Inno:

sisenesin üle pika aja taas orkuti-nimelisse interneti tutvusmisportaali ning leidsin sealt ühe huvitava anomaalia - ühe enda nimelise profiili koos minu enda pildiga.


Pilt on ilmselt kuskilt Äripäeva saidilt varastatud. Seejuures oli minu enda õige profiili juures hoopis ühe vanemehe pilt, panin selle kunagi nii nalja pärast. Asendasin selle nüüd segaduste vältimiseks oma õige fotoga.

Minu enda tehtud profiil Inno Tähismaast näeb välja selline:



Ja see vale-mina on seejuures väga aktiivne. Reklaamib ennast kui vaba ja vallalist. Tal on juba 111 sõpra (keda ma ise ei tunnegi) ja ta näib ka aktiivselt nendega suhtlevat. Minu nime all siis. Vinge vend. Ja huvitav olukord igatahes. Ma ei teagi, kas nutta või naerda. Aga igal juhul tahaks vale-innost lahti saada. Saatsin orkutile kirja, ehk on sellest abi.

Ja see vale-mina on loonud siis ka minu-nimelise community, selle omanik on keegi Taavi Madiberk, kes on ilmselt ka vale-minu nimelise profiili taga. Vaatasin veebist, et Taavi on olnud Tallinna Reaalkooli õpilane, mitmete ajaloo-olümpiaadide võitja ja nüüd õpib Tartu Ülikoolis, ilmselt ajalugu siis. Igal juhul soovitan olla ettevaatlik selle tegelasega suhtlemisel.

Selline tegevus sarnaneb Postimehe ajakirjaniku Triin Olveti räpase tegevusega, kes anonüümselt, oma tööandja võimsaid ressursse kasutades, levitab süütute inimeste kohta valeinfot ja laimu. Ja minu kogemus näitab, et sellised tegelased on veebis väga aktiivsed, võimelised pritsima kõik kohad sitta täis.

Ja tavaliselt taanduvad sellised tüübid kiiresti, tõmbavad saba jalge vahele, kui nende persoon avalikustatakse. Sest tegemist on olemuselt väga argade inimestega, kes anonüümselt saavad oma komplekse välja elada. Aga selline anonüümne lahmimine võib väga haiget teha, sest anonüümselt ollakse valmis kõiksugu valet ja laimu levitama, sest anonüümselt kaob vastutus. Mina näiteks olen oma nime all kirjutades valmis iga sõna eest vastutama. Ja seetõttu ei saa ma valet ja laimu levitada.

Inno:

...on artikkel värskes ajakirjas Meie Pere (mainumber, ajakirja peatoimetaja, on muide, endine Kroonika ajakirjanik Signe Lahtein, kes on väga sümpaatne inimene), kus on juttu isadega, kellel ei lubata oma lastega kohtuda. Ehk siis minu saatusekaaslastega. Huvitav nüanss on see, et number 11 000, mis veel hiljuti väideti ajakirjanduses olevat nende isade arv, kes ei maksa elatist, on kiirelt kuivanud 3900 peale. Sellised kurioosumid siis justiitsministeeriumis, kus ametnikud tegelevad igapäevaselt nende elatise asjadega ja kus neile head palka makstakse maksumaksja (isade) taskust.

Ja tegelevad nii, et vaid 5% isadest (kes neile ametnikele palka maksavad) saab õiguse lapsed enda juurde jätta. Ja seda ka siis, kui naine on joodik või muidu saamatu. Nii et kus on siin võrdsus, võiks küsida?! Naised tahavad omale küll mehe keha, mehega samapalju raha ja juua ning suitsetada ja pidutseda nagu mehed, aga lapsi meestega võrdselt jagada ei taha. Ja see on paha, seda just lastele. Aga sellest ametnikud justiitsministeeriumis ja kohalikes lastekaitseasutustes aru ei saa. Või ei taha saada. Sest ametnikud on naised ja ajavad siis seda "naiste asja", milleks on laste kaudu isadele kättemaks.

Igatahes toetan kahe käega liikumist Isade eest, mille eestvedajad on Kaido Kallikorm ja Urmas Pardane. Internetis, tõsi, ma selle kohta mingit jälge ei leidnud. Loodan, et see tuleb.


Unikaalne mehi toetav artikkel ajakirjas Meie Pere (2007 mainumber).

Inno:

minu hagiavaldus ehk miljoninõue SLÕhtulehe ja Postimehe vastu on ilusti kohtu menetlusse võetud ja asjaajamise suhtes pole mul millegi üle nuriseda. Hoopis teine kogemus kui vaidlus Ingridiga. Ja on ka teine kohtunik, Mai Grauberg, kes on tõesti erapooletult suhtunud asjasse. Juba algusest peale.

Hiljuti andis Grauberg teada, et asi läks menetlusse, aga minu nõuet, et SLÕhtuleht ja Postimees vabandaksid ei saa menetlusse võtta, kuna seadus vabandamist ei võimalda. Ja nii ma siis asendasin vabandamise (mida ma ei usu iial, et Eesti rasva söönud meediaväljaanded vabatahtlikult teeksid, kuigi ajakirjanikud ehk seda teeksid, aga suured bossid Eestis ja välismaal ainult irvitavad- tean seda omast käest, kuna olen süsteemis aastaid töötanud) info ümberlükkamisega. See võimaldab siis väljaannetel teha tööd, mida nad tegema peaksid ja mis jäi tegemata. Mart Kadastik, kes mind hulluks nimetas, kelle enda isa on arst ja naine on arst, teab täpselt, kuidas välja selgitada, kas üks või teine inimene on hull. Nii et Mart, hakka juba vaikselt tööd tegema selles suunas. Reporteritööd, mis sul jäi oma haledat soperdist kirjutades tegemata.

Kui mina oleks Schibstedi esindaja, annaksin ma esimese asjana Kadastikule kinga, sest Postimehe sisu on üha nõrgem, palju on hinnagulisi lahmivaid (ja laimavaid?!) lugusid ja pole leitud ühtki korraliku peatoimetajat. Sest praegune peatoimetaja Merit Kopli- no andke andeks, kes ta üldse selline on? Ja kus on lubatud korrespondendid välismaal. Ma tean ainult ETV esindajaid Katrin Vaga ja Neeme Rauda ning nüüd Jaanus Piirsalu Päevalehest. Aga kus on Postimehe korrespondendid? Ma ei pea siin silmas kirjasaatjaid, kes pole ise ajakirjaniku ettevalmistusega ja kirjutavad lihtsalt sellest, mida sõpradelt kuulevad või kohalikust lehest loevad.

Postimehe tiraaž ja lugejate arv püsib kõrge ainult tänu trikitamistele (trükikoda on Postimehe enda oma!), sest õigel ajal, kui tehakse küsitlusi, saadetakse Postimeest inimestele tasuta koju. Olen ise saanud! NB! Mitte segamini ajada tasuta tellimustega, mis kuuluvad veel lisaks asja juurde! Ja siis pole ime, et lugejanumbrid on laes! Ja ma tahaks näha, kas on kedagi, kes on käinud üle lugemas, palju Postimeest, ja ka SLÕhtulehte tegelikult trükitakse. Läänes näiteks on selline sõltumatu kontroll täiesti tavaline.

Ja suurema tiraaži ning lugejaskonnaga on omakorda võimalik paremini reklaami müüa. Ehk siis õhku. Ja sealt tasuta eksemplaride trükkimiseks saadud raha kuhjaga tagasi saada. Ja olukorras, kus konkurentsiamet laseb Eesti väljaannetel muudkui ühineda, konkurents väheneb ja reklaami ning tellimise hinnad muudkui tõusevad. Nii et reklaamiandjad, Eesti lehtedega suhtlemine on nagu mul Ingridi või Üllar Talvistega, kus, kui poolt usute, olete ikka veel poolega petta saanud!

Muidugi on ka ausaid väljaandeid. Neid, kel endal trükikoda pole. Nagu Maaleht või Äripäev. Kuigi ka need väljaanded teevad aeg ajalt (tibude kokkulugemise ajal?!) tasuta kampaaniaid.

Ja siin siis minu täiendus hagiavaldusele SLÕhtulehe ja Postimehe vastu:

Harju maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15158, Tallinn

09. mai 2007

HAGEJA: Inno Tähismaa

KOSTJA: AS SL Õhtuleht


KOSTJA: AS Postimees

AVALDUS
hagiavalduse täiendamiseks tsiviilasjas nr 2-06-32519

Palun täiendada hageja nõuet alljärgnevalt:

I HAGEJA NÕUE
Juhindudes VÕS § 127 lg 1, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1,2,4; TsMS § 376:

palun:

1. Nõuda ASi SL Õhtuleht ja ASi Postimees välja antavatelt väljaannetelt au teotanud ning hingelist valu ja kannatusi põhjustanud andmete ümberlükkamist sama suurel pinnal, samal positsioonil ja samas mahus kui ilmusid Inno Tähismaa au teotavad hinnangulised artiklid.
2. Mõista kohtukulud välja Kostjatelt.


II FAKTILISED ASJAOLUD

1) 14.02.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Päevad läbi seksimata, no see ajab hulluks!“, mis sisaldab ainult Inno Tähismaad laimavaid märkusi, kommentaare ja hinnanguid nagu näiteks psühhiaater Jüri Enneti kommentaar: „mees kompenseerib oma kibestumist“, „mees on äpu“. Artikkel oli kujundatud suurelt ajalehe esikaanel, pealkirjaga: „Mul läheb silme eest mustaks, kui seksi ei saa!“
2) 11.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Heimar Lenk soovitab: kiimakott Inno Tähismaa mingu hullumajja või hakaku lihtsalt gigoloks“. Artikkel oli välja mängitud suurelt ajalehe esikaanel, pealkirjaga: Heimar Lenk: Inno Tähismaa hakaku lihtsalt gigoloks.“ Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „sedamoodi hulludega“, „peaks mungakloostrisse uurima minema“, „võiks pöörduda Tallinna Paldiski maantee kliiniku arstide poole“. Inno Tähismaale polnud artiklis enda kaitsmise võimalust antud.
3) 31.03.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Anu Saagimi ja Inno Tähismaa vandenõu Ingrid Tähismaa vastu?“ Artikkel sisaldas valeinfot, kuna Inno Tähismaa pole eales läinud Justi peatoimetaja Anu Saagimi jutule, et too avaldaks katkeid Inno Tähismaa raamatust. Samuti ei vasta tõele artiklis esitatud väide, et Inno Tähismaa kasutas avaldatud kirjutises õiget nime. Inno Tähismaale polnud artiklis enda kaitsmise ja valeväidete ümberlükkamise võimalust antud.
4) 20.04.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Kirsti Vainküla sulest artikkel pealkirjaga: „Totaalne muutumine ehk kuidas tippajakirjanik Inno Tähismaast üleöö enesepilastajast seksihull sai.“ Artikkel sisaldab ühepoolseid Inno Tähismaad taunivaid hinnanguid. Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid, ja seda juba pealkirjas, nagu „enesepilastajast seksihull“, „häbitu seksiguru“, „hampelmann“. Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „rõve mees, täiesti haige inimene“, „hiiliv skisofreenia“, „ära joonud näoga ülekaaluline jõmm“, „seksihaige“, „ärajoodud lüpsik“, „pilusilm-pelmeen“, „pervert tuleks pokri pista või hullumajja koos pelmeense irjaga panna“, „haige inimene“.
5) 29.04.2006.a. ilmus ajalehes Postimees vastutava väljaandja Mart Kadastiku sulest artikkel pealkirjaga: „Punane püha.“ Artikkel sisaldab Inno Tähismaa au teotavat hinnangulist väljendit „seksihull Inno Tähismaa“. Inno Tähismaale pole kommentaariks ja enda kaitsmiseks võimalust antud.
6) 25.05.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanike Kirsti Vainküla ja Martti Kaasi sulest artikkel pealkirjaga: „Sotsiaalne suitsiid või seebiooper: millal see nõmedus ükskord lõpeb?“ Artiklis on mitmeid Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid, juba pealkirjas seisab „sotsiaalne suitsiid“, „nõmedus“. Artikli juures avaldatud kommentaarides on hulgaliselt Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu „selle kiimakoti“, „lihtsalt lollakas“, „seksuaalselt haige maniaki pihtimus“, „täielik supinahk“, „kelgunöör“, „kiiksuga“, „pervert“. Muu hulgas kutsuvad kommentaarid Inno Tähismaad kividega viskama.
7) 31.08.2006.a. ilmus ajalehes SLÕhtuleht ajakirjanik Eve Heinla sulest artikkel peakirjaga: „Inno Tähismaa mängis kohtuistungil tola.“ Artikkel oli täis valeinfot, väljamõeldisi ja Inno Tähismaa au teotavaid hinnangulisi väljendeid nagu: „tola“ (pealkirjas ja esiküljel), „skandaalne“, „bravuurikalt käituvad sõbrad“, „lärmakas kamp“. Ajakirjanik Eve Heinla helistas Inno Tähismaale enne istungi algust ja lubas pärast tagasi helistada, aga ei teinud seda. Inno Tähismaal puudus võimalus eksitavat infot artiklis ümber lükata. Pärast artikli ilmumist nõudis Inno Tähismaa SLÕhtulehelt eksitava info ümberlükkamist ja uue artikli kirjutamist. Seda SLÕhtuleht ei teinud. Siis nõudis Inno Tähismaa õigust avaldada SLÕhtulehes vastulause, mis ilmus toimetuse poolt toimetatuna ja kärbituna. Inno Tähismaa kaebas 01.09.2006.a. juhtumi kohta pressinõukogule, ent otsust polnud 02.11.2006.a. seisuga tehtud.
8) Vastavalt Eesti Ajalehtede Liidu statistikale on SLÕhtuleht ja Postimees Eesti suurima tiraažiga päevalehed, 2006. aasta septembris vastavalt trükiarvuga 65 600 ja 64 000.
9) Ajalehes Äripäev 26.10.2006.a. ilmunud uuringufirma TNS Emori andmetel olid 2006.aasta III kvartalis kõige loetavamad eestikeelsed väljaanded SLÕhtuleht 245 000 lugejaga ning Postimees 229 000 lugejaga.

III AU TEOTANUD NING HINGELIST VALU JA KANNATUSI PÕHJUSTANUD ANDMETE ÜMBERLÜKKAMISE NÕUDE PÕHJENDUS

10) Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
11) Ajakirjanduses avaldatud au teotavaid ja hinnangulisi kirjutisi ja väljendeid ei ole võimalik tagasi kutsuda. Nad on jäädavalt muutnud avalikku arvamust. Küll on võimalik väljaannetel osaliselt heastada tekitatud kahju au teotanud ning hingelist valu ja kannatusi põhjustanud ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg 1 on isiku au teotamine õigusvastane. Vastavalt VÕS § 1047 lg 1,2 on õigusvastane ebaõigete andmete avaldamine. Vastavalt VÕS § 1047 lg 4 võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldaja kulul.
12) Vastavalt Eestis kehtivale tavale ehk ajakirjanduseetika koodeksi lg 5 p 2, mis on avaldatud Eesti Ajelehtede Liidu kodulehel internetis aadressil http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html, võib ajakirjandusväljaandelt nõuda ebaõigete andmete parandamiseks või ümberlükkamiseks ruumi samas mahus kui oli kasutatud nende andmete avaldamiseks. Selline on ka rahvusvaheline tava ajakirjanduses.

Lugupidamisega,
Inno Tähismaa

Inno:

kuivõrd Helve Särgava on juba varem oma kirjades andnud mõista, et ta pole minu ja Ingridi vaidluse asjas erapooletu, aga kuivõrd Särgava on keeldunud taandamast asjast kõiki Harju maakohtu kohtunikke (kelle hulgas, ma samuti usun, oleks asjas erapooletuid), siis polnud mul taas muud võimalust, kui teha avaldus Koidula Laurisaare taandamiseks.

Sest Laurisaare põhjendused tunnistajate kõrvalejätmise kohta on pehmelt öeldes jaburad. Mis soosivad taas vastaspoolt, ehk Ingridit, kes loomulikult ei soovi tunnistajate kaasamist, sest siis tuleks välja, et ta on oma hagiavaldustes ja vastustes räigelt valetanud. Ja et oma valet ja ka Üllar Talviste valet ning nüüd advokaat Mare Lusti valesid teki all hoida, läks ka Koidula Laurisaar avantüürile, ning püüab tõde summutada tunnistajate kaasamata jätmise kaudu. Mis tähendaks kohtusaalis minu sõna Ingridi sõna vastu. Ja kuivõrd ma olen juba ette hulluks tembeldatud, siis ei usuks mind kohtusaalis keegi.

Irja leidis internetis surfates huvitava liini, mis seob Ingridit Laurisaarega. Nimelt oli Laurisaar kohtunik Maapanga miljardi krooni suuruses pankrotiprotsessis, mis tegi kõik pankrotihaldurid multimiljonärideks. Seda juba kümmekond aastat tagasi, mil miljon krooni oli väga suur raha. Ja üks neist õnnelikest, kelle kohtunik Laurisaar miljonäride peresse vastu võttis, oli advokaat Terje Eipre. Kes on omakorda Ingridi südamesõbranna. Üks liige tüdrukute klubist.

Ja kuivõrd on teada, et kohtunikud reeglina määravad pankrotihalduriteks oma häid tuttavaid (et mitte öelda sõpru) ning Laurisaar on seega ka Ingridi sõber, ei saa ma eeldada, et ta on asjas erapooletu.

Ja ma esitasin kohtule eile sellise kaebuse (Irja vaatas oma prokuröri pilguga asja üle ja ütles, et väga hea. Tüütan teda ikka oma hagiavaldustega, kuigi Irjale meeldib palju rohkem raamatuid lugeda, mida tal on korraga käsil 20-30. Ma imetlen teda, sest ma ise ei suuda korraga lugeda rohkem kui ühte raamatut):

Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15158, Tallinn

09. mai 2007.a.

KAEBUSE ESITAJA: Inno Tähismaa


Tsiviilasja number: 2-05-19499

KAEBUS

protsessiõiguse normi rikkumise peale Harju maakohtus ja taotlus kohtuniku taandamiseks

I KAEBUSE SISU
Vastavalt TsÜS § 138 lg 1; TsMS § 23 lg 7, § 24, § 199 lg 1 p 3, § 238 lg 4, § 251 lg 1, § 660 lg 1:

palun:

1. Tühistada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaare määrus, mis oli piisavalt põhjendamata, ja jättis rahuldamata Inno Tähismaa taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, andmata sealjuures võimalust edasi kaevata.
2. Rahuldada Inno Tähismaa taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.
3. Taandada Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar tsiviilasja nr 2-05-19499 menetlemisest seoses uute asjaolude ilmnemisega, mis kinnitavad kohtuniku erapoolikust asja menetlemisel.


II FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa esitas 28.11.2005.a. Harju maakohtule vastuseks oma eksabikaasa Ingrid Tähismaa hagiavaldusele laste elukoha määramise ja elatise nõudes vastuhagi avalduse laste elukoha määramise ja elatise nõudes. Hagi menetlenud kohtunik Tiia Mõtsnik jättis vastuhagi avalduse menetlusest välja pärast seda, kui Inno Tähismaa oli vastanud eitavalt Mõtsniku palvetele vastuhagist loobuda. Inno Tähismaa ei saanud vastuhagist loobuda, kuna vastavalt 06.01.2006.a. kohtus sõlmitud kokkuleppele pidi Ingrid Tähismaa võtma kõigepealt kohtust tagasi oma hagiavalduse. Ingrid Tähismaa pole kokkulepet täitnud ja hagi on endiselt menetluses.
2) Inno Tähismaa esitas kohtunik Tiia Mõtsniku erapooliku tegevuse kohta mitu taandamisavaldust ja Mõtsnik taandus pärast seda, kui oli 17.10.2006.a. toimunud istungil karjunud Inno Tähismaale ja tema esindajale kohtusaalis: „Välja!“
3) Pärast kohtunik Mõtsniku taandumist hakkas asjaga tegelema Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar.
4) Kohtunik Koidula Laurisaar võttis menetlusse ka Inno Tähismaa vastuhagi, ent veenis Inno Tähismaad mitmes kirjas tunnistajate ülekuulamisest loobuma. Laurisaar teatas, et tunnistajaid ei saa üle kuulata, kui pole esitatud nende täpseid aadresse. Inno Tähismaa teatas seepeale, et kohtul on kõik võimalused Eestis elavate tunnistajate täpsete aadresside väljaselgitamiseks. Kohtunik Laurisaar teatas, et tunnistajate ülekuulamise puhul peab Inno Tähismaa, kes oli taotlenud kirjalikku menetlust, siiski kohtusse ilmuma. Inno Tähismaa oli ka sellega nõus, et isiklikult kohtusse ilmuda.
5) Kui Inno Tähismaa jäi endale kindlaks ja ei loobunud tunnistajate ülekuulamisest, tegi Laurisaar 04.05.2007.a. määruse, mille kohaselt jättis rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta, toomata selleks mõjuvaid põhjuseid.
6) Laurisaar kirjutas kirjalikus määruses, et määrus ei kuulu edasikaebamisele.

III KOHTUNIKU MÄÄRUSE TÜHISTAMISE PÕHJENDUS
7) Vastavalt TsMS § 251 lg 1 võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.
8) Ingrid Tähismaa esitas laste elukoha ja elatise määramise hagiavalduses asjaolusid ja fakte, eriti mis puudutavad tema eksabikaasa ja laste isa Inno Tähismaa tegevust, mida saavad kinnitada või ümber lükata üksnes tunnistajad. Inno Tähismaa kui menetlusosaline ise tunnistaja olla ei saa.
9) Kui tunnistajad jäävad üle kuulamata, kaotab Inno Tähismaa vastuhagi avaldus mõtte ja seda sisuliselt ei menetleta, kuna selles sisalduvat infot saavad kinnitada või ümber lükata üksnes tunnistajad.
10) Inno Tähismaa ei nõustu kohtunik Koidula Laurisaare arvamusega, et antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte omavahelised suhted ja kuidas pooled teineteise suhtes käitusid. Kuivõrd asi puudutab eelkõige lapsi, laste elukohta ja õigust nendega tegelemiseks, siis omab väga suurt tähtsust asjaolu, milline oli poolte käitumine ja millised olid poolte suhted abielu ajal.
11) Tähelepanuväärne on kohtunik Koidula Laurisaare väide, et asjas ei ole vaidlust, et poolte kooselu ajal tegeles lastega Inno Tähismaa. Vastupidi, oma hagiavalduses kirjutab Ingrid Tähismaa, et tal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused. Tekib küsimus, kust on Ingrid Tähismaal pärit lastega tegelemiseks paremad oskused ja eeldused, kui ta ise lastega tegelenud ei ole.
12) Samuti kirjutab Ingrid Tähismaa oma hagiavalduses, et Inno Tähismaa ei ole täitnud seadusjärgseid kohustusi laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas. Seda, miks Inno Tähismaa pole saanud lastega kohtuda, saavad selgitada üksnes tunnistajad, kes on pealt näinud, kuidas Ingrid Tähismaa oma eksabikaasat ja laste isa laste juuresolekul sündsusetute väljenditega sõimab ja mõnitab.
13) Lisaks on Inno Tähismaa esitanud oma vastuhagis kohtule eri asjaolusid ja tõendeid, näiteks Ingrid Tähismaa vääritu käitumise kohta, mida saavad tõendada üksnes tunnistajad. Seda asjaolu pole kohtunik Koidula Laurisaar üldse arvestanud.
14) Inno Tähismaa seisukohalt on otsus jätta taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ühes võimaluseta edasi kaevata oluline protsessiõiguse normi rikkumine. Kohtunik Koidula Laurisaar pole tõendite kogumisest keeldumist vastavalt TsMS § 238 lg 4 piisavalt põhjendanud ja seetõttu tuleb kohtuniku määrus tühistada.
15) Inno Tähismaa on seiskohal, et määrus takistab vastavalt TsMS § 660 lg 1 asja edasist menetlemist. Seaduse järgi on õigus sellisel juhul esitada määruskaebus. Kohtunik Koidula Laurisaar pole määruskaebuse esitamise võimalust andnud.


III TUNNISTAJATE ÜLEKUULAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
16) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Inno Tähismaa lahkus 20.05.2005 kodust.
17) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Inno Tähismaa lahkus kodust, sõimas Ingrid Tähismaa ebatsensuursete väljenditega Inno Tähismaad, tuli Inno Tähismaale kätega kallale ja ähvardas tekitada Inno Tähismaale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
18) Inno Tähismaa seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Ingrid Tähismaaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Inno Tähismaa paremaks mitte enam Ingrid Tähismaaga kohtuda.
19) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Ingrid Tähismaa korduvalt sõimanud Inno Tähismaad ebatsensuursete väljenditega ja löönud Inno Tähismaad, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja korduvalt laste juuresolekul. Samuti oli Ingrid Tähismaa mitmel korral löönud lapsi. Ingrid Tähismaa oli korduvalt löönud Inno Tähismaad jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Inno Tähismaa pidas Ingrid Tähismaa vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Inno Tähismaa huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest. Samuti jätkas Inno Tähismaa kooselu Ingrid Tähismaaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Ingrid Tähismaa alati ennast parandada. Inno Tähismaa talus alandusi ja peksu kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
20) Inno Tähismaa oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et kui olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue elukaaslase ja lastele armastava ema. Inno Tähismaa oli arvamusel, et vägivaldne, äkiliste vihahoogudega Ingrid Tähismaa ei saa ega tohi olla ema mitte ühelegi lapsele. Eneselegi ootamatult leidis Inno Tähismaa omale uue elukaaslase, kes Inno Tähismaaga sobis ja kes ei ole Inno Tähismaad kahe aasta vältel peksnud ega sõimanud. Inno Tähismaa taotleb lapsi enda juurde, kuna Ingrid Tähismaa on olnud vägivaldne ka laste suhtes.
21) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Inno Tähismaa. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Inno Tähismaa kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Ingrid Tähismaal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Inno Tähismaa selle üle ei nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Inno Tähismaale auasi. Inno Tähismaa osas laste eest hoolitsemisel on tunnistajateks Jan Oscar Tähismaa (poeg), Elvi Kabel (lapsehoidja), Karin Veidenberg (Ingrid Tähismaa õde), Raimond Kütt (Ingrid Tähismaa õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Ingrid Tähismaa õde), Veera Veidenberg (Ingrid Tähismaa ema), Mati Tähismaa (Inno Tähismaa isa) ja Mikael Martikainen (Inno Tähismaa sõber).
22) Tegemist on vaid valikuga võimalikest tunnistajatest. Selle valiku ülekuulamine on Inno Tähismaa konservatiivsel hinnangul vajalik, et kohus saaks asjaoludest selgema pildi. Inno Tähismaal on kujunenud kohtu tegevusest arusaam, et kohus üritab asja lahendada niinimetatud kirvemeetodil, kus pere juurest ära läinud isalt võetakse lapsed ära ja suratakse alimendid kaela. Inno ja Ingrid Tähismaal polnud selline mustvalge suhe, kus mees halb ja naine hea. Inno ja Ingrid Tähismaa abielus oli mees see, kes põhiliselt lastega tegeles ja kodus istus ning naine see, kes võõraste meestega ringi aeles, meest ja lapsi peksis, ning selle kõrvalt karjääri tegi.
23) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Ingrid Tähismaa kontrolli all. Inno Tähismaa katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Ingrid Tähismaa sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Inno Tähismaa ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Inno Tähismaa otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu abile laste elukoha määramise protsessis.
24) Viimati sai Inno Tähismaa sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril 2005.a., mil Ingrid Tähismaa tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Inno Tähismaad tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Ingrid Tähismaa sõimama nii Inno Tähismaad kui tema elukaaslast. Juhtumil on ka tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel.
25) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Inno Tähismaa koos oma uue elukaaslasega läks heauskselt Ingrid Tähismaale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatsid kohtumist sõim ja alandused. Juhtumil on tunnistaja, Inno Tähismaa ülikoolikaaslane Kairit Lillepärg.
26) Ingrid Tähismaa sõimas Inno Tähismaad ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Inno Tähismaa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus, ning seda laste juuresolekul.
27) Ingrid Tähismaa vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Ingrid Tähismaa on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu, on lapsed olnud pärast Inno Tähismaa lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Ingrid Tähismaa käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja. Seda võib tunnistada Kostja ema Veera Veidenberg.
28) Ingrid Tähismaa ei teavitanud Inno Tähismaad oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Ingrid Tähismaa emaga peetud telefonikõnes tegi Inno Tähismaa ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Inno Tähismaa võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
29) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Inno Tähismaa ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Inno Tähismaa peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
30) Ingrid Tähismaa on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduse murdmises. Konkreetselt sattus Inno Tähismaa Ingrid Tähismaa truuduse murdmisele peale 2001. aasta lõpus, mil Ingrid Tähismaa viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Inno Tähismaad informeerimata. Samal perioodil oli Ingrid Tähismaa tihti kodust ära ning Inno Tähismaa õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Ingrid Tähismaa oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Inno Tähismaale. Ingrid Tähismaa ei helistanud välismaal olles ei oma abikaasale ega lastele, kuigi oli lubanud. Vääritu käitumise osas on põhitunnistajaks Peep Vain, kes oli Ingrid Tähismaaga salaja Inno Tähismaa selja taga korduvalt intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Ingrid Tähismaa sõbranna Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Ingrid Tähismaaga välisreisil Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Ingrid Tähismaa õde Karin Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt, kes on teadlikud Ingrid Tähismaa ja Peep Vainu vahelisest kirjavahetusest.
31) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Ingrid Tähismaa olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa. Ka sellest kokkuleppest ei suutnud Ingrid Tähismaa kinni pidada. Algas vaimne terror, mille käigus Ingrid Tähismaa alandas ja mõnitas korduvalt Inno Tähismaad, nimetades viimast jõuetuks, kellel pole raha. Vaimse terrori osas on tunnistajaks poeg Jan Oscar Tähismaa.
32) Ingrid Tähismaa on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot avaldanud ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, intervjuu Postimees Arteris), kuigi palus Inno Tähismaalt pärast lahkuminekut, et asja ajakirjanduses ei kommenteeritaks. Inno Tähismaa pidas aumehena kokkuleppest kinni ajal, kui Ingrid Tähismaa tema seljataga ja avalikkuses oma endist meest mustas. Sellega tegi Ingrid Tähismaa oma endisele mehel Inno Tähismaale ja tema mainele korvamatut kahju. Ingrid Tähismaa kõrge positsiooni tõttu juhtiva ajakirjandusväljaande juhina on Inno Tähismaal olnud raske ajakirjanduses oma seisukohti esitada. Inno Tähismaa esitatud infot on esitatud kallutatult, rebides kontekstist välja üksikuid seiku.


IV KOHTUNIKU TAANDAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
33) Vastavalt TsMS § 199 lg 1 p 3 on menetlusosalisel õigus esitada taandusi ja taotlusi.
34) Vastavalt TsMS § 23 lg 7 ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab end taandama, kui ilmneb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ja vastavalt TsMS § 24 lg 1,2 võib menetlusosaline ise nõuda kohtuniku taandamist, esitades avalduse vastavale kohtule.
35) Inno Tähismaale annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses asjaolu, et kohtunik ei võimaldanud üle kuulata tunnistajaid, kelle ütlused on määrava tähtsusega antud asjas, kus kohtunik osapooli ja nende varasemat käitumist ei tea ega tunne. Kohtuniku erapoolikusest annab tunnistust tema järsk meeleolumuutus, kuna veel mõni aeg tagasi oli ta Inno Tähismaale saadetud elektronkirjas küsinud temalt tunnistajate aadresse ning selgitanud, et tunnistajate ülekuulamiseks tuleb tal ka endal kohtusse ilmuda. Seega oli kohtunik Laurisaar sisuliselt otsustanud tunnistajad kohtusse kutsuda ning tema järsk meeleolumuutus annab põhjust oletada survet väljastpoolt.
36) Samuti annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses asjaolu, et kohtunik Koidula Laurisaar on olnud kohtunik Maapanga pankroti asjas, kus oli üheks kohtuniku määratud pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre omakorda on Ingrid Tähismaa südamesõbranna. Nad kuuluvad omaloodud nn tüdrukute klubisse. Sinna klubisse kuulub samuti Urve Palo, kes on Ingrid Tähismaa vääritu käitumise asjas oluline tunnistaja. Inno Tähismaal on põhjust oletada, et Terje Eipre on kallutanud kohtunik Koidula Laurisaart tegema määrust mitte üle kuulata Inno Tähismaa soovitud tunnistajaid ning sellest lähtuvalt on Inno Tähismaa seisukohal, et kohtunik Koidula Laurisaar ei ole ega võigi olla vaadeldavas asjas erapooletu.

Lisad:

1) kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale 23.02.2007.a.
2) kohtunik Koidula laurisaare kiri Inno Tähismaale 03.04.2007.a.


Lugupidamisega,

Inno Tähismaa

Inno:

pärast Koidula Laurisaare määrust tunnistajatest loobumise kohta (mis muudab minu vastuhagi täiesti mõttetuks) ja selle kohta, et määrust ei saa edasi kaevata, tegin kohe järelpärimise ringkonnakohtule ja justiitsministeeriumile. Tallinna ringkonnakohtust tuli kiiresti kohtu juhi Igor Amanni seisukoht, et asjas peab vastama maakohtu juht Helve Särgava.

Ja siin on Särgava vastus:

Lgp Inno Tähismaa

Vastuseks Teie poolt Tallinna Ringkonnakohtule saadetud küsimusele selgitan :

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist.

Määruskaebuse esitamine on seega võimalik nende määruste peale, millele tsiviilkohtumenetluse seadustik selleks võimaluse annab.

Tsiviilasjas nr 2-05-19499 oli tegu tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisega ning kohtunik jättis antud taotluse oma 04.mai 2007.a. määrusega rahuldamata. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.
Seadus ei sätesta määruskaebuse esitamise võimalust antud määrusele, seega ei ole see edasikaevatav.

Lugupidamisega

Helve Särgava
Harju Maakohtu esimees

Inno:

nüüd siis veidi sellest, kuidas minu ja Ingridi vaheline laste elukoha määramise ja elatise asi on edasi arenenud (elatis- see on alimendid vanas tähenduses).

Me mõlemad tahame lapsi enda juurde- Ingrid peamiselt selleks, et mina neid ei näeks ja mina selleks, et lastel oleks vähemalt üks vanem, kes nendega tegeleks. Sest Ingridil polnud varem ega ole ka praegu aega nendega tegeleda ja ma ei kujuta ette, kes nendega tegeleb, kui Ingrid mööda laia ilma ringi laseb, ühelt ürituselt teisele. Meest otsides, kuigi me oleme Irjaga juba ammu mõista andnud, et talle sobiks ideaalselt Irja endine boyfriend Joao (me ju tunneme Ingridit ja Joaod ja iga päev avastame imestusega jooni, mis Ingridi ja Joao puhul kattuvad). Ja kui Ingrid meiega vähegi suhelda tahaks, siis võiks Irja nad kohemaid kokku viia. Me oleks nõus isegi Ingridi reisi Lissaboni kinni maksma.

Ja minu ja Ingridi kahe armsa väikse lapse ülalpidamise vaidluses on asi nüüd uue kohtuniku, Koidula Laurisaare käes. Laurisaar on oma olemuselt sama tüüpi kui Mõtsnik. Meestele armu ei anna. Kui Mõtsnik keeldus üldse minu vastuhagi menetlemast, siis Laurisaar küll tegi seda formaalselt (jäi siiski arusaamatuks, kuidas), ent juba algusest peale pressis, et ma loobuks tunnistajatest. Kuna neid on raske kätte saada, ja üldse. Milleks tunnistajad, kui kõik on niigi selge. Ja siis kui ma ikka ei loobunud soovist tunnistajad üle kuulata (see on minust vägagi riskantne samm, sest tunnistajad ei pruugi üldse mind soosida), lajatas kohtunik sellise määrusega (olles eelnevalt saanud minult nõusoleku 16. mail kohtusse ilmuda):

KOHTUMÄÄRUS

Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik
Koidula Laurisaar

Määruse tegemise aeg
04.mai 2007,

Tsiviilasja number
2-05-19499

Tsiviilasi
Ingrid Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes

Menetlustoiming
Tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus


RESOLUTSIOON
1. Jätta Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata.

2. Määrus väljastada menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord
Määrus ei kuulu edasikaebamisele

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Kohtu menetluses on Ingrid Tähismaa hagi Inno Tähismaa vastu laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes ning Inno Tähismaa vastuhagi laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes.
28.11.2005 vastuhagiavalduses esitas Inno Tähismaa taotluse kohtuistungil üle kuulata Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena, et tõendada Ingrid Tähismaa vääritut käitumist avaldaja suhtes ning avaldaja tegelemist oma lastega.

Kohus palus vastaspoolel anda oma arvamus taotluse osas.
Ingrid Tähismaa leiab, et 12 tunnistaja väljakutsumine kohtusse ei ole vajalik ega otstarbekas.

TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.

Kohus leiab, et Inno Tähismaa taotlus Peep Vain, Urve Palo, Karin Veidenberg, Raimond Kütt, Veera Veidenberg, Mati Tähismaa, Mikael Martikainen, Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Karit Lillepärg ja Elvi Kabel tunnistajatena ülekuulamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, millised olid poolte omavahelised suhted ning kuidas pooled teineteise suhtes käitusid.
Kuna asjas ei ole vaidlust, et poolte kooselu ajal Inno Tähismaa tegeles lastega, siis puudub vajadus selle asjaolu täiendavaks tõendamiseks.

Koidula Laurisaar
Kohtunik

Inno:

pärast Ingridi ja Üllar Talviste selliseid jõudemonstratsioone (millest viimasest ma sain teada loomulikult alles siis, kui avastasin, et mu pangakontol on raha arestitud), otsustasin (Irja tungival pealekäimisel) võtta omale advokaadi.

Kaalusin ühte ja teist advokaati. Tuttavat ma võtta ei tahtnud, sest mul on alati raskusi tuttavate ja sõpradega raha- ja teenistussuhete ajamisel (öeldakse, et kui tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha. Ilmselt käib ka nii, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis palka ta omale advokaadiks). Lõpuks jäin ühe konkreetse advokaadi juurde, keda oli mule soovitanud üks mu hea tuttav ja kes pidi olema spetsialist just pereasjades.

Käisin siis selle tuntud advokaadibüroo tuntud vandeadvokaadi jutul. Ta lubas asjaga tegeleda, kuigi rääkis, et lootust mul erilist pole, kuna kohtunik Tiia Mõtsnik on Ingridi sarnane käre mutt, kes meestele armu ei anna. Aga advokaat lubas rääkida oma ülemusega, kes on naine ja tuntud vandeadvokaat.

Advokaadiga suhtlemine oli väga vaevaline. Ta soojendas enda käes pabereid, ei suutnud leida aega kohtumisteks ja tundus olevat muidu ka väga laisk.

Pärast minu 13.02.2006.a. Postimehes avaldatud arvamusartiklit ei näinud advokaat üldse enam mingit võimalust minu esindamiseks, kuigi oli algul lubanud. Ta tagastas mule mu mapi ja ütles nägemist vahetult enne plaanitavat kohtuistungit. Ma olin ikka parajas kuses. Aga õnneks taotles Ingrid kohtuistungi edasilükkamist (kuna käis Malaisias telesaadet tegemas) ja mul jäi aega end ise kurssi viia seadustega ning vajalikud paberid koostada.

Lõppes asi nii, et kaebasin hagi tagamise avalduse alusel tehtud vara arestimise edasi ja sain ringkonnakohtult õiguse. Samuti tegin avalduse kohtunik Tiia Mõtsniku (selle käreda muti) taandamiseks (mulle tundus, et ta oli erapoolik, kuna ei võtnud menetlusse minu vastuhagi) ja sain samuti õiguse. Kuigi võitlus oli vaevaline. Mõtsnik on TÕESTI väga käre mutt. Räuskas ja õiendas kohtusaalis mis kole. Korra isegi saatis meid Irjaga kohtusaalist välja, kuna Irjal polnud kaasas üht vajalikku dokumenti. Olin nimelt otsustanud Irjat kasutada oma esindaja ja nõustajana, kuna enne oli juura-alase magistrikraadiga Irja end lasknud lihtsalt kohtusaalist välja ajada, kuivõrd kõik istungid on Eesti kohtusüsteemis millegipärast kinnised.

Pärast kohtusin veel ühe teise advokaadiga, kes tundus mulle asjalik ja hoolas. Aga ka see soojendas enda käes vaid dokumente, ilma et oleks viitsinud sinna nina sisse pista. Lõpuks sai mu kannatus otsa ja ma tõin oma mapi tema büroost ära.

Ning jätkasin taas iseseisvalt. Tõsi, Irja soovitas mul osta seaduste kommenteeritud väljaanded. Need on küll hirmus kallid, miski 1000 krooni tükk. Aga, tõesti, neist on palju abi olnud. Kahju ainult, et võlaõigusseadusest ehk VÕSist on ainult väike osa kommenteeritud.

Inno:

ja kui ma eelmisest, minu au ja väärikust teotanud kirjast olin toibunud, sain sellise teate (olgu lisatud, et pärast 06.01.2006.a. toimunud lahutuse istungit ei täitnud Ingrid ega tema advokaat Üllar Talviste mitte ühtegi lubadust. Kokku lepitud kompensatsiooni summa 200 000 krooni pidin ka kohtutäituri kaudu välja nõudma. Seejuures Talviste valetas räigelt, et ei tea midagi hagi menetlemisest, mille ta oli lubanud kohtusaalis tagasi võtta. Ta ise kirjutas kohtule avalduse sellesama hagi tagamise kohta):

LEXTAL

Advokaadibüroo Law Firm

Urmas Ustav Ants Karu Tarmo Sild Üllar Talviste Mari Männiko Marge Krusealle Rene Frolov Sirle Karu Ain Kalme Kristi Martin Eneken Tikk Rajar Miller

Pr kohtunik Tiina Mõtsnik
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Kentmanni tn. 13

Tallinn 15158

10. aprill 2006.a.

HAGEJA: Ingrid Tähismaa

HAGEJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL

KOSTJA: Inno Tähismaa

Tsiviilasja number: 2/220-25630/05

TAOTLUS
esialgse õiguskaitse kohaldamiseks elatise nõude tagamiseks

I TAOTLUSE SISU

Vastavalt TsMS §§ 141, 377 lg. 1; 378 lg. 1 p. 2:

p a l u n:

1) arestida kostja raha, mis on kohtutäitur Marek Laanemets kontol 10010124378012 Hansapangas 100 000 krooni ulatuses kuni elatise nõudes kohtulahendi jõustumiseni;

2) alternatiivne taotlus - kui kohtutäitur Marek Laanemets kontol ei ole enam Kostja raha, siis palun arestida 100 000 krooni Kostja arvelduskontol 221005136185 Hansapangas.

II TAOTLUSE PÕHJENDUS

Hageja on 04.11.2005.a. esitanud Tallinna Linnakohtule hagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes.

Kostja on Hagejale avaldanud, et ei kavatse elatise nõuet aktsepteerida ja leiab viisi elatise tasumisest kõrvalehoidmiseks.

Kostja on elatise tasumisest reaalselt kõrvale hoidnud. Kostja ei ole enda ja Hageja laste ülalpidamisest osa votnud alates juunikuust 2005. Vastavalt perekonnaseaduse § 50 lg. 1 on vanematel kohustus last ülal pidada ning Kostja on keeldunud selle kohustuse täitmist.

Kostja on esitanud kohtule avalduse, milles on nõustunud lapsi ülal pidama alates 01.05.2006 summas 4166,66 krooni kuus. Kostjal puudub õiguslik alus väita, et tal ei ole kohustust laste ülalpidamiseks perioodil juuni 2005 kuni mai 2006.

Kostja on ajakirjas Just avaldanud jätkuva artikliseeria enda ja Irja Tähismaa kooselu kohta. Selle põhjal on Kostja kulud suured. Ta käib välisreisidel ja on endale ostnud maasturi. Hagejale teadaolevalt ei ole Kostjal sissetulekuid, Kostja ei ole pärast töölt lahkumist Rahandusministeeriumist tööd saanud ja nagu selgub ülal viidatud artikliseeriast, on pühendunud raamatu kirjutamisele.

Eeltoodu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Põhjusel, et Kostja hoidub elatise maksmisest kõrvale, kannatavad poolte alaealised lapsed, seega palun Hageja kohtul hagi tagamise otsustamisel arvestada ka laste märkimisväärset huvi.

Hageja esitatud elatise nõue on 12 000 krooni kuus alates juunist 2005. Kohtuistung toimub 30. augustil 2006. Seega oleks hagi täieliku rahuldamise korral selle ajavahemiku eest tasutav elatise summa 180 000 krooni. Hageja palub hagi tagamiseks arestida 100 000 krooni.

Hageja toonitab, et elatis on raha, mis on ette nähtud laste ülalpidamiseks. Seega puudutab hagi tagamine alaealiste laste huvi.

Lisad:

1) koopia kohtumäärusest;
2) koopia maksekorraldusest nr. 1874, mis tõendab, et Kostja raha on kohtutäitur Marek Laanemetsa kontol;
3) koopia maksekorraldusest kautsjoni tasumise kohta.

Ingrid Tähismaa eest ja nimel

Lugupidamisega,

Üllar Talviste vandeadvokaat

Inno:

ja edasi, kui pärast 06.01.2006.a. toimunud lahutuse kohtuistungit, kus ma Ingridile kinkisin vähemalt 1 miljon krooni ja Ingrid lubas kohtusaalis oma esindaja Üllar Talviste juuresolekul võtta kohtust tagasi elatise ja laste elukoha märamise hagiavalduse, saabus mõne aja pärast selline kiri (inimeselt, kes oli veel pool aastat varem jäägitut truudust ja armastust vandunud):

Tallinna Linnakohus
Kentmanni tn. 13
Tallinn 15158

11. jaanuar 2006.a. Ts. asi nr. 2/220-25630/05

HAGEJA: Inno Tähismaa

KOSTJA: Ingrid Tähismaa

KOSTJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL

Kostja vastus vastuhagile ts.asi nr.2/220-25630/05

1. Kostja vastuhagi ei tunnista.

2. Vastuhagis esitatud väited on meelevaldsed ning alusetud, vastuhagi esitamise eesmärk on vabaneda elatise maksmise kohustusest.

3. Kostja jääb hagiavalduses esitatud motiividel esitatud kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotluse juurde.

4. Hageja loob vastuhagis Kostjast kuvandi, kui tugevast ning julmast naisest, kelle vastu Kostja vaimne ja füüsiline jõud ning võimed ei küündi. Hageja väited, et ta on abielu kestel olnud füüsilise terrori ohver, on valed. Hageja on fikseerunud sellele, et näidata, et ta on tasakaalutu, tahtejõuetu ning õnnetu. Kui Hageja on veendunud, et vastuhagis esitatu on õige, on Hagejal alaväärsuskompleks või muu psüühiline häire. Kost ja ning Hageja abielusuhetes on esinenud tülid Hageja pideva alkoholilembuse pärast, kuid pooled on need lahendanud verbaalselt, vastastikku füüsilisi vigastusi tekitamata. Kostja ei ole võimeline Hagejaga rusikavõitlust pidama.

5. Hageja lahkus perekonna juurest ja asus elama koos teise naisega, see on fakt, mille üle vaidlus puudub. Fakt on ka see, et Hageja jättis oma lapsed maha, ei käi neid vaatamas ega suhtle nendega. Hageja on laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest loobunud.

6. Vastuhagi põhjal selgub, et lapsed saaksid psühhotrauma, kui Hageja neid vaatama tuleks.

7. Vastuhagi põhjal selgub, et Hageja on arg või nõrga iseloomuga. Kui Hageja on mitu aastat kannatanud ning kavatsenud uut elukaaslast otsida, on kummaline, et ta sellest rääkida ei julgenud. Asja saanuks omavahel selgeks rääkida ja kooselu jätkata või rahulikult lahku minna.

8. Vastuhagi põhjal leiab kinnitust, et lahkumineku põhjus oli, et Hageja "leidis enesele ootamatult 21.05.2005 uue elukaaslase", samas iseloomustab see Hagejat. Abielus mees ja kahe lapse isa, kes enesele ootamatult otsustab peale võõra naisega kohtumist päevapealt enda abikaasa ja lapsed maha jätta ja võõra naise juurde elama asuda, on iseloomutu ja vastutustundetu.

9. Pooltevahelised isiklikud suhted on halvad. Kostja hinnangul on Hageja Kostja iseloomuomaduste, poolte abielusuhete ja tülide kohta avaldanud ebaõigeid ja tendentslikke hinnanguid. Arvestades, et abielu on lahutatud, ei ole abielusuhte lõppemise põhjuste üle vaielda otstarbekas. Kostja ei ole esitanud väiteid "uue mehe" otsingute kohta, küll on Kost ja pidanud taga otsima oma meest. Lastele on parem kasvada koos ja praeguses kodus Kostja juures, kus on olemas kõik vajalik. Hageja ebastabiilsuse juures ei saa välistada, et ta tüdineb ka praegusest elukaaslasest ja lahkub jälle kodust - jättes lapsed ja muu uuesti maha.

10. Laste elamine Kostjaga on loomulikult ja faktiliselt väljakujunenud. Kost ja viitab elatisnõude põhjendusele ja laste Kostja juurde jätmise põhjendusele, mis sisaldub hagiavalduses. Hagejal on piisavalt vara, et osaleda laste ülalpidamises Kostjaga võrdselt ja tasuda elatist.

11. Kostja vaidleb vastu Hageja tunnistajate kutsumise taotlusele. Poolte vaidluse ese ei ole abielusuhete lõppemise põhjuste selgitamine. Kostja ei väida, et Hageja ei ole enne pere juurest lahkumist lastega tegelenud. Arvestades, et Hagejal oli kodune töökoht, tegeles ta kodus ka lastega. Lapse elukoha otsustamisel arvestab kohus laste huvi ja soovi, laps ei ole antud menetluses tunnistaja.
Hageja soovitud tunnistajate ütlused ei ole vaidluse esemega seotud või on asjaolude kohta, milles puudub vaidlus, nende kutsumise taotlus ei ole põhjendatud.

12. Kostja tunnistajate ülekuulamist ei soovi.

13. Kostja palub Hageja kohtukulud jätta Hageja kanda ja Kostja kohtukulud Hageja kanda.

Lähtudes eeltoodud õiguslikest ja faktilistest asjaoludest tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.


Lisatud: vastuse koopia Hagejale.

Lugupidamisega

Ingrid Tähismaa

Inno:

Ingridi hagiavaldus lõi mu tummaks. Enne oli olnud jutt, et lepime ilusti kohuväliselt kokku lastega tegelemises.

Pärast kodust äraminekut mul raha eriti polnud. Pidin rajama uue kodu, selle sisustama, et saaks lastega tegeleda. Kuigi palk oli hea, kulus see kõik viimseni. Samuti polnud suuremat abi Irja sissetulekust, mis kulus Tallinna-Tartu bussisõidu peale. Loobusin autost ja igasugustest luksustest. Sõime Irjaga vaid leiba ja jõime kohvi (sellise dieedi peal läksin üleni paiste hiljem). Ma ei jaksanud omale advokaati võtta. Sestap lugesin internetist seaduseid, võtsin šnitti Ingridi tehtud hagist ja kirjutasin kohtule vastuhagi.

Esitasin kohtule sellise vastuhagi avalduse:

Tallinna Linnakohus
Kentmanni 13, 15034, Tallinn

28. november 2005

HAGEJA: Inno Tähismaa


KOSTJA: Ingrid Tähismaa

VASTUHAGI AVALDUS
hagiavaldusele, tsiviilasi nr. 2/220-25630/05
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes
koos hagide ühte menetlusse liitmata jätmise ja kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamise taotlusega

I HAGEJA NÕUE
Juhindudes EV Põhiseaduse § 27, EV Perekonnaseaduse (PKS) §§ 21, 22, 23 lg. 1, 24, 25, 29 lg. 3, 49, 50, 51, 52, 53 lg. 1, 54 lg. 1, 55, 58, 60, 70, EV Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §§ 147, 151 ja EV Lastekaitse Seaduse (LKS) §§ 8, 31,32

palun:

1. Mõista Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar Tähismaa (s. 26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002) elama isa Inno Tähismaa juurde.
2. Mõista Ingrid Tähismaa`lt välja Inno Tähismaa kasuks igakuine elatis alates laste isa juurde siirdumisest:
- Jan Oscar Tähismaa (s. 26.10.1995) ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 26.10.2013,
- Sten Oliver Tähismaa (s. 04.12.2002) ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.12.2020.
3. Jätta kumbki pool kandma ise oma kohtukulud, riigilõivu ja õigusabikulud.

II HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMATA JÄTMISEKS ÜHTE MENETLUSSE
1) Hageja on esitanud Tallinna Linnakohtule Kostja vastu hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, tsiviilasi nr. 2/27-23807/05.
2) Kostja on esitanud Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi laste elukoha määramise ja elatise nõudes koos hagide ühte menetlusse liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotlusega. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses, tsiviilasi nr. 2/220-25630/05.
3) Hageja soov on luua perekond uue elukaaslasega ning hakata võimalikult kiiresti täitma lastega seotud kohustusi. Hagide liitmine võib venitada abielu lahutuse ja ühisvaraga seotud kohtumenetluse käiku, mistõttu on takistatud võimalus luua uus pere ja täita lastega seotud kohustusi.
4) Hageja taotleb TsMS § 150 lg. 2 alusel tsiviilasjas nr. 2/27-23807 ja tsiviilasjas nr. 2/220-25630/05 esitatud hagide ühte menetlusse liitmata jätmist. Käesolevat vastuhagi palun menetleda koos põhihagiga.

III HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE OSALISELT KINNISEKS KUULUTAMISEKS
5) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et avaliku kohtuistungiga võib kaasneda kohtuasja kajastamine meedias ning lapsed võivad saada ebameeldivat tähelepanu ja saada teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta. Kostja on juba avaldanud meedias infot perekonna ja eraelu kohta, mille tulemusel on lapsed ja Hageja saanud ebameeldivat tähelepanu ja lapsed on saanud teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta. Olulised Kostja ja Hageja eraelu puudutavad faktid on tulnud avalikuks, poolte eraelu ja perekonnaelu puutumatust on rikutud. (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, Lisad 1 ja 2).
6) Kostja ja Hageja on avaliku elu tegelased, mistõttu võib istungi täiesti kinniseks kuulutamine põhjustada asjatut tähelepanu väljaspool kohtusaali. Meedial on tavaks huvi tunda just nende asjade vastu, mis on kuulutatud kinniseks või salajaseks. Huvi liikumine väljapoole kohtusaali survestab täiendavalt kõiki asjaosalisi, sealhulgas lapsi.
7) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et avalik kohtuistung võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu pooled võivad jätta tõendeid esitamata või esitada ebaõigeid väiteid ja et avalikul kohtuistungil arutamisel võib tekkida olukordi, kus poolte valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust kohtuistungist. Need põhjendused on pädevad iga kohtuistungi kohta, mistõttu võiks selliste põhjenduste tõttu olla kõik istungid kinnised. Kostja on elukutselt ajakirjanik ja Eesti loetuima ajakirja Kroonika peatoimetaja. Kostja on oma ametipositsiooni ära kasutades juba avaldanud omaenda toimetatavas ajakirjas asjasse puutuvat, eraelu puudutavat infot endale kasulikus käsitluses (Lisa 2). Hagejal puudub selline võimalus info edastamist kontrollida. Samuti on kostja korduvalt edastanud eraelu puudutavat infot Kroonikaga samas omandisuhtes olevasse meediagruppi kuuluva väljaande SL Õhtuleht kaudu (Lisad 1 ja 2). Kohtuistungi kinniseks kuulutamine tekitaks olukorra, kus Kostja võib takistamatult jätkata info edastamist massiteabevahendite kaudu ning avaliku arvamuse mõjutamist ja kujundamist, samas kui Hagejal selline võimalus puudub.
8) Kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamine on põhjendatud alaealiste laste ärakuulamiseks, samuti protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks.
9) Lähtuvalt TsMS § 8 lg. 1 toodud põhimõttest, et kohtuistungid on avalikud, ent laste huvides ja sõnumite saladuse hoidmiseks on võimalik taotleda istungi kinniseks kuulutamist kas täielikult või osaliselt, taotleb Hageja TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist nimetatud asjaoludel.

IV FAKTILISED ASJAOLUD
10) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Hageja asus alates 21.05.2005 elama koos teise elukaaslasega.
11) Vahetult enne abielulise suhte lõppu, 20.05.2005, mil Hageja lahkus kodust, sõimas Kostja ebatsensuursete väljenditega Hagejat, tuli Hagejale kätega kallale ja ähvardas tekitada Hagejale üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps Jan Oscar Tähismaa
12) Hageja seisukohalt oli pärast 20.05.2005 toimunud intsidenti pere-elu jätkamine koos Kostjaga võimatu. Et säästa lapsi psühhotraumast, pidas Hageja paremaks mitte enam Kostjaga kohtuda.
13) Ligi 11 aastat kestnud abielu ja 13 aastat kestnud kooselu jooksul oli Kostja korduvalt sõimanud Hagejat ebatsensuursete väljenditega ja löönud Hagejat, seda juba paar kuud kestnud kooselu jooksul ja ka laste juuresolekul. Samuti oli Kostja löönud lapsi. Kostja oli korduvalt löönud Hagejat jalgade ja kätega, tekitades väiksemaid kehavigastusi. Hageja pidas Kostja vägivaldsust loomulikuks nägeluseks mehe ja naise vahel, mille üks korralik mees peab ära kannatama, kuna lahku- ja äraminek käib mehe au pihta. Samuti oli Hageja huvitatud kooselu jätkamisest, et kaitsta lapsi võimaliku rünnaku eest lastele. Samuti jätkas Hageja kooselu Kostjaga heas usus, kuna pärast konflikte lubas Kostja alati ennast parandada. Hageja talus alandusi kuni kirjeldatud 20.05.2005 intsidendini, mil kannatus katkes.
14) Hageja oli juba mitme aasta jooksul enesele lubanud, et kui olukord läheb väljakannatamatuks, otsib ta omale uue elukaaslase ja lastele armastava ema. Eneselegi ootamatult leidis Hageja 21.05.2005 omale uue elukaaslase, kes Hagejaga sobis ja kes ei ole Hagejat peksnud ega sõimanud. Hageja on oma uue elukaaslasega olnud pool aastat pidevalt koos ning kogemus võrreldes kooseluga Kostjaga erineb kardinaalselt. Sellest tulenevalt on Hageja otsustanud alustada pere-elu uue elukaaslasega, lahutada abielu Kostjast ja jagada ühisvara Kostjaga. Samuti taotleb Hageja lapsi enda juurde, kuna Kostja on olnud vägivaldne ka laste suhtes.
15) Kuni 20.05.2005 hoolitses poolte alaealiste laste eest peamiselt Hageja. Juba enne esimese lapse Jan Oscar Tähismaa sündi oli pooltel kokkulepe, et kui sünnib tütar, tegeleb temaga põhiliselt ema ja kui sünnib poeg, tegeleb isa. Pärast seda on Hageja kui isa tegelenud peamiselt oma poegade kasvatamisega. See asjaolu on võimaldanud teha Kostjal edukat ametialast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Hageja pole selle üle nurisenud, laste eest hoolitsemine on olnud Hagejale auasi. Hageja osas laste eest hoolitsemisel on tunnistajateks Jan Oscar Tähismaa (poeg), Elvi Kabel (lapsehoidja), Karin Veidenberg (Kostja õde), Raimond Kütt (Kostja õe elukaaslane), Airi Puhalaine (Kostja õde), Veera Veidenberg (Kostja ema), Mati Tähismaa (Hageja isa) ja Mikael Martikainen (Hageja sõber).
16) Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil Kostja kontrolli all. Hageja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud Kostja sõim ja alandused. Sellele vaatamata on Hageja ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud Jan Oscar Tähismaa kooli aktusel ja käinud Jan Oscar Tähismaaga koos kohvikus. Enda ja laste vaimse tervise huvides pole Hageja otsinud täiendavalt aktiivselt võimalusi lastega tegelemiseks, lootes kohtu abile lahutuse protsessis.
17) Viimati sai Hageja sõimu osaliseks isadepäeval, 13. novembril, mil Kostja tuli koos lastega sööma Tartus asuvasse Wilde restorani. Selle asemel, et Hagejat tervitada ning võimaldada lastega suhtlemist, asus Kostja sõimama nii Hagejat kui tema elukaaslast. Juhtumil on ka tunnistajad Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel.
18) Kostja on Hagejat ja tema elukaaslast sõimanud korduvalt ebatsensuursete väljenditega telefoni teel, näiteks laupäeval 28.05.2005. Kui Hageja koos oma uue elukaaslasega läks Kostjale ja lastele külla rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 01.06.2005, saatis kohtumist sõim ja alandused. Juhtumil on tunnistaja, Hageja ülikoolikaaslane Kairit Lillepärg.
19) Kostja sõimas Hagejat ja tema elukaaslast 3-4. septembril 2005. aastal, mil Hageja võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde, käis nendega Pärnus ja Tartus.
20) Kostja vastutusrikka töö tõttu ajakirja peatoimetajana ja nagu Kostja on ise väitnud, „meheotsingute” tõttu on lapsed olnud pärast Hageja lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Lapsed olid Tõrvas ka ajal, mil Kostja käis 2005. aasta juulikuus paar nädalat Malaisias tegemas telesarja. Seda võib tunnistada Kostja ema Veera Veidenberg.
21) Kostja ei teavitanud Hagejat oma Malaisia-visiidist ja sellest, et lapsed on sel ajal vanavanemate hoole all. Kostja emaga peetud telefonikõnes tegi Hageja ettepaneku võtta lapsed oma hoole alla, millele järgnes sõim ja väide, et kurjategijale ta lapsi ei anna. Sellises olukorras ei pidanud Hageja võimalikuks hakata lapsi vägisi vanavanemate juurest ära tooma.
22) Kuni kodust lahkumiseni 20.05.2005 töötas Hageja ajalehe Äripäev ajakirjanikuna kodutööl alates 2001. aasta juunikuust. Kodus töötamise ajal tegeles Hageja peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile ise süüa, aitas neil teha koolitööd, pani neid magama ja laulis neile unelaulu.
23) Kostja on abielus oldud aastate jooksul andnud alust kahelda truuduses. Konkreetselt sattus Hageja peale Kostja truuduse murdmisele 2001. aasta lõpus, mil Kostja viibis koos armukesega välisreisil Kanaaridel, sellest Hagejat informeerimata. Samal perioodil oli Kostja tihti kodust ära, mil Hageja õlul olid kõik lastega seotud kohustused. Seejuures valetas Kostja oma kodust eemal viibimise asjaolude kohta Hagejale. Vääritu käitumise osas on põhitunnistajaks Peep Vain, kes Kostjaga salaja Hageja selja taga korduvalt intiimvahekorras. Samuti on tunnistajaks Kostja sõbranna Urve Palo, kes käis koos Peep Vainu ja Kostjaga välisreisil Kanaaridel 2001. aasta lõpus. Tunnistajad on ka Kostja õde Karin Veidenberg ja viimase elukaaslane Raimond Kütt, kes nägid Kostja ja Peep Vainu vahelist kirjavahetust.
24) Pärast vahejuhtumit Peep Vainuga lubas Kostja olla elu lõpuni hea ja armastav abikaasa, mida ta aga ei olnud.
25) Kostja on korduvalt lahkuminekut puudutavat infot avaldanud ajakirjanduses (Artiklid SL Õhtulehes, Kroonikas, Lisad 1 ja 2).

V LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
26) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et tal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused. Hageja sellega ei nõustu.
27) Põhiseaduse § 27 sätestab, et abikaasad on võrdõiguslikud, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning vanemad ja lapsed on seadusega kaitstud.
28) PKS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Hageja palub arvestada eelkõige laste soovi.
29) Lähtuvalt PKS § 50 sätestatust on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Ligi 13 aastat kooselu vältel Kostjaga veendus hageja, et koos elades ei suuda ta laste õigusi ja huve piisavalt kaitsta. Sellest lähtuvalt on Hageja kolinud Kostjast lahku ja leidnud elukaaslase, kes on nõus olema Hageja lastele armastav ema, kes ei löö last.
30) Hagejal on alust arvata, et lapse Kostja juurde jätmine ohustab laste tervist ja elu. Kostja on korduvalt löönud oma last, Jan Oscar Tähismaa`d. Hilisemas vestluses Hagejaga on Kostja tunnistanud, et löömine on seotud Kostja äkilise iseloomuga, mis ei luba kontrollida oma tegevust igas olukorras. Löömisele on järgnenud andekspalumine ja lapse ülekülvamine kingitustega. Hageja ei pea sellist praktikat õigeks. Lapse löömine võib olla seotud lapse tervisliku seisundi halvenemisega, lapsel esinevad nn tikid (kontrollimatud silmapilgutused).
31) LKS § 8 sätestab, et igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Hagejal on põhjust arvata, et Kostja pole võimeline neid õigusi garanteerima.
32) Hageja on sisuliselt loonud uue perekonna. LKS § 24 lg. 1 peab perekonda laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks.
33) LKS § 31 sätsetab, et lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina. Last sellisel viisil karistanud vanemat võib karistada. Seadus kaitseb last piina eest. Hagejal on alust kahelda, kas Kostja tuleb toime laste kasvatamisega, ilma et tekiks vajadus last lüüa.
34) Senine praktika on näidanud, et Kostja kasutab Hageja huvi lastega suhtlemise vastu ära Hageja sõimamiseks ja alandamiseks. Kui lapsed jäävad Kostja juurde, puudub Hagejal sisuline võimalus lastega tegelemiseks, ilma, et laseks end sõimata, mis omakorda kahjustaks nii Hageja kui laste vaimset tervist. Samas ei ole Hageja huvitatud Kostja sõimamisest, mistõttu olukorras, kus lapsed elavad Hageja juures, saaks Kostja vajadusel ilma sõimuta oma lastega suhelda, kui ta selleks huvi ilmutab.
35) Kostja on ilmutanud huvi omale uus mees otsida. Meheotsingute ajal pole Kostjal aega ega võimalust laste hooldamiseks. Samas on Hageja valmis lastega tegelema iga päev hommikust õhtuni. Samuti on nõus laste eest pidevalt hoolitsema Hageja elukaaslane.
36) Seadus kaitseb last vanema julma kohtlemise eest. PKS § 54 lg. 1 sätestab, et julma kohtlemise korral on võimalik vanemalt vanemlikud õigused ära võtta. Hageja ei pea seda äärmist meetodit praeguses olukorras vajalikuks.
37) Kostja on ilmutanud huvi jääda koos lastega elama praegusse elukohta aadressil Side 17, Tallinn. Samas on Kostja väljendanud korduvalt Hagejale oma võimetust Side 17 majapidamist hallata.
38) Kostja on ilmutanud abielus oldud aastate jooksul korduvalt vääritut käitumist, seda ei saa mingil juhul pidada oskuseks ja eelduseks lastega tegelemisel.

VI ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
39) Kostja väidab (tsiviilasi 2/220-25630/05), et Hageja pole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kohustuste täitmine hoolitsemise ja kasvatamise osas on olnud sisuliselt võimatu alates 20.05.2005, mil Hageja lahkus kodust. Ühtlasi juhib Hageja tähelepanu asjaolule, et lähtuvalt PKS § 50 sätestatust on vanem kohustatud kaitsma oma laste õigusi ja huve. Lähtuvalt 20.05.2005 toimunud intsidendist ja varasematest juhtumitest, kus Kostja peksis ja sõimas Hagejat laste nähes, ei pidanud Hageja enam võimalikuks laste õiguste ja huvide kaitsmist kodus olles. Hageja huvi oli leida oma uus elukaaslane, kes oleks valmis täitma ka lapsevanema kohuseid.
40) Hageja nõustub Kostja taotletud seaduslike põhjendustega, et vanematel on laste ülalpidamiseks võrdsed kohustused ja laste majanduslik kindlustatus ei või halvemaks muutuda. Samas on Kostja toodud kalkulatsioon lastega seotud kulude kohta selgelt ülepaisutatud. Veel 02.06.2005 nõudis Kostja elatiseks 2500 krooni kuus kummagi lapse kohta, kokku 5000 krooni kuus. Mõned kuud hiljem on nõue paisunud enam kui kaks korda 12 000 kroonini kuus. Hageja seisukohalt on põhjendatud kulu lapse kohta 2500 krooni kuus.
41) Hagejal ei ole olnud võimalik Kostjale lastega seotud elatist maksta alates 20.05.2005, kuna Hageja on pidanud kandma kulusid seoses uue elamise sisse seadmisega Tartus, et oleks võimalik täita lastega seotud kohustusi, mis on eelkõige seotud laste enda juurde elama võtmisega. Samal ajal on Kostja ja laste käsutuses olnud terve ja korda tehtud maja aadressil Side 17, Tallinn. Hageja kattis osa Side 17 asuva majapidamisega seotud kuludest.
42) Kostja töötasu suurus on ligi 40 000 krooni kuus, mis võimaldab katta kõik laste ja eluasemega seotud kulud.
43) Hageja ettepanekud ühisvara jagamise osas on Kostja tagasi lükanud. Hageja oli huvitatud ühisvara kiirest jagamisest, et vabanenud vahendid suunata lastega seotud rahaliste kohustuste katmiseks.
44) Hageja juhib tähelepanu PKS § 24 sätestatule, kus kohus võib vabastada ühe abikaasa laste ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu.

VII TUNNISTAJAD
Kostja palub kaasata oma väidete kinnitamiseks järgmised tunnistajad:
- Peep Vain, Kostja vääritu käitumise osas,
- Urve Palo, Kostja vääritu käitumise osas
- Karin Veidenberg, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Raimond Kütt, Kostja vääritu käitumise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Jan Oscar Tähismaa, Kostja poolt sooritatud lapse peksmise osas, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel, lapse elukoha määramise osas, Kostja poolse sõimu osas
- Veera Veidenberg, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mati Tähismaa, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Mikael Martikainen, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel
- Tanel Kerikmäe, Kostja poolse sõimu osas
- Ines Vebel, Kostja poolse sõimu osas
- Kairit Lillepärg, Kostja poolse sõimu osas
- Elvi Kabel, Hageja tegevuse osas lastega tegelemisel



Lisad:
1) artikkel SL Õhtulehes 5. juulil 2005, „Oleme abielus aja maha võtnud”, väljavõte interneti kommentaaridest artiklile
2) artikkel SL Õhtulehes 7. juulil 2005, „Ingrid Tähismaa tegi oma abielukriisist avaliku sündmuse, väljavõte interneti kommentaaridest artiklile
3) koopiad hagiavaldusest ja selle lisadest

Lugupidamisega,
Inno Tähismaa

Inno:

ehk mille ma leidsin oma postkastist pärast seda, kui mu eksnaine Ingrid Tähismaa oli seksinud Peep Vainuga, käinud temaga Kanaaridel, ise samal ajal valetades, et läks oma sõbranna Urve Paloga. Siis ähvardas Ingrid mul laste kuuldes munni maha lõigata, kui ta ise minuga seksida ei soovinud ja ma lõbumajas käisin oma seksinälga rahuldamas. Pärast seda, kui Ingrid oli mind kodust välja ajanud, mul lastega suhtlemise keelanud ja kui ma olin kohanud Tartus Irjat ning temaga koos elama asunud, soovisin Ingridilt lahutust ja lahkuminekut rahumeelsel teel sõpradega, pärast mida ta mu läbi sõimas ning röökis telefonitorusse, et mingit lahutust ei tule. Eelnevalt oli Ingrid mult saanud lubaduse, et lahkuminekust ja selle üksikasjadest ajakirjanduses juttu ei tee, kui ta juba lõhverdas nii SLÕhtulehes kui Kroonikas kõigest ja kõigiga. Ning loomulikult kallutas kogu asja talle soovitud suunas.

Ma tegin kohtule 2005. aasta sügisel avalduse lahutuse ja ühisvara jagamise kohta. Lakoonilise.

Ja kohe pärast seda potsatas mu postkasti selline teade:

Tallinna Linnakohus
Kentmanni tn. 13
Tallinn 15158

4. november 2005.a.

HAGEJA: Ingrid Tähismaa

HAGEJA ESINDAJA: vandeadvokaat Üllar Talviste Advokaadibüroo LEXTAL

KOSTJA: Inno Tähismaa

HAGIAVALDUS
laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes koos hagide ühte menetlusse liitmise ja kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotlustega

I HAGEJA NÕUE

PKS §§ 23 Ig. 1; 49; 50 Ig. 1; 51; 52 Ig.2, 60 Ig. 1, 61 ja TsMS §§ 8 Ig. 3, 147 ja 224 alustel:

palun:

1. Jätta Ingrid Tähismaa ja Inno Tähismaa alaealised lapsed Jan Oscar Tähismaa (s.26.10.1995) ja Sten Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ema Ingrid Tähismaa juurde.

2. Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja igakuine elatis alates 1.06.2005:
- Jan Oscar Tähismaa (s.26.10.1995) ülalpidamiseks summas 6000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 26.10.2013,
- Sten Oliver Tähismaa (s.4.12.2002) ülalpidamiseks summas 6000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 4.12.2020.

3. Mõista Inno Tähismaa'lt Ingrid Tähismaa kasuks välja kohtukulud, riigilõiv ja õigusabikulud vastavalt kohtule esitatavale õigusabikulude nimekirjale.

II HAGEJA TAOTLUS HAGIDE LIITMISEKS ÜHTE MENETLUSSE
1) Kostja on esitanud Tallinna Linnakohtule Hageja vastu hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagi on Tallinna Linnakohtu menetluses ja asja vaatab läbi kohtunik Epp Haabsaar, ts. asi nr. 2/27-23807/05.

2) Hageja taotleb TsMS § 150 alusel käesoleva hagi liitmist ts. asjas nr. 2/27-23807/05 esitatud hagiga ühte menetlusse, see võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

III HAGEJA TAOTLUS KOHTUISTUNGITE KINNISEKS KUULUTAMISEKS
3) Elatise nõude põhjendamisel võivad Hageja ja Kostja avaldada eraelulisi andmeid enda perekonnaelu üksikasjade kohta. Hagi arutamine avalikul kohtuistungil võib rikkuda poolte eraelu ja perekonnaelu puutumatust.

4) Hageja võib nõude tõendamisel tugineda Kostja poolt Hagejale saadetud kirjadele ja avalikuks võib saada poolte sõnumite saladus.

5) Avaliku kohtuistungiga võib kaasneda asja kajastamine meedias. Hageja ning Kostja lapsed võivad saada ebameeldivat tähelepanu ja saada teada ebameeldivaid üksikasju vanemate suhete kohta.

6) Avalik kohtuistung võib mõjutada poolte käitumist, mistõttu pooled võivad jätta tõendeid esitamata voi esitada ebaõigeid väiteid. Hagi avalikul kohtuistungil arutamisel võib tekkida olukordi, kus poolte valmisolek kokkuleppeks on mõjutatud avalikust kohtuistungist.

7) Hageja taotleb TsMS § 8 lg. 3 p. 2,3 ja 5-7 alusel kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

IV FAKTILISED ASJAOLUD
8) Poolte abielulised suhted lõppesid, kui Kostja lahkus 20.05.2005 püsivalt kodust ja asus elama koos teise elukaaslasega.

9) pärast abieluliste suhte lõppemist on poolte alaealisi lapsi ülal pidanud ja laste eest hoolitsenud Hageja.

V LASTE ELUKOHA MÄÄRAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
10) Inno Tähismaa kinnitab esitatud hagiavalduses (ts. asi nr. 2/27-23807/05) käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid (Iahkumist perekonna juurest, kooselu uue elukaaslasega, laste faktilist Hageja juures olekut).

11) Arvestades laste iga ja faktilist olukorda on otstarbekas jätta lapsed Hageja juurde. Hagejal on laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks paremad oskused ja eeldused.

12) Hageja respekteerib Kostja õigust oma lastega kohtumiseks ja nende kasvatamises osalemiseks. Samas on Kostja alates 20.05.2005 soovinud lastega kohtuda vaid kahel päeval.

VI ELATISE NÕUDE PÕHJENDUS
13) Kostja ei ole täitnud enda PKS §§ 49, 50 lg. 1 ja 60 lg. 1 sätestatud kohustusi laste ülalpidamise, nende eest hoolitsemise ja nende kasvatamise osas.

14) Elatise suurust põhjendab Hageja vanemate PKS § 60 lg. 1 sätestatud võrdse kohustusega laste ülalpidamiseks.

15) Kostja töötasu on 22.09.2005.a. Rahandusministeeriumi teabenõudele nr. 1-4/156 antud vastuse põhjal 28 900 krooni kuus. Kostja on elatise tasumiseks piisavalt kindlustatud.

16) Laste majanduslik kindlustatus ei või seoses vanemate lahkuminekuga halvemaks muutuda. Laste ülalpidamiskohustuse suurus on põhjendatud alljärgnevalt esitatud kalkulatsiooniga. Kalkulatsioonis esitatud kulude puhul püsib laste heaolu endisel tasemel.

17) Laste keskmised ülalpidamiskulud kuus on järgmised:
a. toit 3000 krooni (100 krooni päev);
b. elukoha ja kommunaalteenuste kulud 5000 krooni;
c. jalanõud ja riided 2500 krooni;
d. hügieenitarbed, ravimid 600 krooni (hambahari, hambapasta, sampoon,
dusigeel, allergiaravim jm);
e. taskuraha 1000 krooni;
f. mobiiltelefoni ja Interneti kulu 400 krooni;
g. transpordikulu kuupilet 100 krooni;
h. huvialaringid, trenn, kino, teater, muusikakool, keelekoolitus, lasteaed
1600 krooni;
i. reisikulu, igal aastal kaks välisreisi, kokku 36 000 krooni - 3000 krooni;
j. huvivahendite ostmise kulud ja sünnipäevade korraidamise ja neil osalemise kulud 1200 krooni;
k. eespool nimetamata kulud 1000 krooni.
kokku: 19 400 krooni.

18) Mõlema vanema kohustus lapsi ülal pidada on võrdne, seega 9700 krooni. Elatise saaja maksab elatiselt tulumaksu, sellega arvestades on elatise nõue (9700*1,24) 12028 krooni, ehk ümardatuna kummagi lapse kohta 6000 krooni.

Lisad:
1) koopia abielutunnistusest;
2) koopiad laste sünnitunnistustest;
3) koopia Rahandusministeeriumi 22.09. 2005. a. vastusest teabenõudele nr. 1-4/156;
4) Kostja koopia hagiavaldusest ja selle lisadest;
5) koopia maksekorraldusest riigilõivu tasumise kohta.

Lugupidamisega,


Ingrid Tähismaa

Inno:

Käisime eile Irjaga Võrus. Pikutasime mõnda aega Tamula järve ääres. Oli väga ilus. Ja soe.

Irja.


Inno.


Panoraam.

Irja:

Uut ja huvitavat kohturindelt. Kui taandasime advokaat Mare Lusti sõbranna, Harju Maakohtu kohtuniku Tiia Mõtsniku, siis uskusime Innoga, et asja hakkab lõpuks ometi arutama erapooletu kohtunik. Palju neid Lusti sõbrantse siis ikka on, eksole. Enne seda tegime küll kõigi Harju Maakohtu kohtunike taandamise avalduse, kuna Helve Särgava, Harju kohtunike päälik, oli meile erakirjas selgelt väljendanud, et tema on ses vaidluses Ingrid Tähismaa poolt, aga seda ei rahuldatud ja me mõtlesime, et usume veelkord Harju Maakohut. Selle peale öeldakse vist, et kalkun uskus ka. Aga no see selleks.

Inno tegi kohtule, siis uuele kohtunikule Koidula Laurisaarele taotluse kutsuda istungile tunnistajateks Ingridi armuke Peep Vain, sõbranna, värske rahvastikuminister Urve Palo (tüdrukute klubist), õde Karin Veidenberg, õemees Raimond Kütt, kasuema Veera Veidenberg, Inno isa Mati Tähismaa, Inno sõber Mikael Martikainen, Ingridi sõbranna Ines Vebel ja tema mees, juuraprofessor Tanel Kerikmäe, Inno sõbranna Kairit Lillepärg ja Inno ja Ingridi kunagine lapsehoidja Elvi Kabel. Seaduses on kirjas, et menetlusosalisel on kohtumenetluses õigus kutsuda kohtusse tunnistajaid ja need tunnistajad tuleb ära kuulata, kui nad võivad anda ütlusi asjassepuutuvates küsimustes. Inno ja Ingridi asjas on arutusel, kelle juurde jäävad lapsed. Kuna mõlemad tahavad lapsi enda juurde. Sestap on igati asjakohane kuulata üle lähisugulased ja sõbrad, kuna nemad oskavad öelda, kes TEGELIKULT lastega tegeles. Ja Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel saavad anda ütlusi selle kohta, kuidas Ingrid Innot isadepäeval Wilde pubis laste juuresolekul sõimas ja mõnitas.

Kui Inno Mõtsniku taandas, olid Ingrid ja Mare Lust pasas. Teadupärast on advokaatidel enamasti vaid üks sõber-kohtunik, kellega kokku mängida ja nõupidamistoas&kohtumaja kohvikus otsus enne istungit valmis kirjutada, ja nüüd oli see Mare Lusti kohtunik mängust väljas. Läks liiga hoogu, kui karjus mulle ja Innole istungil: “Välja!!!”. Helve Särgaval tuli leida uus kohtunik ning selleks osutus Koidula Laurisaar, kes oli, muide, üllatus-üllatus! – kohtunik ka Maapanga pankroti asjas.

Ja palun, arvake ära, kes oli üks Maapanga pankrotihalduritest, kes pistis selle “töö” eest tasku paar miljonit (Inno ütles, et kaks või kolm)? Ladies and gentlemen, I give you TERJE EIPRE, kuulsa Tüdrukute Klubi varakaim liige, Ingridi suur sõbrants. Pankrotimenetluses määrab kohtunik tavaliselt pankrotipesa lahti harutama oma sõbra&sõbranna. Ja Koidula Laurisaar siis määraski – oma sõbranna Terje Eipre. Teda võite näha ka siin blogis avaldatud fotol Tüdrukute Klubist.

Hakkasime kahtlustama, et ka Koidula Laurisaar kuulub Harju Maakohtu “tüdrukute klubisse” (liikmed siis kohtunikud Helve Särgava, Tiia Mõtsnik, Ele Liiv jt), täna hommikul, kui kohtust saabus väga salapärane määrus, mis “edasikaebamisele ei kuulu”. Kusjuures kõik määrused, mis on tehtud esimeses astmes, kuuluvad vägagi edasikaebamisele. Sest Eesti kohtusüsteemis on kolm astet, maakohtust on kõrgem ringkonnakohus ja siis tuleb riigikohus. Aga Koidula ütles, et tema määrus on nii tähtis, et seda ei saa edasi kaevata. Et see on lõplik. Tegime just praegu ringkonnakohtule ja justiitsministeeriumile järelpärimise, et kuidas on võimalik, et maakohtu määrust ei saa edasi kaevata.

Veel kuu aega tagasi oli Koidula Laurisaar tunnistajate kohtusse kutsumisega nõus. Ta saatis Innole meili, kus küsis nende aadresse, ja ütles, et Innol tuleb tunnistajate ülekuulamise ajaks ka ise kindlasti kohtusse ilmuda. Sisuliselt oli otsustatud, et tunnistajad kutsutakse kohtusse. Ja nüüd siis selline kiire otsus, et tunnistajaid ei kutsuta, ning kiire istungikuupäeva määramine: 16 mai.

Aga miks, Koidula, nii tegid, kus sul kiire? Kas ehk ajas ora perse see, et Inno paljastas siin blogis Tüdrukute Klubi, kuhu kuulub ka sinu sõbranna, Maapanga pankrotihaldur Terje Eipre? Aga miks läks kohtunik sellisele avantüürile? Kas polnud Tiia Mõtsnikuga juhtum küllalt hoiatav??? Siin võib vaid oletusi teha. Kipun kogemustele toetudes kahtlustama, et Koidula oli Terjele minevikust midagi võlgu. Harju Maakohtus käisid ilmselt jälle suured rahad käest kätte, nagu nad on käinud juba mitmeid kordi, aastaid, nagu nad käivad ilmselt igavesest ajast igavesti, kui just Riigikohus ja Justiitsministeerium sellele piiri ei pane. Ainult et seekord polnud võtmemängija, kohtunikule raha kampsuni alla toppija mitte Mare Lust, vaid Terje Eipre. Ja kohtunik, kel oli valida, kas ausus või vanad lojaalsused (mulle juba jubedasti meeldib see sõna!), valis vanad lojaalsused. Vanadest lojaalsustest on raske lahti öelda, kui oled süsteemis sees, persetpidi oras. Kui enam pole, siis teed kõik, et endalt vana pask maha pesta. Nagu teeb seda nüüd ajakirjanikega Inno ja prokuröride-kohtunikega mina.

Tahaksin rääkida ühe loo lex est rex rubriigist. See oli üks järjekordseid istungeid Harju Maakohtus. Kohtuotsuse täitmisele pööramine. Ja mina, noor prokurör, mõtlen, et ei küsi inimest kinni, vangi siis, et küsin tingimisi. Ja minu kõrval istub advokaat Eva Rivis. Ja vaatab mulle otsa ja ütleb, et kuule, paneme selle päti kinni. Kusjuures ta ise pidi seda “pätti” kaitsma. Olgu öeldud, et see “pätt” ei läinud kinni. Tänu minule. Aga see on üks näide sellest, millega te võite arvestada, kui võtate endale advokaadi.

Aga jahh, see jant Harju Maakohtu kohtunikega hakkab juba naljakaks kätte minema. Mis edasi? Saab näha. Me elame igatahes huvitavatel aegadel.

Nüüd üleval uued pildid ka Prima Vista afterpartylt Genialistide Klubis ja

Laulvate kirjanike plaadi esitluselt Tartus Athena keskuses.

Mõned pildid autorilaulu festivalilt Mailaul, pildistatud üleeile, 4. mail Tartus peatselt avatavas Athena keskuses, millest on valmis katusealune saal, kus festivali kontserdid toimusidki.


Ruslan PX.


Jaan Pehk.


Jaan Pehk.


Jaan Pulk.


Pulk ja Aapo Ilves.

...siis veidi pilte ka minu varasemast elust.

Inno.


Lapsed maakodus Massiarus mängimas.


Oliver Massiarus.


Ingrid Massiarus.


Inno lastega Taagepera lossi ees.


Inno ja Oliver talvel Massiarus.


Inno sünnitusmajas koos väikse Oliveriga.


Linnapea vastuvõtul koos Oliveriga.


Ingrid Tõrvas.


Ingrid kodus enne peoleminekut.


Ingrid ühel Liivimaa Kroonika peol.



Inno Tõrvas Ingridi vanemate juures.


Oliver Tallinna Inglise Kolledži saalis oma venna esimesele koolipäevale kaasa elamas.


Ingrid Toila sanatooriumi hotellitoas.


Inno Amsterdamis sillal.


Ingrid koos Oskariga.


Ingrid ja Oliver Inglise Kolledži saalis.


Inno koos Oliveriga.


Pere Oskari esimesel koolipäeval.



Ingrid ja Oliver Grand Hotell Tallinna restoranis.



Oliver kodus.


Oliver ja Oskar Tõrvas vanaisa traktori peal.


Ingrid Tõrvas kodutänaval.


Ingrid Tõrvas vanematekodu hoovis.


Inno ja Ingrid Toila sanatooriumi hotellitoas.


Inno Toilas.


Inno koos lastega Toilas looduses.


Toilas looduses.


Toilas looduses.


Toilas looduses.



Ingrid Amsterdamis.


Tanel Kerikmäe ja Ines Vebel Ingridi sünnipäeval.



Inno sõber Tuomas Stedt külas maakodus Massiarus, pärast kohalike meestega viinavõtmist.


Inno sõber Mikael Martikainen maakodus Massiarus pärast kohalikega viinavõtmist.


Inno koos lastega Georg Ots Spas Kuressaares.


Oliver kodus.


Oliver magab diivanil.


Oliver koduhoovis.


Pere kodus söögilaua taga.


Oliver ja Oskar õues mängimas.


Inno Hollandis.


Ingrid Hollandis.


Ingrid sünnipäeval külas Tiina Kuuler-Alaküla (vasakul) ja Ingridi õed.


Kroonika toimetus Ingrid sünnipäeva puhul koduhoovis.


Teine pool Kroonika toimetust.


Tanel Kerikmäe, Ines Vebel, Allan Alaküla.


Inno teeb külalistele süüa.


Oliver ja A. le Coq.


Ingrid kodus.