõustajana, kuna enne oli juura-alase magistrikraadiga Irja end lasknud lihtsalt kohtusaalist välja ajada, kuivõrd kõik istungid on Eesti kohtusüsteemis millegipärast kinnised.
Pärast kohtusin veel ühe teise advokaadiga, kes tundus mulle asjalik ja hoolas. Aga ka see soojendas enda käes vaid dokumente, ilma et oleks viitsinud sinna nina sisse pista. Lõpuks sai mu kannatus otsa ja ma tõin oma mapi tema büroost ära.
Ning jätkasin taas iseseisvalt. Tõsi, Irja soovitas mul osta seaduste kommenteeritud väljaanded. Need on küll hirmus kallid, miski 1000 krooni tükk. Aga, tõesti, neist on palju abi olnud. Kahju ainult, et võlaõigusseadusest ehk VÕSist on ainult väike osa kommenteeritud.
Ingridi taotlus hagi tagamise kohta
ja kui ma eelmisest, minu au ja väärikust teotanud kirjast olin toibunud, sain sellise teate (olgu lisatud, et pärast 06.01.2006.a. toimunud lahutuse istungit ei täitnud Ingrid ega tema advokaat Üllar Talviste mitte ühtegi lubadust. Kokku lepitud kompensatsiooni summa 200 000 krooni pidin ka kohtutäituri kaudu välja nõudma. Seejuures Talviste valetas räigelt, et ei tea midagi hagi menetlemisest, mille ta oli lubanud kohtusaalis tagasi võtta. Ta ise kirjutas kohtule avalduse sellesama hagi tagamise kohta):
LEXTAL
Advokaadibüroo
Law Firm
Urmas Ustav Ants
Karu Tarmo Sild Üllar Talviste Mari Männiko Marge Krusealle Rene
Frolov Sirle Karu Ain Kalme Kristi Martin Eneken Tikk Rajar
Miller
Pr
kohtunik Tiina Mõtsnik
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Kentmanni tn.
13
Tallinn 15158
10. aprill
2006.a.
HAGEJA:
Ingrid Tähismaa
HAGEJA
ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo
LEXTAL
KOSTJA:
Inno Tähismaa
Tsiviilasja
number:
2/220-25630/05
TAOTLUS
esialgse õiguskaitse kohaldamiseks elatise nõude tagamiseks
I
TAOTLUSE SISU
Vastavalt TsMS §§ 141,
377 lg. 1; 378 lg. 1 p. 2:
p a l u n:
1)
arestida kostja raha,
mis on kohtutäitur Marek Laanemets kontol 10010124378012
Hansapangas 100 000 krooni ulatuses kuni elatise nõudes
kohtulahendi jõustumiseni;
2)
alternatiivne taotlus - kui kohtutäitur Marek Laanemets kontol ei
ole enam Kostja raha,
siis palun arestida 100 000 krooni Kostja arvelduskontol
221005136185 Hansapangas.
II TAOTLUSE PÕHJENDUS
Hageja on 04.11.2005.a.
esitanud Tallinna Linnakohtule hagi laste elukoha määramiseks ja
elatise nõudes.
Kostja on Hagejale avaldanud, et ei kavatse elatise nõuet
aktsepteerida ja leiab viisi elatise tasumisest
kõrvalehoidmiseks.
Kostja on elatise tasumisest reaalselt kõrvale hoidnud. Kostja ei
ole enda ja Hageja laste ülalpidamisest osa votnud alates
juunikuust 2005. Vastavalt perekonnaseaduse § 50 lg. 1 on vanematel
kohustus last ülal pidada ning Kostja on keeldunud selle kohustuse
täitmist.
Kostja on esitanud kohtule avalduse, milles on nõustunud lapsi ülal
pidama alates 01.05.2006 summas 4166,66 krooni kuus. Kostjal puudub
õiguslik alus väita, et tal ei ole kohustust laste ülalpidamiseks
perioodil juuni 2005 kuni mai 2006.
Kostja on ajakirjas Just avaldanud jätkuva artikliseeria enda ja
Irja Tähismaa kooselu kohta. Selle põhjal on Kostja kulud suured.
Ta käib välisreisidel ja on endale ostnud maasturi. Hagejale
teadaolevalt ei ole Kostjal sissetulekuid, Kostja
ei
ole pärast töölt lahkumist Rahandusministeeriumist tööd saanud ja
nagu selgub ülal viidatud artikliseeriast, on pühendunud raamatu
kirjutamisele.
Eeltoodu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib
raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
Põhjusel,
et Kostja hoidub
elatise maksmisest kõrvale, kannatavad poolte alaealised lapsed,
seega palun Hageja kohtul hagi tagamise otsustamisel arvestada ka
laste märkimisväärset huvi.
Hageja esitatud elatise
nõue on 12 000 krooni kuus alates juunist 2005. Kohtuistung toimub
30. augustil 2006. Seega oleks hagi täieliku rahuldamise korral
selle ajavahemiku eest tasutav elatise summa 180 000 krooni. Hageja
palub hagi tagamiseks arestida 100 000 krooni.
Hageja toonitab, et elatis on raha, mis on ette nähtud laste
ülalpidamiseks. Seega puudutab hagi tagamine alaealiste laste
huvi.
Lisad:
1) koopia
kohtumäärusest;
2) koopia maksekorraldusest nr. 1874, mis tõendab, et Kostja raha
on kohtutäitur Marek Laanemetsa kontol;
3) koopia maksekorraldusest kautsjoni tasumise kohta.
Ingrid Tähismaa eest ja nimel
Lugupidamisega,
Üllar Talviste vandeadvokaat
Ingridi vastus vastuhagile
ja edasi, kui pärast 06.01.2006.a. toimunud lahutuse kohtuistungit, kus ma Ingridile kinkisin vähemalt 1 miljon krooni ja Ingrid lubas kohtusaalis oma esindaja Üllar Talviste juuresolekul võtta kohtust tagasi elatise ja laste elukoha märamise hagiavalduse, saabus mõne aja pärast selline kiri (inimeselt, kes oli veel pool aastat varem jäägitut truudust ja armastust vandunud):
Tallinna Linnakohus
Kentmanni tn. 13
Tallinn 15158
11. jaanuar 2006.a. Ts. asi nr. 2/220-25630/05
HAGEJA: Inno Tähismaa
KOSTJA: Ingrid Tähismaa
KOSTJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL
Kostja vastus vastuhagile ts.asi nr.2/220-25630/05
1. Kostja vastuhagi ei tunnista.
2. Vastuhagis esitatud väited on meelevaldsed ning alusetud, vastuhagi esitamise eesmärk on vabaneda elatise maksmise kohustusest.
3. Kostja jääb hagiavalduses esitatud motiividel esitatud kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotluse juurde.
4. Hageja loob vastuhagis Kostjast kuvandi, kui tugevast ning julmast naisest, kelle vastu Kostja vaimne ja füüsiline jõud ning võimed ei küündi. Hageja väited, et ta on abielu kestel olnud füüsilise terrori ohver, on valed. Hageja on fikseerunud sellele, et näidata, et ta on tasakaalutu, tahtejõuetu ning õnnetu. Kui Hageja on veendunud, et vastuhagis esitatu on õige, on Hagejal alaväärsuskompleks või muu psüühiline häire. Kost ja ning Hageja abielusuhetes on esinenud tülid Hageja pideva alkoholilembuse pärast, kuid pooled on need lahendanud verbaalselt, vastastikku füüsilisi vigastusi tekitamata. Kostja ei ole võimeline Hagejaga rusikavõitlust pidama.
5. Hageja lahkus perekonna juurest ja asus elama koos teise naisega, see on fakt, mille üle vaidlus puudub. Fakt on ka see, et Hageja jättis oma lapsed maha, ei käi neid vaatamas ega suhtle nendega. Hageja on laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest loobunud.
6. Vastuhagi põhjal selgub, et lapsed saaksid psühhotrauma, kui Hageja neid vaatama tuleks.
7. Vastuhagi põhjal selgub, et Hageja on arg või nõrga iseloomuga. Kui Hageja on mitu aastat kannatanud ning kavatsenud uut elukaaslast otsida, on kummaline, et ta sellest rääkida ei julgenud. Asja saanuks omavahel selgeks rääkida ja kooselu jätkata või rahulikult lahku minna.
8. Vastuhagi põhjal leiab kinnitust, et lahkumineku põhjus oli, et Hageja "leidis enesele ootamatult 21.05.2005 uue elukaaslase", samas iseloomustab see Hagejat. Abielus mees ja kahe lapse isa, kes enesele ootamatult otsustab peale võõra naisega kohtumist päevapealt enda abikaasa ja lapsed maha jätta ja võõra naise juurde elama asuda, on iseloomutu ja vastutustundetu.
9. Pooltevahelised isiklikud suhted on halvad. Kostja hinnangul on Hageja Kostja iseloomuomaduste, poolte abielusuhete ja tülide kohta avaldanud ebaõigeid ja tendentslikke hinnanguid. Arvestades, et abielu on lahutatud, ei ole abielusuhte lõppemise põhjuste üle vaielda otstarbekas. Kostja ei ole esitanud väiteid "uue mehe" otsingute kohta, küll on Kost ja pidanud taga otsima oma meest. Lastele on parem kasvada koos ja praeguses kodus Kostja juures, kus on olemas kõik vajalik. Hageja ebastabiilsuse juures ei saa välistada, et ta tüdineb ka praegusest elukaaslasest ja lahkub jälle kodust - jättes lapsed ja muu uuesti maha.
10. Laste elamine Kostjaga on loomulikult ja faktiliselt väljakujunenud. Kost ja viitab elatisnõude põhjendusele ja laste Kostja juurde jätmise põhjendusele, mis sisaldub hagiavalduses. Hagejal on piisavalt vara, et osaleda laste ülalpidamises Kostjaga võrdselt ja tasuda elatist.
11. Kostja vaidleb vastu Hageja tunnistajate kutsumise taotlusele. Poolte vaidluse ese ei ole abielusuhete lõppemise põhjuste selgitamine. Kostja ei väida, et Hageja ei ole enne pere juurest lahkumist lastega tegelenud. Arvestades, et Hagejal oli kodune töökoht, tegeles ta kodus ka lastega. Lapse elukoha otsustamisel arvestab kohus laste huvi ja soovi, laps ei ole antud menetluses tunnistaja.
Hageja soovitud tunnistajate ütlused ei ole vaidluse esemega seotud või on asjaolude kohta, milles puudub vaidlus, nende kutsumise taotlus ei ole põhjendatud.
12. Kostja tunnistajate ülekuulamist ei soovi.
13. Kostja palub Hageja kohtukulud jätta Hageja kanda ja Kostja kohtukulud Hageja kanda.
Lähtudes eeltoodud õiguslikest ja faktilistest asjaoludest tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
Lisatud: vastuse koopia Hagejale.
Lugupidamisega
Ingrid Tähismaa
Vastuhagi avaldus
Ingridi hagiavaldus lõi mu tummaks. Enne oli olnud jutt, et lepime ilusti kohuväliselt kokku lastega tegelemises.
Pärast kodust äraminekut mul raha eriti polnud. Pidin rajama uue kodu, selle sisustama, et saaks lastega tegeleda. Kuigi palk oli hea, kulus see kõik viimseni. Samuti polnud suuremat abi Irja sissetulekust, mis kulus Tallinna-Tartu bussisõidu peale. Loobusin autost ja igasugustest luksustest. Sõime Irjaga vaid leiba ja jõime kohvi (sellise dieedi peal läksin üleni paiste hiljem). Ma ei jaksanud omale advokaati võtta. Sestap lugesin internetist seaduseid, võtsin šnitti Ingridi tehtud hagist ja kirjutasin kohtule vastuhagi.
Esitasin kohtule sellise vastuhagi avalduse:
Tallinna Linnakohus
Kentmanni 13, 15034, Tallinn
28. november
2005
HAGEJA:
Inno Tähismaa
KOSTJA:
Ingrid Tähismaa
VASTUHAGI
AVALDUS
hagiavaldusele, tsiviilasi nr. 2/220-25630/05
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes
koos hagide ühte menetlusse liitmata jätmise ja kohtuistungi
osaliselt kinniseks kuulutamise taotlusega
I
HAGEJA NÕUE
Juhindudes EV
Põhiseaduse § 27, EV Perekonnaseaduse (PKS) §§ 21, 22, 23 lg. 1,
24, 25, 29 lg. 3, 49, 50, 51, 52, 53 lg. 1, 54 lg. 1, 55, 58, 60,
70, EV Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §§ 147, 151 ja EV
Lastekaitse Seaduse (LKS) §§ 8, 31,32
palun:
1.
Mõista Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar
Tähismaa (s. 26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002)
elama isa Inno Tähismaa juurde.
2. Mõista Ingrid Tähismaa`lt välja Inno Tähismaa kasuks igakuine
elatis alates laste isa juurde
siirdumisest:
- Jan
Oscar Tähismaa (s. 26.10.1995) ülalpidamiseks summas 2500 krooni
kuni lapse täisealiseks saamiseni
26.10.2013,
- Sten
Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002) ülalpidamiseks summas 2500 krooni
kuni lapse täisealiseks saamiseni
04.12.2020.
3.
Jätta kumbki pool kandma ise oma kohtukulud, riigilõivu ja
õigusabikulud.
II
HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMATA JÄTMISEKS ÜHTE
MENETLUSSE
1) Hageja on esitanud
Tallinna Linnakohtule Kostja vastu hagi abielu lahutamise ja
ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja
asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, tsiviilasi nr.
2/27-23807/05.
2) Kostja on esitanud Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi laste
elukoha määramise ja elatise nõudes koos hagide ühte menetlusse
liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotlusega. Hagi on
Tallinna Linnakohtu menetluses, tsiviilasi nr.
2/220-25630/05.
3) Hageja soov on luua perekond uue elukaaslasega ning hakata
võimalikult kiiresti täitma lastega seotud kohustusi. Hagide
liitmine võib venitada abielu lahutuse ja ühisvaraga seotud
kohtumenetluse käiku, mistõttu on takistatud võimalus luua uus pere
ja täita lastega seotud kohustusi.
4)
Hageja taotleb TsMS § 150 lg. 2 alusel tsiviilasjas nr. 2/27-23807
ja tsiviilasjas nr. 2/220-25630/05 esitatud hagide ühte menetlusse
liitmata jätmist. Käesolevat vastuhagi palun menetleda koos
põhihagiga.
III
HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE OSALISELT KINNISEKS
KUULUTAMISEKS
5) Kostja väidab
(tsiviilasi 2/220-25630/05), et avaliku kohtuistungiga võib
kaasneda kohtuasja kajastamine meedias ning lapsed võivad saada
ebameeldivat tähelepanu ja saada teada ebameeldivaid üksikasju
vanemate suhete kohta. Kostja on juba avaldanud meedias infot
perekonna ja eraelu kohta, mille tulemusel on lapsed ja Hageja
saanud ebameeldivat tähelepanu ja lapsed on saanud teada
ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta. Olulised Kostja ja
Hageja eraelu puudutavad faktid on tulnud avalikuks, poolte eraelu
ja perekonnaelu puutumatust on rikutud. (Artiklid SL Õhtulehes,
Kroonikas, Lisad 1 ja 2).
6) Kostja ja Hageja on avaliku elu tegelased, mistõttu võib istungi
täiesti kinniseks kuulutamine põhjustada asjatut tähelepanu
väljaspool kohtusaali. Meedial on tavaks huvi tunda just nende
asjade vastu, mis on kuulutatud kinniseks või salajaseks. Huvi
liikumine väljapoole kohtusaali survestab täiendavalt kõiki
asjaosalisi, sealhulgas lapsi.
7) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et avalik kohtuistung
võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu pooled võivad jätta
tõendeid esitamata või esitada ebaõigeid väiteid ja et avalikul
kohtuistungil arutamisel võib tekkida olukordi, kus poolte
valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust kohtuistungist. Need
põhjendused on pädevad iga kohtuistungi kohta, mistõttu võiks
selliste põhjenduste tõttu olla kõik istungid kinnised. Kostja on
elukutselt ajakirjanik ja Eesti loetuima ajakirja Kroonika
peatoimetaja. Kostja on oma ametipositsiooni ära kasutades juba
avaldanud omaenda toimetatavas ajakirjas asjasse puutuvat, eraelu
puudutavat infot endale kasulikus käsitluses (Lisa 2). Hagejal
puudub selline võimalus info edastamist kontrollida. Samuti on
kostja korduvalt edastanud eraelu puudutavat infot Kroonikaga samas
omandisuhtes olevasse meediagruppi kuuluva väljaande SL Õhtuleht
kaudu (Lisad 1 ja 2). Kohtuistungi kinniseks kuulutamine tekitaks
olukorra, kus Kostja võib takistamatult jätkata info edastamist
massiteabevahendite kaudu ning avaliku arvamuse mõjutamist ja
kujundamist, samas kui Hagejal selline võimalus puudub.
8) Kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamine on põhjendatud
alaealiste laste ärakuulamiseks, samuti protsessiosalise edastatud
või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel
edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks.
9)
Lähtuvalt TsMS § 8 lg. 1 toodud põhimõttest, et kohtuistungid on
avalikud, ent laste huvides ja sõnumite saladuse hoidmiseks on
võimalik taotleda istungi kinniseks kuulutamist kas täielikult või
osaliselt, taotleb Hageja TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel
kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist nimetatud
asjaoludel.
IV
FAKTILISED ASJAOLUD
10) Poolte abielulised
suhted lõppesid, kui Hageja asus alates 21.05.2005 elama koos teise
elukaaslasega.
11) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Hageja
lahkus kodust, sõimas Kostja ebatsensuursete väljenditega Hagejat,
tuli Hagejale kätega kallale ja ähvardas tekitada Hagejale üliraske
kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar
Tähismaa
12) Hageja seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti
pere-elu jätkamine koos Kostjaga võimatu. Et säästa lapsi
psühhotraumast, pidas Hageja paremaks mitte enam Kostjaga
kohtuda.
13) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu
jooksul oli Kostja korduvalt sõimanud Hagejat ebatsensuursete
väljenditega ja löönud Hagejat, seda juba paar kuud kestnud kooselu
jooksul ja ka laste juuresolekul. Samuti oli Kostja löönud lapsi.
Kostja oli korduvalt löönud Hagejat jalgade ja kätega, tekitades
väiksemaid kehavigastusi. Hageja pidas Kostja vägivaldsust
loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees
peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta.
Samuti oli Hageja huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi
võimaliku rünnaku eest lastele. Samuti jätkas Hageja kooselu
Kostjaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Kostja alati ennast
parandada. Hageja talus alandusi kuni kirjeldatud 20.05.2005
intsidendini, mil kannatus katkes.
14) Hageja oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et kui
olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue elukaaslase ja
lastele armastava ema. Eneselegi ootamatult leidis Hageja
21.05.2005 omale uue elukaaslase, kes Hagejaga sobis ja kes ei ole
Hagejat peksnud ega sõimanud. Hageja on oma uue elukaaslasega olnud
pool aastat pidevalt koos ning kogemus võrreldes kooseluga Kostjaga
erineb kardinaalselt. Sellest tulenevalt on Hageja otsustanud
alustada pere-elu uue elukaaslasega, lahutada abielu Kostjast ja
jagada ühisvara Kostjaga. Samuti taotleb Hageja lapsi enda juurde,
kuna Kostja on olnud vägivaldne ka laste suhtes.
15) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest
peamiselt Hageja. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi
oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga
põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on
Hageja kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See
asjaolu on võimaldanud teha Kostjal edukat ametialast karjääri,
käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Hageja pole selle
üle nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Hagejale auasi.
Hageja osas laste eest hoolitsemisel on tunnistajateks Jan Oscar
Tähismaa (poeg), Elvi Kabel (lapsehoidja), Karin Veidenberg (Kostja
õde), Raimond Kütt (Kostja õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Kostja
õde), Veera Veidenberg (Kostja ema), Mati Tähismaa (Hageja isa) ja
Mikael Martikainen (Hageja sõber).
16) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Kostja kontrolli
all. Hageja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on
saatnud Kostja sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Hageja ühel
korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla,
viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar
Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole
Hageja otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega
tegelemiseks, lootes kohtu abile lahutuse protsessis.
17) Viimati sai Hageja sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril,
mil Kostja tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani.
Selle asemel, et Hagejat tervitada ning võimaldada lastega
suhtlemist, asus Kostja sõimama nii Hagejat kui tema elukaaslast.
Juhtumil on ka tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja
Ines Vebel.
18) Kostja on Hagejat ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt
ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval
28.05.2005. Kui Hageja koos oma uue elukaaslasega läks Kostjale ja
lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatis
kohtumist sõim ja alandused. Juhtumil on tunnistaja, Hageja
ülikoolikaaslane Kairit Lillepärg.
19) Kostja sõimas Hagejat ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005.
aastal, mil Hageja võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis
nendega Pärnus ja Tartus.
20) Kostja vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu
Kostja on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu on lapsed olnud pärast
Hageja lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas
Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal,
mil Kostja käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias
tegemas telesarja. Seda võib tunnistada Kostja ema Veera
Veidenberg.
21) Kostja ei teavitanud Hagejat oma Malaisia-visiidist ja sellest,
et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Kostja emaga peetud
telefonikõnes tegi Hageja ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla,
millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna.
Sellises olukorras ei pidanud Hageja võimalikuks hakata lapsi
vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
22) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Hageja ajalehe
Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust.
Kodus töötamise ajal tegeles Hageja peamiselt lastega, mängis koos
nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega
koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha
koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
23) Kostja on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda
truuduses. Konkreetselt sattus Hageja peale Kostja truuduse
murdmisele 2001. aasta lõpus, mil Kostja viibis koos armukesega
välisreisil Kanaaridel, sellest Hagejat informeerimata. Samal
perioodil oli Kostja tihti kodust ära, mil Hageja õlul olid kõik
lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Kostja oma kodust
eemal viibimise asjaolude kohta Hagejale. Vääritu käitumise osas on
põhitunnistajaks Peep Vain, kes Kostjaga salaja Hageja selja taga
korduvalt intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Kostja sõbranna
Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Kostjaga välisreisil
Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Kostja õde Karin
Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt, kes nägid Kostja ja
Peep Vainu vahelist kirjavahetust.
24) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Kostja olla elu lõpuni
hea ja armastav abikaasa, mida ta aga ei olnud.
25) Kostja on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot avaldanud
ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, Lisad 1 ja
2).
V
LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
26) Kostja väidab
(tsiviilasi 2/220-25630/05), et tal on laste eest hoolitsemiseks ja
nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused. Hageja sellega ei
nõustu.
27) Põhiseaduse § 27 sätestab, et abikaasad on võrdõiguslikud,
vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda
nende eest ning vanemad ja lapsed on seadusega kaitstud.
28) PKS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel
lähtub kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse
soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui
lapse arengutase seda võimaldab. Hageja palub arvestada eelkõige
laste soovi.
29) Lähtuvalt PKS § 50 sätestatust on vanem kohustatud oma lapse
õigusi ja huve kaitsma. Ligi 13 aastat kooselu vältel Kostjaga
veendus hageja, et koos elades ei suuda ta laste õigusi ja huve
piisavalt kaitsta. Sellest lähtuvalt on Hageja kolinud Kostjast
lahku ja leidnud elukaaslase, kes on nõus olema Hageja lastele
armastav ema, kes ei löö last.
30) Hagejal on alust arvata, et lapse Kostja juurde jätmine ohustab
laste tervist ja elu. Kostja on korduvalt löönud oma last, Jan
Oscar Tähismaa`d. Hilisemas vestluses Hagejaga on Kostja
tunnistanud, et löömine on seotud Kostja äkilise iseloomuga, mis ei
luba kontrollida oma tegevust igas olukorras. Löömisele on
järgnenud andekspalumine ja lapse ülekülvamine kingitustega. Hageja
ei pea sellist praktikat õigeks. Lapse löömine võib olla seotud
lapse tervisliku seisundi halvenemisega, lapsel esinevad nn tikid
(kontrollimatud silmapilgutused).
31) LKS § 8 sätestab, et igal lapsel on sünnipärane õigus elule,
tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Hagejal on põhjust arvata,
et Kostja pole võimeline neid õigusi garanteerima.
32) Hageja on sisuliselt loonud uue perekonna. LKS § 24 lg. 1 peab
perekonda laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks.
33) LKS § 31 sätsetab, et lubamatu on lapse alavääristamine,
hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina. Last
sellisel viisil karistanud vanemat võib karistada. Seadus kaitseb
last piina eest. Hagejal on alust kahelda, kas Kostja tuleb toime
laste kasvatamisega, ilma et tekiks vajadus last lüüa.
34) Senine praktika on näidanud, et Kostja kasutab Hageja huvi
lastega suhtlemise vastu ära Hageja sõimamiseks ja alandamiseks.
Kui lapsed jäävad Kostja juurde, puudub Hagejal sisuline võimalus
lastega tegelemiseks, ilma, et laseks end sõimata, mis omakorda
kahjustaks nii Hageja kui laste vaimset tervist. Samas ei ole
Hageja huvitatud Kostja sõimamisest, mistõttu olukorras, kus lapsed
elavad Hageja juures, saaks Kostja vajadusel ilma sõimuta oma
lastega suhelda, kui ta selleks huvi ilmutab.
35) Kostja on ilmutanud huvi omale uus mees otsida. Meheotsingute
ajal pole Kostjal aega ega võimalust laste hooldamiseks. Samas on
Hageja valmis lastega tegelema iga päev hommikust õhtuni. Samuti on
nõus laste eest pidevalt hoolitsema Hageja elukaaslane.
36) Seadus kaitseb last vanema julma kohtlemise eest. PKS § 54 lg.
1 sätestab, et julma kohtlemise korral on võimalik vanemalt
vanemlikud õigused ära võtta. Hageja ei pea seda äärmist meetodit
praeguses olukorras vajalikuks.
37) Kostja on ilmutanud huvi jääda koos lastega elama praegusse
elukohta aadressil Side 17, Tallinn. Samas on Kostja väljendanud
korduvalt Hagejale oma võimetust Side 17 majapidamist
hallata.
38) Kostja on ilmutanud abielus oldud aastate jooksul korduvalt
vääritut käitumist, seda ei saa mingil juhul pidada oskuseks ja
eelduseks lastega tegelemisel.
VI
ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
39) Kostja väidab
(tsiviilasi 2/220-25630/05), et Hageja pole täitnud seadusest
tulenevaid kohustusi laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja
nende kasvatamise osas. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et
kohustuste täitmine hoolitsemise ja kasvatamise osas on olnud
sisuliselt võimatu alates 20.05.2005, mil Hageja lahkus kodust.
Ühtlasi juhib Hageja tähelepanu asjaolule, et lähtuvalt PKS § 50
sätestatust on vanem kohustatud kaitsma oma laste õigusi ja huve.
Lähtuvalt 20.05.2005 toimunud intsidendist ja varasematest
juhtumitest, kus Kostja peksis ja sõimas Hagejat laste nähes, ei
pidanud Hageja enam võimalikuks laste õiguste ja huvide kaitsmist
kodus olles. Hageja huvi oli leida oma uus elukaaslane, kes oleks
valmis täitma ka lapsevanema kohuseid.
40) Hageja nõustub Kostja taotletud seaduslike põhjendustega, et
vanematel on laste ülalpidamiseks võrdsed kohustused ja laste
majanduslik kindlustatus ei või halvemaks muutuda. Samas on Kostja
toodud kalkulatsioon lastega seotud kulude kohta selgelt
ülepaisutatud. Veel 02.06.2005 nõudis Kostja elatiseks 2500 krooni
kuus kummagi lapse kohta, kokku 5000 krooni kuus. Mõned kuud hiljem
on nõue paisunud enam kui kaks korda 12 000 kroonini kuus.
Hageja seisukohalt on põhjendatud kulu lapse kohta 2500 krooni
kuus.
41) Hagejal ei ole olnud võimalik Kostjale lastega seotud elatist
maksta alates 20.05.2005, kuna Hageja on pidanud kandma kulusid
seoses uue elamise sisse seadmisega Tartus, et oleks võimalik täita
lastega seotud kohustusi, mis on eelkõige seotud laste enda juurde
elama võtmisega. Samal ajal on Kostja ja laste käsutuses olnud
terve ja korda tehtud maja aadressil Side 17, Tallinn. Hageja
kattis osa Side 17 asuva majapidamisega seotud kuludest.
42) Kostja töötasu suurus on ligi 40 000 krooni kuus, mis
võimaldab katta kõik laste ja eluasemega seotud kulud.
43) Hageja ettepanekud ühisvara jagamise osas on Kostja tagasi
lükanud. Hageja oli huvitatud ühisvara kiirest jagamisest, et
vabanenud vahendid suunata lastega seotud rahaliste kohustuste
katmiseks.
44) Hageja juhib tähelepanu PKS § 24 sätestatule, kus kohus võib
vabastada ühe abikaasa laste ülalpidamiskohustusest või piirata
seda kohustust, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli
vääritu.
VII
TUNNISTAJAD
Kostja palub kaasata
oma väidete kinnitamiseks järgmised
tunnistajad:
- Peep Vain, Kostja
vääritu käitumise osas,
- Urve Palo, Kostja vääritu
käitumise osas
- Karin Veidenberg, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse
osas lastega tegelemisel
- Raimond Kütt, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse osas
lastega tegelemisel
- Jan Oscar Tähismaa, Kostja poolt sooritatud lapse peksmise osas,
Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel, lapse elukoha määramise
osas, Kostja poolse sõimu osas
- Veera Veidenberg, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mati Tähismaa, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mikael Martikainen, Hageja tegevuse osas lastega
tegelemisel
- Tanel Kerikmäe, Kostja poolse sõimu osas
- Ines Vebel, Kostja poolse sõimu osas
- Kairit Lillepärg, Kostja poolse sõimu osas
- Elvi Kabel, Hageja tegevuse osas lastega
tegelemisel
Lisad:
1)
artikkel SL Õhtulehes 5. juulil 2005, „Oleme abielus aja maha
võtnud”, väljavõte interneti kommentaaridest artiklile
2) artikkel SL Õhtulehes 7. juulil 2005, „Ingrid Tähismaa tegi oma
abielukriisist avaliku sündmuse, väljavõte interneti
kommentaaridest artiklile
3) koopiad hagiavaldusest ja selle
lisadest
Lugupidamisega,
Inno Tähismaa
Millest kõik alguse sai- Ingridi hagi
ehk mille ma leidsin oma postkastist pärast seda, kui mu eksnaine Ingrid Tähismaa oli seksinud Peep Vainuga, käinud temaga Kanaaridel, ise samal ajal valetades, et läks oma sõbranna Urve Paloga. Siis ähvardas Ingrid mul laste kuuldes munni maha lõigata, kui ta ise minuga seksida ei soovinud ja ma lõbumajas käisin oma seksinälga rahuldamas. Pärast seda, kui Ingrid oli mind kodust välja ajanud, mul lastega suhtlemise keelanud ja kui ma olin kohanud Tartus Irjat ning temaga koos elama asunud, soovisin Ingridilt lahutust ja lahkuminekut rahumeelsel teel sõpradega, pärast mida ta mu läbi sõimas ning röökis telefonitorusse, et mingit lahutust ei tule. Eelnevalt oli Ingrid mult saanud lubaduse, et lahkuminekust ja selle üksikasjadest ajakirjanduses juttu ei tee, kui ta juba lõhverdas nii SLÕhtulehes kui Kroonikas kõigest ja kõigiga. Ning loomulikult kallutas kogu asja talle soovitud suunas.
Ma tegin kohtule 2005. aasta sügisel avalduse lahutuse ja ühisvara jagamise kohta. Lakoonilise.
Ja kohe pärast seda potsatas mu postkasti selline teade:
Tallinna Linnakohus
Kentmanni tn. 13
Tallinn 15158
4. november 2005.a.
HAGEJA: Ingrid Tähismaa
HAGEJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL
KOSTJA: Inno Tähismaa
HAGIAVALDUS
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes koos hagide
ühte
menetlusse liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise
taotlustega
I
HAGEJA NÕUE
PKS §§ 23 Ig. 1;
49; 50 Ig. 1; 51; 52 Ig.2, 60 Ig. 1, 61 ja TsMS §§
8 Ig. 3, 147 ja 224 alustel:
palun:
1.
Jätta Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar
Tähismaa (s.26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ema
Ingrid Tähismaa juurde.
2.
Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja igakuine
elatis alates 1.06.2005:
- Jan
Oscar Tähismaa (s.26.10.1995) ülalpidamiseks summas 6000 krooni
kuni lapse täisealiseks saamiseni
26.10.2013,
- Sten
Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ülalpidamiseks summas 6000 krooni
kuni lapse täisealiseks saamiseni
4.12.2020.
3.
Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja kohtukulud,
riigilõiv ja õigusabikulud vastavalt kohtule esitatavale
õigusabikulude nimekirjale.
II
HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMISEKS ÜHTE
MENETLUSSE
1) Kostja on esitanud
Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi abielu lahutamise ja
ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja
asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, ts. asi nr.
2/27-23807/05.
2) Hageja
taotleb TsMS § 150 alusel käesoleva hagi liitmist ts. asjas nr.
2/27-23807/05 esitatud hagiga ühte menetlusse, see võimaldab asja
õiget ja kiiremat läbivaatamist.
III HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE KINNISEKS
KUULUTAMISEKS
3) Elatise nõude
põhjendamisel võivad Hageja ja Kostja avaldada eraelulisi andmeid
enda perekonnaelu üksikasjade kohta. Hagi arutamine avalikul
kohtuistungil võib rikkuda poolte eraelu ja perekonnaelu
puutumatust.
4) Hageja võib nõude tõendamisel tugineda Kostja poolt Hagejale
saadetud kirjadele ja avalikuks võib saada poolte sõnumite
saladus.
5) Avaliku kohtuistungiga võib kaasneda asja kajastamine meedias.
Hageja ning Kostja lapsed võivad saada ebameeldivat tähelepanu ja
saada teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta.
6) Avalik kohtuistung võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu
pooled võivad jätta tõendeid esitamata voi esitada ebaõigeid
väiteid. Hagi avalikul kohtuistungil arutamisel võib tekkida
olukordi, kus poolte valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust
kohtuistungist.
7) Hageja
taotleb TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel kohtuistungi kinniseks
kuulutamist.
IV FAKTILISED ASJAOLUD
8) Poolte abielulised
suhted lõppesid, kui Kostja lahkus 20.05.2005 püsivalt kodust ja
asus elama koos teise elukaaslasega.
9) pärast abieluliste suhte lõppemist on poolte alaealisi lapsi
ülal pidanud ja laste eest hoolitsenud Hageja.
V
LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
10) Inno Tähismaa
kinnitab esitatud hagiavalduses (ts. asi nr. 2/27-23807/05)
käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid (Iahkumist perekonna
juurest, kooselu uue elukaaslasega, laste faktilist Hageja juures
olekut).
11) Arvestades laste iga ja faktilist olukorda on otstarbekas jätta
lapsed Hageja juurde. Hagejal on laste eest hoolitsemiseks ja nende
kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused.
12) Hageja respekteerib Kostja õigust oma lastega kohtumiseks ja
nende kasvatamises osalemiseks. Samas on Kostja alates 20.05.2005
soovinud lastega kohtuda vaid kahel päeval.
VI
ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
13) Kostja ei ole
täitnud enda PKS §§ 49, 50 lg. 1 ja 60 lg. 1 sätestatud kohustusi
laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja nende kasvatamise
osas.
14) Elatise suurust põhjendab Hageja vanemate PKS § 60 lg. 1
sätestatud võrdse kohustusega laste ülalpidamiseks.
15) Kostja töötasu on 22.09.2005.a. Rahandusministeeriumi
teabenõudele nr. 1-4/156 antud vastuse põhjal 28 900 krooni kuus.
Kostja on elatise tasumiseks piisavalt kindlustatud.
16) Laste majanduslik kindlustatus ei või seoses vanemate
lahkuminekuga halvemaks muutuda. Laste ülalpidamiskohustuse suurus
on põhjendatud alljärgnevalt esitatud kalkulatsiooniga.
Kalkulatsioonis esitatud kulude puhul püsib laste heaolu endisel
tasemel.
17) Laste keskmised ülalpidamiskulud kuus on järgmised:
a. toit 3000 krooni (100 krooni päev);
b. elukoha ja kommunaalteenuste kulud 5000 krooni;
c. jalanõud ja riided 2500 krooni;
d. hügieenitarbed, ravimid 600 krooni (hambahari, hambapasta,
sampoon,
dusigeel, allergiaravim jm);
e. taskuraha 1000 krooni;
f. mobiiltelefoni ja Interneti kulu 400 krooni;
g. transpordikulu kuupilet 100 krooni;
h. huvialaringid, trenn, kino, teater, muusikakool, keelekoolitus,
lasteaed
1600 krooni;
i. reisikulu, igal aastal kaks välisreisi, kokku 36 000 krooni -
3000 krooni;
j. huvivahendite ostmise kulud ja sünnipäevade korraidamise ja neil
osalemise kulud 1200 krooni;
k. eespool nimetamata kulud 1000 krooni.
kokku:
19 400 krooni.
18) Mõlema vanema kohustus lapsi ülal pidada on võrdne, seega 9700
krooni. Elatise saaja maksab elatiselt tulumaksu, sellega
arvestades on elatise nõue (9700*1,24) 12028 krooni, ehk ümardatuna
kummagi lapse kohta 6000 krooni.
Lisad:
1) koopia
abielutunnistusest;
2) koopiad laste sünnitunnistustest;
3) koopia Rahandusministeeriumi 22.09. 2005. a. vastusest
teabenõudele nr. 1-4/156;
4) Kostja koopia hagiavaldusest ja selle lisadest;
5) koopia maksekorraldusest riigilõivu tasumise kohta.
Lugupidamisega,
Ingrid Tähismaa
Tallinn pole enam endine
Käisin täna Irjaga üle kuu aja taas Tallinnas ning kohe esimene emotsioon oli selline, et see linn pole enam endine.
Viisime oma Kia kõigepealt Ülemiste keskusse 15 000 kilomeetri teenindusse ning kuivõrd meil paluti umbes 3 tundi oodata, võtsime takso kesklinna. Üllatas juba see, et Kiisu takso venelasest taksojuht mängitas kõvasti üht vene raadiojaama. Sõitsime Viru tänava algusse, taksomeeter näitas 80 krooni. Andsin 100 ja ütlesin, et tagasi pole vaja.
Siis jalutasime mööda Viru tänavat Raekoja platsi poole. Tänavatel oli harras vaikus. Vaateaknad vineeriga üle löödud. Peale joonistatud sildid: „Avatud.“ Astusime sisse Apollo raamatupoodi. Seal üleval asub meie lemmikkohvik Kehrwieder. Ka seal oli vaikne. Inimesed vaatasid vaikselt raamatuid ja olid sellised, no ütleme rohkem omaette. Võtsime 70 krooni eest kaks cappuccinot. Ja tekkis kiusatus linna peale edasi vaadata.
Ja ega seal midagi ilusat ei olnud. Viinapoel olid vineerid ees. McDonaldsil oli üks klaas sees. Siis de la Gardie keskusel samuti vaateaken, kus olid olnud kallid kaelakeed. Siis kasiino oli Vallikraavi tänaval täiesti terve. Ja Laste Maailm ka. Ent siis tuli vineeriga üle löödud akendega apteek. Ning siis prillipood, millel samuti vineerid ees. Hugo Bossi pood oli saanud uued klaasid ette. Aga raamatupoel Rahva Raamat olid mõned klaasid veel vineerides.
Siis Karja tänaval oli vene kullapood Russkije Samotsvetõ täiesti terve. Aga Kullassepa tänava kullapoel klaasid sees. Siis olid klaasid sees ka Harju tänaval Apananski majal, kus asus all varem kosmeetikapood, mida pidas Apananski eksnaine. Muidu oli Harju tänav korras.
Ja mis huvitav, kesklinna pool, Kaarli puiesteel oli juba palju politseinikke patrullimas. Ning tänav kohati taraga piiratud. Umbes nagu Washingtonis tähtsate majade ümber. Politseinikke oli üldse linnas igal pool palju. Kuuldavasti olevat kõik väiksemad linnad nagu Võru politseinikest täitsa tühjad. Kõik on Tallinna koondatud. Rahutuste ootuses, sest kuuldavasti planeerivad venkud homseks suuremat sorti mäsu.
Aga muidu oli rahulik. Kaarli puiesteel tuli vastu Jaak Urmet alias Wimberg, kel oli kiire, nagu tallinlastel tavaliselt. Siis endise pronkssõduri kohal oli suur lillemeri. Ja tara ümber. Ning sellel silt, et käivad haljastustööd. Või umbes nii. Jalutasime Irjaga raamatukogu eest läbi ja mööda Endla tänavat alla. Seal olid Datelil ikka veel aknad sees. Helistasin Raul Kalevile, kel on kontor kohe raamatukogu taga ja kes kirjutas Postimehes, et sai politsei käest peksa. Kalev oligi kohal ning kutsus meid Irjaga sisse. Ta oli väga ärritunud ning rääkis pikalt ja laialt, kuidas ta oli läinud 26. aprillil välja, et maja pättide eest kaitsta. Ja veendunud, et pätte enam pole, tahtis tuppa tagasi minna, aga enne nabisid märulipolitseinikud ta kinni, väänasid käed selja taha ja sidusid jämeda traadiga kinni. Kodumaja uks jäigi temast lahti. Siis talutati ta Tõnismäele kapo maja juurde, kus ta ninuli muru peale suruti, nii et nägu oli mullane. Seal siis oli ta nõnda selili umbes tunni. Ja edasi viis tema teekond kohtumaja keldrisse, mingisse üksikkongi, kuhu tol ööl aeti kinni püütuid kuuekesi. Ja nii nad siis olid 4 ruutmeetrises konkus kuuekesi koos, nii et kolm istus pingikesel, üks tukkus kägaras põrandal ja üks seisis püsti. Ja nõnda vahetati pidevalt kohti. Vetsu ei lubatud minna. Helistada ei lubatud. Kisa peale pandi mingi vene muusika kõvasti mängima. Peale Kalevi olid kongis samasugused eestlased nagu tema, kes olid siis linnas kinni püütud. Kui pätid olid kõik põgenema pääsenud ja neid oli hiljem raske tabada. Hiljem tuligi välja, et esimesel ööl ligi 300st kinninabitust oli enam kui kolmandik süütud eestlased. Ja ülejäänud samuti enamuses süütud pealtvaatajad. Samas kui röövimist olid politseinikud lihtsalt pealt vaadanud. Seisid rivis ja midagi ei teinud, nagu Kalev seletas. Talle tegi see tuska ja ta oli vist ka politseile midagi öelnud, kui nägi, kuidas Dateli poodi politseinike silme all arvutitest tühjaks tassitakse. Ja hiljem oli seda märkust Kalevile kongiautos meelde tuletatud. Teda kumminuiaga pekstud, talle jalaga selga äsatud, tal prillid ja mobiiltelefon lõhutud. Samas oli politseinik teda igati mõnitanud ja sõimanud, mis Kalevi sõnul oli veel eriti valus. Ja pärast oli ta saanud veel sõimata politsei esindaja käest, et julges Postimehele oma kinninabimisest kirjutada ja rääkida. Naine ja lapsed olid Kalevil õnneks maakodus Jõelähtmel.
Jah, ka Raul Kalev polnud enam endine. Oli tunda, kuidas ta politseid kardab, ehmatab iga valjema klõbina peale. Et äkki tuleb keegi kumminuiaga peksma. Samuti ütles Kalev, et tal on raske kaebust kirjutada, kuna keegi ennast ei tutvustanud, talle mingit kaitset ei võimaldatud. Rinnasilti ta ei näinudki. Ja kui hiljem küsiti, et kes oli see politseinik, kes teda julmalt kohtles, siis ei osanud Raul Kalev midagi kosta. Ta ütles, et uurijad, kes hommikul ülekuulamist teostasid, olid normaalsed ja arusaajad. Ning kui saadi teada, et ta oli kodumaja eest kinni nabitud, lasti ta kohe lahti. Ja öeldi midagi sarnast, et jah juhtus igasugu apsakaid. Kalev oli ise öösel samuti kuulnud politsei raadiosaatjast sõnumit, et poisid, aitab, on juba küllalt kinni nabitud. Tegelik põhjus operatsiooni peatamiseks oli asjaolu, et kinnipeetuid polnud enam kuhugi panna. Ilmselt saadi aru ka seda, et tegelikud pätid pääsesid põgenema. Sest miks hiljem hakati neid piltide järgi taga otsima.
Raul Kalevi ja tema naisega käisime Kalevi lemmikkohvikus Mademoiselle (hotell Tallinna all) kooki söömas (me võtsime Irjaga kartulisalatid, kuna me kooki süüa ei saa). Ja siis jalutasime üle Harjumäe tagasi Vabaduse platsile. Raul Kalev näitas, kus ta oli järgmisel päeval Harjumäel sündmusi jälginud ja kus politsei oli teda taas taga ajanud. Aga seekord pääses ta õigel ajal põgenema. Temaga oli kaasas veel Ekspressi toimetaja Sulev Vedler, kes samuti jooksu pani ja oli Kalevile pärast uhkustanud, et tegi oma elu kiireima sprindi.
Käisime koos ka Tatari tänava alguses, kus Hansapangal olid klaasid sees. Astusime sisse lokaali Woodstock, kus oli rahvast omajagu ja justkui valmis uuteks katsumusteks. Aknad olid vineeritatud ja all keldris istus klaasistunud pilgul Kojamees, ning luges laptop arvutist Delfi uudiseid.
Jätsime Vabaduse platsil Kalevitega nägemiseni, võtsime Irjaga hotell Palace eest takso ning sõitsime tagasi Peterburi tee algusesse. Oli eesti taksojuht, läks 70 krooni. Andsin taas sajalise ja küsisin 10 krooni tagasi.
Kuidagi meenutas Tallinna elu-olu sõjaaegset olustikku. Mida ma olen vaid filmidest näinud, aga mida võin ette kujutada. Midagi taolist, nagu oli filmis Nimed marmortahvlil. Inimestel oli silmis mingi eriline läige.
Tallinn pole enam endine.
Pildid üleval: Laulvad kirjanikud Võrus
Pildid üleval siin.
Mõned pildid Võrust
Inno:
Käisime eile Irjaga Võrus. Pikutasime mõnda aega Tamula järve
ääres. Oli väga ilus. Ja soe.

Irja.

Inno.

Panoraam.
Inno asjas kohtunik Koidula Laurisaarel otsus tehtud
Uut ja huvitavat
kohturindelt. Kui taandasime advokaat Mare Lusti sõbranna, Harju
Maakohtu kohtuniku Tiia
Mõtsniku, siis uskusime Innoga,
et asja hakkab lõpuks ometi arutama erapooletu kohtunik. Palju neid
Lusti sõbrantse siis ikka on, eksole. Enne seda tegime küll
kõigi
Harju
Maakohtu kohtunike taandamise avalduse, kuna Helve Särgava, Harju
kohtunike päälik, oli meile erakirjas selgelt väljendanud, et tema
on ses vaidluses Ingrid Tähismaa poolt, aga seda ei rahuldatud ja
me mõtlesime, et usume veelkord Harju Maakohut. Selle peale
öeldakse vist, et kalkun uskus ka. Aga no see selleks.
Inno tegi kohtule, siis uuele kohtunikule Koidula
Laurisaarele taotluse kutsuda
istungile tunnistajateks Ingridi armuke Peep
Vain, sõbranna, värske
rahvastikuminister Urve
Palo (tüdrukute klubist),
õde Karin Veidenberg, õemees Raimond Kütt, kasuema Veera
Veidenberg, Inno isa Mati Tähismaa, Inno sõber Mikael Martikainen,
Ingridi sõbranna Ines Vebel ja tema mees, juuraprofessor Tanel
Kerikmäe, Inno sõbranna Kairit Lillepärg ja Inno ja Ingridi
kunagine lapsehoidja Elvi Kabel. Seaduses on kirjas, et
menetlusosalisel on kohtumenetluses õigus kutsuda kohtusse
tunnistajaid ja need tunnistajad tuleb ära kuulata, kui nad võivad
anda ütlusi asjassepuutuvates küsimustes. Inno ja Ingridi asjas on
arutusel, kelle juurde jäävad lapsed. Kuna mõlemad tahavad lapsi
enda juurde. Sestap on igati asjakohane kuulata üle lähisugulased
ja sõbrad, kuna nemad oskavad öelda, kes TEGELIKULT lastega
tegeles. Ja Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel saavad anda ütlusi selle
kohta, kuidas Ingrid Innot isadepäeval Wilde pubis laste
juuresolekul sõimas ja mõnitas.
Kui Inno Mõtsniku taandas, olid Ingrid ja Mare Lust pasas.
Teadupärast on advokaatidel enamasti vaid üks sõber-kohtunik,
kellega kokku mängida ja nõupidamistoas&kohtumaja kohvikus
otsus enne istungit valmis kirjutada, ja nüüd oli see Mare Lusti
kohtunik mängust väljas. Läks liiga hoogu, kui karjus mulle ja
Innole istungil: “Välja!!!”. Helve Särgaval tuli leida uus kohtunik
ning selleks osutus Koidula Laurisaar, kes oli, muide,
üllatus-üllatus! – kohtunik ka Maapanga pankroti asjas.
Ja palun, arvake ära, kes oli üks Maapanga pankrotihalduritest, kes
pistis selle “töö” eest tasku paar miljonit (Inno ütles, et kaks
või kolm)? Ladies and gentlemen, I give you TERJE EIPRE, kuulsa
Tüdrukute Klubi varakaim liige, Ingridi suur sõbrants.
Pankrotimenetluses määrab kohtunik tavaliselt pankrotipesa lahti
harutama oma sõbra&sõbranna. Ja Koidula Laurisaar siis määraski
– oma sõbranna Terje Eipre. Teda võite näha ka siin blogis avaldatud fotol Tüdrukute
Klubist.
Hakkasime kahtlustama, et ka Koidula Laurisaar kuulub Harju
Maakohtu “tüdrukute klubisse” (liikmed siis kohtunikud Helve
Särgava, Tiia Mõtsnik, Ele Liiv jt), täna hommikul, kui kohtust
saabus väga salapärane määrus, mis “edasikaebamisele ei kuulu”.
Kusjuures kõik määrused, mis on tehtud esimeses astmes, kuuluvad
vägagi edasikaebamisele. Sest Eesti kohtusüsteemis on kolm astet,
maakohtust on kõrgem ringkonnakohus ja siis tuleb riigikohus. Aga
Koidula ütles, et tema määrus on nii tähtis, et seda ei saa edasi
kaevata. Et see on lõplik. Tegime just praegu ringkonnakohtule ja
justiitsministeeriumile järelpärimise, et kuidas on võimalik, et
maakohtu määrust ei saa edasi kaevata.
Veel kuu aega tagasi oli Koidula Laurisaar tunnistajate kohtusse
kutsumisega nõus. Ta saatis Innole meili, kus küsis nende aadresse,
ja ütles, et Innol tuleb tunnistajate ülekuulamise ajaks ka ise
kindlasti kohtusse ilmuda. Sisuliselt oli otsustatud, et
tunnistajad kutsutakse kohtusse. Ja nüüd siis selline kiire otsus,
et tunnistajaid ei kutsuta, ning kiire istungikuupäeva määramine:
16 mai.
Aga miks, Koidula, nii tegid, kus sul kiire? Kas ehk ajas ora perse
see, et Inno paljastas siin blogis Tüdrukute Klubi, kuhu kuulub ka
sinu sõbranna, Maapanga pankrotihaldur Terje Eipre? Aga miks läks
kohtunik sellisele avantüürile? Kas polnud Tiia Mõtsnikuga juhtum
küllalt hoiatav??? Siin võib vaid oletusi teha. Kipun kogemustele
toetudes kahtlustama, et Koidula oli Terjele minevikust midagi
võlgu. Harju Maakohtus käisid ilmselt jälle suured rahad käest
kätte, nagu nad on käinud juba mitmeid kordi, aastaid, nagu nad
käivad ilmselt igavesest ajast igavesti, kui just Riigikohus ja
Justiitsministeerium sellele piiri ei pane. Ainult et seekord
polnud võtmemängija, kohtunikule raha kampsuni alla toppija mitte
Mare Lust, vaid Terje Eipre. Ja kohtunik, kel oli valida, kas ausus
või vanad lojaalsused (mulle juba jubedasti meeldib see sõna!),
valis vanad lojaalsused. Vanadest lojaalsustest on raske lahti
öelda, kui oled süsteemis sees, persetpidi oras. Kui enam pole,
siis teed kõik, et endalt vana pask maha pesta. Nagu teeb seda nüüd
ajakirjanikega Inno ja prokuröride-kohtunikega mina.
Tahaksin rääkida ühe loo lex est rex rubriigist. See oli üks
järjekordseid istungeid Harju Maakohtus. Kohtuotsuse täitmisele
pööramine. Ja mina, noor prokurör, mõtlen, et ei küsi inimest
kinni, vangi siis, et küsin tingimisi. Ja minu kõrval istub
advokaat Eva Rivis. Ja vaatab mulle otsa ja ütleb, et kuule, paneme
selle päti kinni. Kusjuures ta ise pidi seda “pätti” kaitsma. Olgu
öeldud, et see “pätt” ei läinud kinni. Tänu minule. Aga see on üks
näide sellest, millega te võite arvestada, kui võtate endale
advokaadi.
Aga jahh, see jant Harju Maakohtu kohtunikega hakkab juba naljakaks
kätte minema. Mis edasi? Saab näha. Me elame igatahes huvitavatel
aegadel.
Üleval uued pildid Prima Vistalt
Laulvate kirjanike plaadi esitluselt Tartus Athena keskuses.
Mõned pildid Mailaulult

Ruslan PX.

Jaan Pehk.

Jaan Pehk.

Jaan Pulk.

Pulk ja Aapo Ilves.
No comments

Kui juba piltide ilmutamiseks läks...
Inno.

Lapsed maakodus Massiarus mängimas.

Oliver Massiarus.

Ingrid Massiarus.

Inno lastega Taagepera lossi ees.

Inno ja Oliver talvel Massiarus.

Inno sünnitusmajas koos väikse Oliveriga.

Linnapea vastuvõtul koos Oliveriga.

Ingrid Tõrvas.

Ingrid kodus enne peoleminekut.

Ingrid ühel Liivimaa Kroonika peol.

Inno Tõrvas Ingridi vanemate juures.

Oliver Tallinna Inglise Kolledži saalis oma venna esimesele koolipäevale kaasa elamas.

Ingrid Toila sanatooriumi hotellitoas.

Inno Amsterdamis sillal.

Ingrid koos Oskariga.

Ingrid ja Oliver Inglise Kolledži saalis.

Inno koos Oliveriga.

Pere Oskari esimesel koolipäeval.

Ingrid ja Oliver Grand Hotell Tallinna restoranis.

Oliver kodus.

Oliver ja Oskar Tõrvas vanaisa traktori peal.

Ingrid Tõrvas kodutänaval.

Ingrid Tõrvas vanematekodu hoovis.

Inno ja Ingrid Toila sanatooriumi hotellitoas.

Inno Toilas.

Inno koos lastega Toilas looduses.

Toilas looduses.

Toilas looduses.

Toilas looduses.

Ingrid Amsterdamis.

Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel Ingridi sünnipäeval.

Inno sõber Tuomas Stedt külas maakodus Massiarus, pärast kohalike meestega viinavõtmist.

Inno sõber Mikael Martikainen maakodus Massiarus pärast kohalikega viinavõtmist.

Inno koos lastega Georg Ots Spas Kuressaares.

Oliver kodus.

Oliver magab diivanil.

Oliver koduhoovis.

Pere kodus söögilaua taga.

Oliver ja Oskar õues mängimas.

Inno Hollandis.

Ingrid Hollandis.

Ingrid sünnipäeval külas Tiina Kuuler-Alaküla (vasakul) ja Ingridi õed.

Kroonika toimetus Ingrid sünnipäeva puhul koduhoovis.

Teine pool Kroonika toimetust.

Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Allan Alaküla.

Inno teeb külalistele süüa.

Oliver ja A. le Coq.

Ingrid kodus.



