Miljoninõue
Niisiis.
Kuivõrd prokurör keeldus minu eksnaise Ingrid Tähismaa suhtes perevägivalla juhtumite alusel kriminaalasja algatamast, ja soovitas nõuda kohtu kaudu palju raha, siis esitasin kohtusse nõude miljoni krooni saamiseks ja maksin riigilõivu kah ära.
Siin see nõue on:
Harju maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13, 15034, Tallinn
HAGEJA:
Inno Tähismaa
KOSTJA:
Ingrid Tähismaa
HAGIAVALDUS
varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses
lepingutingimuste rikkumise, au teotamise ning füüsilise ja
hingelise valu ja kannatustega
I
HAGEJA NÕUE
Juhindudes PKS § 18 lg
3; TsÜS § 67, § 68 lg 1, § 77, § 138, § 139; VÕS § 8, § 9 lg 1, §
11 lg 1, § 12, § 13, §15 lg 2, § 76, § 100, § 101 lg 1,3, §127 lg
1, § 128 lg 1,5, § 578, § 1046 lg 1, §1047 lg 2:
palun:
1.
Mõista Ingrid Tähismaalt välja Inno Tähismaa kasuks varalise ja
mittevaralise kahju tekitamise eest seoses lepingutingimuste
rikkumise, au teotamise ja füüsilise ja hingelise valu ning
kannatustega hüvitis kokku summas üks miljon krooni.
2. Mõista kohtukulud välja Kostjalt.
II
FAKTILISED ASJAOLUD
1) Inno Tähismaa esitas
08.09.2005.a. Tallinna Linnakohtule hagiavalduse abielulahutuseks
ja ühisvara jagamiseks seoses kooselu lõppemisega Ingrid
Tähismaaga.
2) Ingrid Tähismaa esitas 04.11.2005.a. Tallinna Linnakohtule
hagiavalduse laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes.
3) Inno Tähismaa esitas 19.11.2005.a. Tallinna Linnakohtule
vastuhagi avalduse laste elukoha määramiseks ja elatise
nõudes.
4) 06.01.2006.a. toimunud istungil Harju maakohtus (endine Tallinna
linnakohus) lahutas kohus otsusega Inno ja Ingrid Tähismaa abielu.
Ühtlasi kinnitas kohtunik Epp Haabsaar määrusega Inno Tähismaa ja
Ingrid Tähismaa vahelise kompromiss-kokkuleppe ühisvara jagamise
kohta. Kompromissi järgi jäi Ingrid Tähismaale elamu Tallinnas ja
Inno Tähismaale maamaja Häädemeeste vallas Pärnumaal. Enamsaadud
ühisvara arvel kohustus Ingrid Tähismaa tasuma Inno Tähismaale
koheselt 200 000 krooni ning täiendavalt 250 000 krooni viie aasta
jooksul alates 01.05.2006.a. igakuiste maksetena 4166.66 krooni
kuus.
5) 06.01.2006.a. toimunud istungil leppisid Inno Tähismaa ja Ingrid
Tähismaa osana kompromissist suuliselt kokku (kokkuleppe juures
olid tunnistajateks kohtunik Epp Haabsaar ja Ingrid Tähismaa
esindaja Üllar Talviste), et Inno Tähismaa kohustub alates
01.05.2006.a. tasuma Ingrid Tähismaale laste ülalpidamiskulude
katteks igakuiselt 4166.66 krooni. Samuti leppisid pooled kohtuniku
arbitreerimisel kokku, et lapsed jäävad elama Ingrid Tähismaa
juurde. Inno Tähismaa ja Ingrid Tähismaa leppisid kokku, et Ingrid
Tähismaa võtab tagasi esitatud hagi laste elukoha määramiseks ja
elatise nõudes ning Inno Tähismaa võtab tagasi vastavasisulise
vastuhagi. See kokkulepe oli tingimus, mille tõttu Inno Tähismaa
nõustus kompromissiga. Inno Tähismaa huvi oli pooltevaheline
kohtuskäimine 06.01.2006.a. istungiga lõpetada. Heas usus tegi Inno
Tähismaa vara jagamise kokkuleppega Ingrid Tähismaale ligi ühe
miljoni krooni suuruse kingituse, lähtuvalt asjaolust, et lapsed
jäävad elama Ingrid Tähismaa juurde, Inno Tähismaa endisesse
kodukohta. Samuti arvestas Inno Tähismaa asjaolu, et Ingrid
Tähismaal võib olla laste kasvatamisega seoses kohustusi, mida
aitab kompenseerida saadud vara.
6) Inno Tähismaa kinnitas kohustust maksta igakuiselt 4166.66
krooni Ingrid Tähismaale kohtus ka kirjalikult. Inno Tähismaa tegi
Ingrid Tähismaale kohtusaalis taotluse, et kirjalikult kinnitataks
kohtus ka laste elukoha määramise ja elatise hagi tagasivõtmise
kohustus. Seepeale teatas Ingrid Tähismaa esindaja Üllar Talviste,
et seda pole vaja teha, kuna see puudutab teist kohtuasja. Heas
usus jäi Inno Tähismaa sellele lubadusele lootma.
7) Inno Tähismaa jäi vastavalt kompromissile lootma, et
kohtuskäimine on kompromissi sõlmimisega lõppenud, kuna
vastaspoolega oli kokku lepitud, et esitatud hagiavaldus võetakse
tagasi. Seoses kompromissi käigus sõlmitud kokkuleppega alustas
Inno Tähismaa heas usus Tartus aadressil Võru 54 asuva hoone
renoveerimist, võttes tööde tarbeks laenu Hansapangast, sõlmides
13.01.2006.a. vastavad lepped pangaga. Leping Hansapangaga oli
tähtajaline, see tähendab, et Inno Tähismaal oli võimalik
laenusummat kasutada ühe aasta jooksul. Inno Tähismaa oli ise
renoveeritava hoone projektijuht.
8) Kompromiss koos kohtumenetluste lõpetamisega oli Inno Tähismaale
oluline, kuna seoses kavaga rajada omale uus kodu Tartus
renoveeritavasse hoonesse lahkus Inno Tähismaa alates 01.01.2006.a.
töölt Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhi kohalt,
loobudes sellega kuutasust 28900 krooni ja mitmetest
riigiteenistusega seotud hüvedest. Ühtlasi kavatses Inno Tähismaa
hakata kirjutama raamatut kahasse oma uue elukaaslase Irja
Vaheriga, kellest sai pärast abielu registreerimist 31.05.2006.a.
Inno Tähismaa abikaasa Irja Tähismaa. Samuti kavatses Inno Tähismaa
lõpetada 2006.a. kevadel õpingud Tartu Ülikooli ajakirjanduse
magistriõppes.
9) Inno Tähismaad tabas üllatus nädalapäevad pärast 06.01.2006.a.
istungit ja lepete sõlmimist pangaga, kui ta sai kätte
11.01.2006.a. kirjutatud Ingrid Tähismaa vastuse vastuhagile, mis
sisaldas endas Inno Tähismaad laimavaid väljendeid, mis olid
tõendamata, nagu „alaväärsuskompleks“, „psüühiline häire“, „pidev
alkoholilembus“, „arg“, „nõrga iseloomuga“, „iseloomutu“,
„vastutustundetu“. Kostja esindajana oli vastuses märgitud
vandeadvokaat Üllar Talviste nimi. Kui Inno Tähismaa helistas Üllar
Talvistele ja küsis, milles asi, kohtus lubas ta ju hagi tagasi
võtta, vastas Talviste, et tema ei tea sellest vastusest midagi. Ta
ütles, et on eemal. Küsimuse peale, mis siis saab hagi
tagasivõtmisest, vastas Talviste, et see kinnitatakse 17. aprillile
määratud kohtuistungil.
10) Kaks kuud ootas Inno Tähismaa kokkuleppe täitmist, mille
kohaselt pidi Ingrid Tähismaa koheselt pärast 06.01.2006.a.
istungit tasuma 200 000 krooni. Veel kohtusaalis kinnitas Ingrid
Tähismaa esindaja Üllar Talviste, et aega läheb paar nädalat. Kui
kaks kuud oli täis saanud, Inno Tähismaal kannatus katkes ja ta
tegi 06.03.2006.a. kohtutäitur Marek Laanemetsale ülesandeks nõuda
Ingrid Tähismaalt välja 200 000 krooni.
11) 10.03.2006.a. tegi Ingrid Tähismaa kohtule taotluse laste
elukoha ja elatise määramise istungi edasilükkamiseks, kuna tahtis
minna seoses teleseriaali võtetega välisreisile. Inno Tähismaa
nõustus istungi edasilükkamisega, kuivõrd lootis heas usus, et
pooltevaheline teineteisemõistmine viib pooli rahuldava
lahenduseni.
12) Kohtutäituri välja nõutud summa laekus 10.04.2006.a. Inno
Tähismaa arvele. Ingrid Tähismaa tasus 07.04.2006.a. kohtutäituri
arvele kokku 211357.50 krooni, sellest 11357.50 krooni oli
kohtutäituri tasu. Viivitamine tasumisega polnud millegagi
põhjendatud.
13) 10.04.2006.a., vahetult pärast kokkuleppe sundtäitmist, esitas
Ingrid Tähismaa Harju maakohtule Inno Tähismaa vastu taotluse
elatise nõude tagamiseks summas 100 000 krooni.
14) Harju maakohtu kohtunik Tiia Mõtsnik arestis Ingrid Tähismaa
taotluse alusel 11. 04. 2006. a. määrusega Inno Tähismaa kontol 65
000 krooni.
15) Inno Tähismaa esitas Harju maakohtule 24. 04.2006.a.
määruskaebuse hagi tagamise määruse tühistamiseks.
16) 04.05.2006.a. esitas Ingrid Tähismaa Harju maakohtule Inno
Tähismaa vastu uue hagi tagamise taotluse, seekord elatise
väljanõudmiseks summas 5400 krooni kuus.
17) 08.05.2006.a. jättis kohtunik Tiia Mõtsnik määrusega
rahuldamata hagi tagamise taotluse elatise väljanõudmiseks Inno
Tähismaalt.
18) 30. 06. 2006. a. tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Kai
Kullerkupp oma määrusega Harju maakohtu määruse hagi tagamise ja 65
000 krooni arestimise kohta Inno Tähismaa kontol.
19) Nädal enne kohtuistungiks määratud kuupäeva, 23.08.2006
helistas Inno Tähismaale kohtunik Tiia Mõtsnik ja tuletas meelde
kokkulepet hagi tagasivõtmise kohta. Ta pakkus Inno Tähismaale
võimalust oma vastuhagi tagasi võtta, nagu kokkulepe ette nägi.
Inno Tähismaa selgitas, et kokkuleppe eeltingimus oli, et Ingrid
Tähismaa võtab esiteks oma elatise nõudmise hagi tagasi. Inno
Tähismaa ütles kohtunik Tiia Mõtsnikule, et ei võta niisama heast
peast oma vastuhagi tagasi.
20) 30.08.2006.a. toimunud kohtuistungil oli Ingrid Tähismaal uus
esindaja, Mare Lust, kes ei tunnistanud kokkulepet hagi
tagasivõtmise kohta. Ta ütles vaid, et elatist puudutavates asjades
mingid lepped ei kehti. Kokkulepet ei tunnistanud ka kohtunik Tiia
Mõtsnik. Vastupidi, ta noogutas mõistvalt, kui Mare Lust teatas, et
pereasjades kokkulepped ei kehti.
21) Inno Tähismaa on alates jaanuari keskpaigast 2006. aasta
jooksul pidanud tegelema oma õiguste kaitsmisega seoses
lepingutingimuste rikkumisega Ingrid Tähismaa poolt.
22) Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad peksnud, solvanud ja laimanud
korduvalt. 20.05.2005.a. tuli Ingrid Tähismaa kallale Inno
Tähismaale, rünnates Inno Tähismaad rusikatega ja tekitades Inno
Tähismaale väiksemaid kehavigastusi ning rebides lõhki aluspüksid.
Seejuures karjus Ingrid Tähismaa laste kuuldes: „Ma lõikan sul
munni maha!“ Tekkinud hingetrauma tagajärjel, ning kartuses, et
Ingrid Tähismaa viib lubaduse täide, lahkus Inno Tähismaa kodust ja
ei julgenud hiljem naasta.
23) Isadepäeval, 13.11.2005.a. sõimas Ingrid Tähismaa Tartus Wilde
kohvikus avalikus kohas tunnistajate juuresolekul Inno Tähismaad,
alandas teda üldsuse ja ühiste laste ees. Selle juhtumi juures olid
tunnistajad Irja Tähismaa, Jan Oscar Tähismaa, Tanel Kerikmäe ja
Ines Vebel.
III
KAHJU HÜVITAMISE NÕUDE PÕHJENDUS
24) Vastavalt PKS § 18
lg 3 jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Inno Tähismaa ja
Ingrid Tähismaa sõlmisid 06.01.2006.a. Harju maakohtus ühisvara
jagamise kompromiss-kokkuleppe.
25) Vastavalt VÕS § 578 on kompromissleping õiguslikult vaieldava
või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste
järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromisslepinguga loobuvad
lepingupooled oma nõuetest ning omandavad lepingu alusel uued
õigused.
26) Inno Tähismaa loobus kompromissilepinguga õigusest abikaasade
ühisvara hindamisele ja õigusest elamule ning selle sees olevatele
asjadele Tallinnas, lähtudes soovist kindlustada varaliselt oma
endine abikaasa ning lõpetada kohtuvaidlus. Vastutasuks kohustus
Ingrid Tähismaa loobuma oma hagiavaldusest seoses laste elukoha
määramise ja elatisega. Elatise nõue oli konkreetne rahaline nõue
tasuda igakuiselt Ingrid Tähismaale laste ülalpidamise eest 12 000
krooni. See teeb aastas 136 000 krooni ja enam kui miljon krooni
lähema kümne aasta jooksul, kuni laste täisealiseks
saamiseni.
27) Kompromissi käigus, kus Inno Tähismaa loobus oma õigustest
elamule Tallinnas, tekkis Inno Tähismaal võlasuhe Ingrid
Tähismaaga, kus Ingrid Tähismaa jäi võlgu kohustuse võtta tagasi
hagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes ning kohustuse
tasuda Inno Tähismaale koheselt 200 000 krooni ning 250 000 krooni
viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena 4166.66 krooni.
Vastutasuks lubas Inno Tähismaa katta laste elamiskulusid igakuiste
maksetena summas 4166.66 krooni viie aasta jooksul.
28) Inno Tähismaa ja Ingrid Tähismaa leppisid suuliselt
kokku, et
Ingrid Tähismaa kohustub võtma tagasi hagi laste elukoha
määramiseks ja elatise nõudes ning Inno Tähismaa kohustub tagasi
võtma vastuhagi. Samuti leppisid Inno Tähismaa ja Ingrid Tähismaa
suuliselt kokku, et Inno Tähismaa kohustub igakuiselt tasuma Ingrid
Tähismaale 4166.66 krooni alates 01.05.2006.a. ning Ingrid Tähismaa
kohustub tasuma sama suure summa Inno Tähismaale igakuiselt, viie
aasta jooksul. Pooled leppisid kokku, et kuivõrd summad on võrdsed,
ei pea kumbki pool teineteisele midagi tasuma järgmise viie aasta
jooksul. Inno Tähismaa ja Ingrid Tähismaa on asunud osaliselt
kokkulepet täitma, kuivõrd pooled pole teineteisele igakuiseid
summasid üle kandnud.
29) Vastavalt TsÜS § 67 on tehing toiming või toimingute kogum,
milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud
tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Inno Tähismaa ja
Ingrid Tähismaa omavaheline kokkulepe on leping, kuna see on
mitmepoolne tehing.
30) Vastavalt VÕS § 8 on leping tehing kahe või enama isiku vahel,
millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi
tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks
kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse
esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil
vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt
selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ingrid Tähismaa
ja tema esindaja Üllar Talviste nõustusid kohtus 06.01.2006.a. Inno
Tähismaa ettepanekuga, et pooled võtavad tagasi laste elukoha
määramist ja elatise nõuet puudutavad hagid.
31) Vastavalt TsÜS § 68 lg 1 võib tahteavalduse teha mis tahes
viisil. Vastavalt TsÜS § 77 võib ka tehingu teha mis tahes vormis.
Samuti sätestab TsÜS § 77, et kui pooled on teinud tehingu teatud
vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Ja
seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas
vormis, milles tehing on tehtud. Ingrid Tähismaa ega Inno Tähismaa
pole muutnud nendevahelist suulist lepingut. Seega on leping
kehtiv.
32) Vastavalt VÕS § 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt,
kirjalikult või mis tahes muus vormis. Inno Tähismaa oli lepingut
sõlmides teadlik asjaolust, et suulist lepingut on raske tõendada.
Ent ta teadis, et ka suuline lepe on lepe ja jäi heauskselt lootma
endise abikaasa usaldusväärsusele ning sellele, et lepe sõlmiti
kohtuseinte vahel kohtuniku juuresolekul. Inno Tähismaal polnud
põhjust kahelda, et kokkulepet võidakse rikkuda ja leping täitmata
jätta.
33) Inno Tähismaa toimis kohtus 06.01.2006.a. kokkuleppeid sõlmides
heas usus. TsÜS § 138 sätestab hea usu põhimõtte, mille järgi tuleb
õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.
Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise
eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt VÕS
Kommenteeritud Väljaandele (Tallinn, kirjastus Juura 2006) on hea
usu põhimõte õiguse normina võlaõiguse kõige kõrgem vorm. Hea usu
põhimõte omab tänapäeva Euroopa rahvuslikes õiguskordades ja
üleriiklikes õigussüsteemides normatiivset tähendust. Vastavalt
TsÜS § 139 tuleb heausksuse olemasolu eeldada, kui seadus seob
õiguslikud tagajärjed heausksusega. Ingrid Tähismaa ja tema
advokaat Üllar Talviste pidid eeldama, et Inno Tähismaa toimib heas
usus. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt
lepingule ja vastavalt VÕS § 76 lg 2 tuleb kohustuse täitmisel
lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid
ja praktikat. Inno Tähismaa teadis oma varasemast 13-aastasest
kooselust Ingrid Tähismaaga, et viimane peab kokkulepetest kinni ja
oma kohustused täidab.
34) Pärast kartust, et Ingrid Tähismaa on Inno Tähismaad petnud,
kui Ingrid Tähismaa ei võtnud kohtust tagasi hagi laste elukoha
määramiseks ja elatise nõudes, vaid vaidles Inno Tähismaaga selles
asjas edasi ja edastas kohtule Inno Tähismaad solvava vastuse
11.01.2006.a., andis Inno Tähismaa sellest teada Ingrid Tähismaa
esindajale Üllar Talvistele. Talviste ütles telefoni teel, et tema
viibib eemal, ei tea kohtule saadetud dokumendist midagi, et lepe
on jõus ja see kinnitatakse 17. aprillile määratud kohtuistungil.
Sellega teatas Inno Tähismaa leppe rikkumisest, kinnitas
tahteavaldust ja sai lubaduse, et lepe on jätkuvalt jõus ja
siduv.
35) Kuivõrd Ingrid Tähismaa ettepanekul lükkus 17.04.2006.a.
planeeritud kohtuistung edasi, uskus Inno Tähismaa heas usus, et
Ingrid Tähismaa täidab kokkuleppe.
36) Ingrid Tähismaa ei asunud pärast kohtus 06.01.2006.a.
kinnitatud kompromiss-kokkuleppe sõlmimist koheselt täitma mitte
ühtki osa sellest leppest. Ta jättis tasumata Inno Tähismaa arvele
vastavalt kokkuleppele koheselt 200 000 krooni, mistõttu Inno
Tähismaa andis kahe kuu möödudes asja kohtutäiturile menetleda ja
sai raha kätte alles 10.04.2006.a.
37) Kokkulepet rikkudes ei võtnud Ingrid Tähismaa kohtust tagasi
hagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes. Vastupidi, ta
esitas kohtusse 10.04.2006.a. taotluse selle hagi tagamiseks. Mille
tulemusel arestis kohus 11.04.2006.a. Inno Tähismaa kontol 65 000
krooni. See on osa rahast, mille Ingrid Tähismaa ise äsja
kohtutäituri kaudu oli Inno Tähismaale üle kandnud. 30.06.20006.a.
tühistas Tallinna ringkonnakohus maakohtu määruse hagi
tagamiseks.
38) Ingrid Tähismaa esitas 04.05.2006.a. kohtule uue taotluse hagi
tagamiseks, et välja nõuda igakuine elatis. 30.08.2006.a. toimunud
kohtuistungil oli Ingrid Tähismaal uus esindaja Mare Lust, kes ei
tunnistanud varasemaid kokkuleppeid, väites, et lepingud
pereasjades ei kehti.
39) Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas
täitmisega viivitamine. Ingrid Tähismaa on rikkunud kohustust,
kuivõrd pole seda täitma asunud.
40) Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja nõuda kahju
hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS § 127
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine
olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks
olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei
oleks esinenud.
41) Inno Tähismaa on pidanud seoses Ingrid Tähismaa poolse
kokkulepete ja kohustuse rikkumisega tegelema oma õiguste
kaitsmisega kohtus. See pole võimaldanud Inno Tähismaal piisava
jõudlusega teostada Võru 54, Tartu hoone renoveerimise projekti.
Inno Tähismaa võttis hoone renoveerimise ette ainult täie
teadmisega, et kokkulepped on siduvad. Vastasel korral poleks Inno
Tähismaa võtnud enda kanda hoone renoveerimisega seotud kohustusi.
Seda kinnitab fakt, et Inno Tähismaa sõlmis lepingu Hansapangaga
alles pärast Ingrid Tähismaaga kokkulepete saavutamist Harju
maakohtus 06.01.2006.a.
42) Seoses lepingutingimuste rikkumisega seotud kohtuasjadega
viibis üürnike lahkumine renoveeritavast elamust. Vastavalt
23.04.2006.a. üürnikega sõlmitud kokkulepetele pidid üürnikud
vabastama elamispinna hiljemalt 01.07.2006.a. Seisuga 02.11.2006.a.
pole üürnikud vabastanud elamispinda. Inno Tähismaal pole olnud ja
pole jätkuvalt kohtuskäimise vahelt aega ja energiat tegeleda
üürnike lahkumisega. Üürnike lahkumise viibimise tõttu ei saanud
remonditöödega alustada õigeaegselt. Remondi viibimine omakorda
põhjustas olukorra, kus hoonesse ei saanud paigaldada keskkütet
hiljemalt 15.10.2006.a., kuigi seda nägi ette 22.03.2006.a.
sõlmitud leping ASiga Tartu Keskkatlamaja. Lepingujärgne trahv on
210 krooni päevas iga ületatud päeva eest. Inno Tähismaal õnnestus
sõlmida ASiga Tartu Keskkatlamaja lepe, et keskküte võetakse
kasutusele 2007. aasta kevadel. Ent keskkütte puudumise tõttu
viibib sisetööde teostamine hoones talveperioodil külmade ilmadega,
ning korterid on külmad, mistõttu ei saa hoones asuvaid kortereid
välja üürida.
43) Ingrid Tähismaa poolsest lepingutingimuste rikkumisest
tulenenud remonditegevuse viivituse pikkus on konservatiivselt
hinnates üks aasta, sest keskkütte paigalduse viivitus ei võimalda
hoones teostada remonditöid talvel. Hoonesse on planeeritud neli
korterit ja kohvik. Arvestades korteriüüri turuhinda Tartu
kesklinna piirkonnas on saamata jääv igakuine üüritulu nelja
renoveeritud korteri pealt konservatiivselt hinnates 20 000 krooni.
Igakuine saamata jääv kohviku tulu on ligi 200 000 krooni. Aasta
arvestuses on saamata jääv tulu lepingutingimuste rikkumisest seega
2,64 miljonit krooni.
44) Lepete rikkumise tõttu ei realiseerinud Inno Tähismaa kava
alustada pärast Rahandusministeeriumist lahkumist uue kodu
sisustamist Tartusse. Ministeeriumist töölt lahkumise tõttu oli
kompromisskokkuleppe täitmine Inno Tähismaa jaoks eriti oluline,
kuna Inno Tähismaal kadus püsiv sissetulek. Ingrid Tähismaa lubas
06.01.2006.a. toimunud vara jagamise kohtuistungil koos oma
esindaja Üllar Talvistega, et kannab mõne nädala jooksul Inno
Tähismaale üle 200 000 krooni. Seda summat ootas Inno Tähismaa
esmalt kaks kuud, siis pöördus kohtutäituri poole ja lõpuks sai
summa kätte 10.04.2006.a. Järgmisel päeval esitas Ingrid Tähismaa
kokkulepet rikkudes kohtule taotluse hagi tagamiseks summas 100 000
krooni, millest kohtunik arestis Inno Tähismaa arvel 65 000 krooni.
Selline teguviis on nii Ingrid Tähismaa kui kohtu poolt käsitletav
jõhkra surveavaldusena, kuna nii Ingrid Tähismaa kui kohus teadsid,
et saadavat summat kavatses Inno Tähismaa kasutada selleks, et
valmistada ette ruumid oma laste majutamiseks ajaks, kui nad
Tartusse isale külla tulevad. Ingrid Tähismaa ja kohtu aktiivsest
raha arestimisest tulenevalt polnud Inno Tähismaal võimalik külla
kutsuda oma lapsi. Sellises olukorras tervenemiseks, šokist
toibumiseks, närvide puhkamiseks ja töövõime taastamiseks oli Inno
Tähismaa sunnitud võtma puhkuse ja sõitma Hispaaniasse. Sõit läks
maksma ligi 50 000 krooni.
45) Seoses Ingrid Tähismaa poolse kokkulepete rikkumise tõttu
alanud kohtumenetlusega on viibinud Inno Tähismaa ja tema abikaasa
Irja Tähismaa ühise raamatu väljaandmine. Planeeritud ligi 2000
eksemplari müügist saamata hinnanguline tulu on 350 000
krooni.
46) Ingrid Tähismaa poolne kokkulepete rikkumine ja sellega seotud
kohtumenetlus ning suurenenud närvipinge ei võimaldanud Inno
Tähismaal lõpetada ega jätkata õpinguid Tartu Ülikooli
magistriõppes.
47) Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitatav kahju olla varaline või
mittevaraline. Vastavalt VÕS §128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju
kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Ingrid Tähismaa on korduvalt Inno Tähismaad peksnud ja sõimanud,
seejuures avalikkuse ja laste juuresolekul, ähvardanud tekitada
üliraske kehavigastuse, millise teo eest võib karistada
vabadusekaotusega kuni kümme aastat. Inno Tähismaa hindab talle
Ingrid Tähismaa poolt tekitatud füüsilise ja hingelise valu ja
kannatuste suuruseks üks miljon krooni.
48) Vastavalt VÕS § 1043 peab kannatanule õigusvastaselt kahju
tekitanud isik hüvitama tekitatud kahju. Vastavalt VÕS § 1046 lg 1
on õigusvastane kahju isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase
väärtushinnanguga. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 loetakse teise isiku
au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu
avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud
asjaolu vastab tegelikkusele. Ingrid Tähismaa on korduvalt teotanud
Inno Tähismaa au, muu hulgas ebakohaste väärtushinnangutega.
Näiteks tegi ta seda kohtule saadetud vastuses hagiavaldusele, kus
kasutas Inno Tähismaa kohta väljendeid nagu „alaväärsuskompleks“,
„psüühiline häire“, „pidev alkoholilembus“, „arg“, „nõrga
iseloomuga“, „iseloomutu“, „vastutustundetu“. Ingrid Tähismaa ei
tõendanud millegagi nimetatud au teotavaid ebakohaseid
väärtushinnanguid. Vahetult pärast seda arestis kohtunik raha Inno
Tähismaa pangaarvel.
49) Inno Tähismaa hindab kahju konservatiivselt, arvestades
võimalusega, et pingsa, varahommikust hilisõhtuni kestva, tervist
säästmata töö tulemusel, ja lootuses, et talv tuleb mahe, kujunevad
viivitus ja kahju renoveeritava maja juures väiksemaks, et raamat
saab välja antud, ning seda, et Ingrid Tähismaa tekitatud kahju
kahetseb, siis nõuab Inno Tähismaa varalise kahju hüvitamiseks pool
miljonit ja mittevaralise kahju hüvitamiseks pool miljonit krooni,
nõude suuruseks kokku üks miljon krooni. Inno Tähismaa palub kohtul
mõista Ingrid Tähismaalt välja üks miljon krooni ning kanda see
Inno Tähismaa arvele Hansapangas nr
221005136185.
Lisad:
1)
ärakiri Inno Tähismaa hagiavaldusest abielu lahutuse ja vara
jagamise kohta.
2) ärakiri Ingrid Tähismaa hagiavaldusest laste elukoha määramise
ja elatise nõudes.
3) ärakiri Inno Tähismaa vastuhagi avaldusest laste elukoha
määramise ja elatise nõudes.
4) ärakiri kohtuotsusest abielu lahutuse kohta.
5) ärakiri kohtumäärusest vara jagamise kompromisskokkuleppe
kohta.
6) ärakiri Ingrid Tähismaa vastusest vastuhagi avaldusele.
7) ärakiri Ingrid Tähismaa avaldusest hagi tagamise kohta vara
arestimise nõudes.
8) ärakiri Harju maakohtu määrusest hagi tagamise kohta.
9) ärakiri Inno Tähismaa määruskaebusest hagi tagamise määruse
tühistamise kohta.
10) ärakiri Tallinna ringkonnakohtu määrusest hagi tagamise
tühistamise kohta.
11) ärakiri Ingrid Tähismaa avaldusest hagi tagamise kohta elatise
nõudes.
12) ärakiri Harju maakohtu määrusest Ingrid Tähismaa hagi tagamise
taotluse tagasilükkamise kohta.
13) ärakiri Inno Tähismaa laenulepingutest Hansapangaga.
14) ärakiri Inno Tähismaa liitumislepingust AS Tartu Keskkatlamaja
teenusega.
15) ärakiri teatest korterelamu Võru 54 elanikele.
16) väljavõte korterite üüri turuhindadest Tartus kesklinna
piirkonnas.
Lugupidamisega,
Inno Tähismaa
Riik kui organisatsioon
Kas keegi kujutab ette koalitsiooni ja opositsiooni (oh, mis vastikud sõnad?!) perekonnas. Tähtsate otsuste tegemisel perekonnas. Kuigi, jah, see on üpris tavaline, et abikaasad on vihavaenlased ning ei suuda kunagi mitte milleski kokku leppida. Tirivad vankrit ise suundades, nii et see paigast ei liigu. Ja jagelevad ning näägutavad kogu aeg omavahel ja teevad kõik jõupingutused selleks, et lapsi oma leeri üle meelitada. Mis omakorda kasvatab lastest ahned küünikud. Aga ideaalis? Peaks ju peres vastu võetavad otsused olema kõigile meeltmööda. Arvestades kõigi arvamust. Olema tehtud nö konsensuse alusel.
Või võtame suurema organisatsiooni. Mõne seltsingu. Või äriettevõtte. Riigiettevõtte. Kas võib ette kujutada seal nö võimuliitu ja vastaspoolt? Kindlasti on organisatsioonides pingeid, aga otsused peaks ideaalis vastu võetama konsensuse alusel. Et saavutada kõiki osapooli rahuldav tulemus. Et vanker paigast liiguks.
Aga riigi tasandil? Millegipärast on riigi tasandil saanud tavaks, et arvestatakse ainult ühe poole arvamust. Selle poole, kes hüppas valimistel juhtumisi kaugemale. Lõugas suurema häälega. Oli kavalam. Kel oli rohkem raha. Paremad mainekujundajad. Või mis kõik veel. Ja siis see üks osapool võib teha mis tahab, teist kuulamata.
Aga mis siis on õigupoolest poliitika? Kas tõesti igikestev vimm ja viha. Karm võitlus. Ärapanemine. Pori- ja pasaloopimine. Või kas tõesti ühe osapoole arvamuste arvestamine. Või ütleme otse: ühe osapoole arvamuse pealesurumine teisele. Seda kutsutakse demokraatiaks, mis olevat valitsemissüsteem, millest paremat pole justkui inimkond leiutanud.
Aga kas pole siin kaugenetud tõelisest ideaalist, rahva võimust? Kas pole mitte eliit loonud omale liivakasti, kus rahva tegelikku arvamust arvestamata omale mingit mängu lubab. Sest kuidas on pärast valimisi rahva võim teostatud, kui teatud osapooled jäetakse võimu teostamisest kõrvale. Surutakse nad nö opositsiooni oma järge ootama. Ok, võib väita, et võimu saab teostada ka opositsioonis, aga kes seda tegelikult usub?
Väidetakse ka, et opositsioon hoiab korra majas. Aga kas see on ikka nii? Kui juhtub olema nõrk opositsioon. Laisk opositsioon. Korra tagab ikkagi võimude lahususe printsiip.
Miks eeldatakse, et riigi tasemel otsuseid tehes ei pea saavutama konsensust? Ja mille poolest õigupoolest erinevad opositsiooni pikaajalised eesmärgid koalitsiooni omadest. Asja jaburust ilmestab käimasolev USA presidendivalimiste kampaania, kus vaieldakse selle üle, kes ja kui palju Iraagi sõda toetab. Kui on teada, et sõjale andsid rohelise tee nii demokraadid kui vabariiklased kongressis. Ja nüüd võetakse üksteise järel oma otsuseid ja sõnu tagasi. Selleks, et olla tubli opositsioon. Et järgmisena võimule tulla. Kas see on demokraatia?! Rahva võim?! Ei, see pole demokraatia. See on lollus. Lollimäng. Rahva lollitamise mäng. USA, kes peab end maailma valitsejaks ja politseinikuks ja väidab end demokraatlikke ideid levitavat, on ise rahva võimust valgusaastate kaugusel. See on ka üks põhjus, miks maailm muutub üha ebaturvalisemaks paigaks. Sest, juhtigem tähelepanu peamisele, peab konsensus valitsema ka maailma tasandil. Mite nii, et üks (USA) võib vilistada teiste (ÜRO) otsustele, kui tahab ja heaks arvab (mida USA president tegi, kuulutades sõja Iraagile, vilistades sellega rahva arvamusele maailmas). Sest tal on võim. Aga kas kogu maailm peab sellepärast USA pilli järgi tantsima, et USAl on palju raha ja sädelevaid asju?
Kui pere, seltsingu, äriettevõtte või muu organisatsiooni toimimispõhimõte on konsensus, siis peaks seda arvestama ka riigi ja laiemalt kogu maailma tasandil. Et saavutada pikaajaliselt kõiki osapooli rahuldav tulemus. Hea ja õnnelik elu.
Ja üldse
miks on nii, et valimistulemus pannakse kokku nende kodanike arvamuse põhjal, kes suvatsevad teatud kindlal ajal valima minna ehk siis end teatud kindlal ajahetkel mingisse kindlaksmääratud kohta toimetada. Aga kui ma olen haige? Ja ei saa endast märku anda, ühel või teisel põhjusel. Kui mul on näiteks isikut tõendav dokument kadunud. Miks minu häält siis ei loeta?
Aus oleks kõigilt arvamust küsida. Seda võib teha igaüks ise, minnes valima hääletusosakonda, kabiini jne. Või tellida a la carte teenus, nagu restoranis, kus livrees teenindaja tuleb ja võtab arvamuse. Ja kui seda ei tellita, tullakse koju vaatama, milles asi. Äkki on inimene sedavõrd suures stressis, et haub enesetapumõtteid. Ta vajab väikest vestlust. Lohutust. Abi.
Küsimus on, miks seda ei tehta, kui väidetakse, et iga inimese arvamus on nõnda oluline. Kui valimine on nö vabatahtlik, siis võiks olla ka teine kodanikukohus, maksudeklaratsiooni täitmine ja maksude maksmine vabatahtlik. Millegipärast ronib maksuhaldur aknast sisse, kui deklaratsiooni ei täideta ja makse ei maksta. Kodaniku hääl valimistel ei huvita eriti kedagi.
Aga milleks opositsioon?
Ma pean vist end parandama, kui kirjutasin, et võiks jätta Savisaare ja Reiljani opositsiooni.
Aga milleks üldse opositsioon?! Miks jätta osa valijate esindajad kõrvale, kuivõrd nad esindavad üht osa eesti rahvast. Miks peaks üks osa rahvast kõrvale jääma. Ega poliitika pole sport, kus jagatakse medaleid nendele, kel on paremad võimed. Poliitika mõjutab paljude inimeste elusaatust. Poliitikutest sõltuvad inimelud. Ja mis õigusega on ühtede saatuse kujundamine rohkem õigustatud kui teiste oma.
Eesti rahvas on väike ja ühe osa rahva esindajate kõrvalejätmisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Sellele rahvale endale. Või ei kõlba Savisaare ja Reiljani valijad eesti rahva hulka? Nii vist paljud mõtlevad. Siis võiks seda välja öelda. Siis võiks nad kohe hukata. Oleks selgem ja läbipaistvam pilt. Saaks nii-öelda saastast lahti. Ja järgmine kord uuest saastast. Ja siis uuesti. Kuni on alles need paar kõige paremat. Ja kõige õigemat. Ja kõige targemat.

Talvine Kabli rand.
Rahajumal
Irja:
Möödund aastal meil eriti raha ei olnud, st oma raha, ma mõtlen,
kuigi laenuraha oli. Ja me olime pagana haavatavad. Kohtunik põrkas
Innole telefonis kurja häälega peale, Ingrid muudkui nõudis raha
ning ässitas isegi Inno venna Tarmo talle kallale. Lausatakk,
ühesõnaga. Vainküla, Soonvald ja Väints paiskasid Ingridi
orgunnimisel Õhtulehte terve rea stoorisid, kus viiel eri moel
tõestet, et Inno on hull, väärakas, pede jne. Kadastik kirjutas oma
surematus kolumnis, et Inno on seksihull. Vana kolleeg Raidla-Pets,
kes sai Bonnieri suuresti Inno kaasaaitamisel, nimetas Innot
Õhtulehe vahendusel hampelmanniks. Vanad sõbrad manitsesid
ajalehtede arvamusartikleis. Sõbrad olid kadund kui tina tuhka, kui
arvata välja mõned vanad võitluskaaslased, kes julgesid koguni me
pulma tulla.
Mnjah, miskipärast usuvad inimesed, et inimest, kes ei tööta ja kel
pole eriti raha, võib tuimalt tümitada. No kas tema siis kedagi
kohtusse kaebab, eks? Tal pole ju rahagi, hehee.
Rahajumala soosing on aga samas see miski, mis paneb karja üksiku
ees koogutama. Seda muide isegi siis, kui see üksik ei ole nii väga
tark, ilus, hea. Teda on soosinud rahajumal ning see on karja arust
piisav. Miks küll? Pakun, et ühiskond vaistlikult ikkagi pelgab
jumalat ning paljude karjade jaoks on see üks ja ainus jumal just
rahajumal. Rahajumal soosingu pälvinud inimesed võivad reisida
äriklassis, neil on voli osta just seda, mis hing ihkab, ning
vähemasti näiline vabadus teha seda, mis neile kõige rohkem
meeldib. Seda kõike aga tahame ju kõik. Ka Väints, Vainküla,
Soonvald ja Kadastik, kogu muu kamp. Sügaval südamepõhjas tahame
seda ju kõik, eksoleju.
Me oleme Innoga välja
hõiganud, et rahal ja asjadel pole tähtsust, et piisab vaid õigest
inimesest. Ja see on õige, me olime õnnelikud ka siis, kui meil oli
vähem raha. Aga mida teha siis, kui raha kukub ootamatult sülle,
ilma et sa ise seks lillegi liigutaks? Kas anda see ära?
Mina otsustasin, et ei tee seda mitte. Sest seda raha läheb mul
vaja. Mind on ammu vihastanud, et mu sõpradel-naklastel ei ole oma
tuba. No kunagi oli, aga siis löödi nad Tartu kirjanike majast
miskitel X-põhjustel välja ning uut tuba asemele ei antud. Sigadus.
Otsustasin seega ehitada NAK-ile ise oma toa, õigemini kaks tuba,
kus saab mõnusalt niisama olla ning vajadusel ka ööbida, korraldada
kirjandusõhtuid. Nii et seda raha oli esteks vaja selleks, et teha
natuke head oma sõpradele.
Teiseks tahan teha kirjanduskohviku, kus seintel mu
sõprade-kirjanike pildid ning kus müügil vaid värskeim eesti
kirjandus, eriti just naki-kirjandus, mis sageli mujal poodides
alahinnatud-alumistel riiuleil. Tahan panna sinna kohvikusse palju
värskeid ajalehti ning ajakirju, et armsad penskarid, kel palju
vaba aega, saaks neid seal südamerahus lugeda. Kohv oleks hea ja
odav. Malelauad oleks, kus mu isa saaks oma vanade koolivendadega
mõne mõnusa partii teha. Tööle palkaks inimesed alates 50ndast
eluaastast, siuksed toredad vanaemad-vanaisad. Keegi võiks
klimberdada klaverit. Selleks, et avada niisugust kohvikut, oli
seda raha vaja.
Ja siis on seda raha
vaja veel selleks, et lihtsalt niisama mõnusalt oma armsa Innoga
elada, kirjutada ja mööda ilusat Tartu linna jalutada, tundmata
eladeski vajadust tööle minna. See raha annab vabaduse. Ja selleks
seda just vaja oligi. Nüüd võib muretult teha seda, mida ma kõige
rohkem armastan – kirjutada!!!
P.S. Asju, ei saa salata, olen ma muidugi kah ostnud. Ja sageli ka
lolli reklaami õnge läinud. Kuna mul ei ole kunagi olnud
lukskosmeetikat, siis ostsin mõned potsikud. Ühe isegi üle 1000de
kroonise, heh. Ja võin öelda, et see oli täielik pask. Pani näo
kripeldama. See oli päris vastik kogemus ja ega need ülejäänudki
targemad olnud, täielik pettumus, mnjah. Kõige parem kreem on Puhta
Looduse Mesi, mis maksab nii umbes 30 krooni. Samuti tellisin
8000de krooni eest Amazonist raamatuid (läksin natuke liiale) ning
välismaalt ca 30 ajakirja. Otsustasin, et see on minu guilt-free-
spending. Kuna ma armastan ajakirju. Inno sai 50 000se tippfotoka,
millega ta nüüd innustunult pilte klõpsib, ka siia blogisse. Ja
Ameerikast saime mõlemad mõned Levis´e teksad ning paar nahktagi.
Isa majale lasin panna 100 000se katuse, aga see oli väga vajalik,
kuna katus lasi juba tükimat aega läbi. Panin plekk-katuse, see
peab kaua vastu. Ja siis toetan veel isa iga kuu 5000de krooniga,
et ta saaks omale osta toidupoest just seda, mida kõige rohkem
tahab. Näiteks viinamarju ja lõhet.
Siuksed väiksed rõõmud siis, ei midagi erilist. Ei mingit Versace
kleiti ega ühtegi ehet, naaritsakasukat. Ei Villeroy & Bochi
nõudele. Inno keeldus Armani ülikonnast. Meilt ei ole isegi midagi
varastada, kuna me kodus ei ole midagi väärtuslikku. Ja hea
nii!
Rahaga saab teha palju häid asju, aga kõigest sest on rõõmu vaid
siis, kui su kõrval on õige, armas inimene.

Labane naistepäev

Irja:
Olen alati arvanud, et kõiksugu naistepäävad, valentiinipäävad,
emadepäävad jne on ühed väga vastikud ja labased päevad. Kuna nad
alandavad naisi. Et umbes nii, et muidu oled siuke räädu ja
nässakas naine, ema, armsam, aga vat kui tuleb tähtpäev, siis tulen
ja toon sulle lilli.
Minu arust on sihuke tendents äärmiselt kurvastav. Kuna tuhanded
naised on tont teab kust pähe võtnud, et naistele tuleb tähtpäevade
puhul ilmtingimata miskid varred pihku pista, siis eeldab
loomulikult enamik mehi, et lilli tuleb kinkida kõikidele naistele.
Minule kingiti täna samuti üks nartsiss ja mul oli seepärast
kohutavalt kurb, sest ma hakkasin kohe mõtlema, kuidas see üksik
õnnetu lill sureb vaasis oma üksildast surma ning kuidas ma pean
pärast ta laiba prügikasti viskama.
Mis küll naisi lillede laipades vaimustab, aru ma ei saa. Ja samuti
ei saa ma aru sest, miks peab meestelt sedasi tunnustust kerjama.
Hale on nõuda, et olge nüüd, mehed, romantilised ja tooge mulle
lillikesi. Siuksed naised on haledad. Viige ise meestele lilli,
siis makstakse teile ka meestega võrdset palka.
Savisaar Reiljaniga opositsiooni!
Praegu, kus Reformierakond ei tea, kellega kokku heita ja peab kõnelusi kõigiga ja kõigest, võiks Savisaare koos Reiljaniga opositsiooni jätta. Las istuvad ja hauduvad seal oma plaane, nagu nad seda viimasel ajal teinud on. Saavad näidata, milleks nad võimelised on. Ka tegelikult. Ja kas üldse. Ja seal ei kiusa neid enam keegi.
Keskkonnaminister peaks olema roheline. Ja sotsiaalminister sots. Ning ülejäänud kohad saab võrdselt jagada Isamaa ja Reformi vahel.
Arstielukutse kui perverssus
Arstielukutse on perversne, kuna arst on huvitatud patsientidest, mitte sellest, et inimesed terveks saaksid. Ja ilmselt sellest tuleneb asjaolu, et vaatamata jõupingutustele ja suurenevale rahahulgale meditsiinis, haigete arv üha suureneb.
Mis siis on lahendus. Arstikutse kaotamine sellisel kujul. Arst ei tohiks saada patsientide käest raha. Ega patsientide pealt. Ravi peaks andma kolleegium, kuhu kuulub vähemalt kolm arsti. Ja patsiendil peaks olema õigus kaevata arsti peale ning nõuda täiendavat arvamust. Seda tasuta, loomulikult.
Arst peaks saama tasu tervenenud patsientide hulga alusel. Ja patsientide rahulolu põhjal. Tervenenud ses mõttes, et on tuvastatud haiguse põhjused. Ja tegeldud põhjustega. Kuivõrd tagajärgede ravi pole muud kui surm.
See tähendaks loomulikult arstide vabastamist ravimifirmade lõa otsast. Sest ravimifirmad tegelevad justnimelt tagajärgedega, mille ravi on surm. Ja surma vastu rohtu pole. Seetõttu on kõik rohud oma olemuselt mõttetud.
Eelneva arutelu alt jääb välja erakorraline medistiin. Traumad. Traumade põhjustga ei saa arstid tegeleda.
Leiva asemel hein
Oleme Irjaga paar viimast päeva rääkinud leivast. Sellest müstilisest või müütilisest toidust, mis on justkui vanem kui meie ja millele tuleb suud anda ja mis on üldse väga tähtis. Aga kas ikka on? Leib kindlasti pole vanem kui meie. Ok, seda hakati Egiptuses ehk küpsetama kusagil kümme tuhat aastat tagasi, et toita lapsi, kes laua ääres kõva häält tegid. Leib pihku, see täitis kiiresti kõhu. Muidugi jääb küsimus, kas ikka täitis. Või kuidas täitis? Pigem ajas leib kõhu paiste, mis tekitab täiskõhutunde. Aga paistetusega kaasnevad mitmed muud jamad, esiteks kihelus, teiseks nälg, kuna leivast ei saa midagi. Sest inimene pole loodud sööma heina. Ega heina seemneid, millest tehakse leiba. See on lehmade toit. Lehmadel on kaks magu, millest üks aitab söödud heina ette valmistada seedimiseks. Inimesel kahte magu pole, mistõttu ei saa imestada, kui leiba söövatel lastel on kõht lahti ja sitta tuleb kookidena nagu lehmadel. See on isegi hästi, kuna inimesel pole kahte magu. Ju siis on inimene sedavõrd kohanemisvõimeline. Aga kõht jääb ikka lahti, sitt tuleb kookidena, nagu minul lapsepõlves. Sittusin tihti püksi, sest igale poole ei tohi sittuda, seda eriti linnaruumis. Pole ilus. Mul oli jama ka bussides, sest ligi neljatunnise Tallinn-Tartu bussisõidu ajal läks mul näiteks kuue- kuni kümneaastaselt kõht alati lahti. Ja et seda sõitu kannatada, ei saanud ma süüa. Ja kui natukenegi sõin, siis läks mul ikka kõht lahti, mitte Tallinna ja Tartu vahel, vaid Rasina kandis, mõned peatused enne vanaema kodukohta. Siis jooksin bussist välja ja lasin oma koogi põõsa alla ära. Mis haises nagu lehmakook. Kuulsin veel inimesi bussist imestavat ja tänitavat, et ei tiiä, kelle lats tuu om.
Mis on huvitav, et lehma kombel viljapäid süüa on ontlik, aga lehmakooke iga natukese ajal tagant sittuda on justkui patt. Ja hobuse kombel peeretada on samuti kohatu. Miks küll, kui leiba ja saia ning kaerapätse aetakse näost sisse nii mis kole.
Mulle endale samuti tegi ema alati igale poole võileibu kaasa. Ikka nii, et rohkem leiba ja peale veidi võid ja vorsti, et leib alla läheks. Sest paljast leiba keegi ei söö. Millegipärast ei lähe paljas leib alla. Ainult suure näljaga ehk. Muidu mitte. Aga ikka süüakse leiba. Ja vanemad topivad seda lastele. Käsivad süüa. Aga miks, kui leib ei anna midagi. See on ballast inimese jaoks. Nagu hein. Või vaidleb keegi vastu?
Ok, leib on odav. Ja seda pakutakse kirikus armulaual. Aga hein on veel odavam. Pigem võiks heina süüa, heina peale võid ja vorsti määrida. Heina armulaual pakkuda. Saab heina niisama mäluda. Heinakonserve saaks teha. Heina salateid. Sest, kui heinaseemneid nii aplalt süüakse, nendest jahu ja küpsetisi tehakse, miks ei võiks siis paljast heina süüa. Nii njummi, krõmps ja krõmps.
Ausalt öeldes pole ime, et Rootsis on tsöliaakia (nisu, rukki, odra- ja kaera ning nendega seotud toodete talumatus) kõige levinum haigus. Ilmselt Eestis ka, aga siin sellega ei tegeleta. Ei diagnoosita, peale dr Levini, kes diagnoosimise eest kasseerib üüratuid summasid ja nimetab seda oma mingiks imeviguriks. Tegelikult peaks tsöliaakiat diagnoosima tasuta ja seda peaks tegema iga perearst. Sest tsöliaakia põhjustab organismis tõsiseid häireid. Näiteks suhkrutõbe. Ma arvan, et ka kõrget vererõhku, südamehäireid. Sest süda peab saasta ümbertöötamise nimel tööd tegema. Ja mitte vähe.
Aga miks seda ei diagnoosita? Sest et tsöliaakia vastu pole vaja ühtki ravimit. Ja seetõttu ei ole haiguse diagnoosimisest ega ravist huvitatud ravimifirmad, kes maksavad kinni meie arstide välisreisid ja puhkusetuusikud. Lihtsam on lasta inimestel piinelda ning siis kirjutada välja kalleid südame-, vähi ja muid ravimeid. Mis maksavad tuhandeid.
Sain praegu just kirja ühelt vihaselt arstilt:
Tere!
Ise kui noor arst, olen väga pettunud yhes teie viimases sissekandes. Haigus, mille Te ise olete omale diagnoosinud, on väga raske. Ning paljud inimesed, kes selle käes kannatavad, pole väga meelitatud kui asjasse süvenemata, diagnoosi üle irvitatakse. Samas ma loomulikult ei väida, et Teil seda haigust kindlasti ei ole. Haigus, millest jutt käib, kannab eesti keeles nime tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia. Eestis on olemas ka Eesti Töliaakia Selts, mille aadress vist www.tsöliaakia.ee. Samuti, kas või netisse sisse toksides, saab tsöliaakia kohta piisavalt informatsiooni. Uurige sealt natuke haiguse kohta ja olete alati oodtatud sellise tõsise diagnoosiga arsti vastuvõtule.
Kõike head soovides ...
See on siis arsti arvamus. Tsöliaakia on arstidele kasin bisnis, sest keegi selle haiguse uurimist ei toeta. Aga asjata. Otsustasime Irjaga, et hakkame Eestis müüma gluteenivabu tooteid. Vähemasti oma kohvikus pakume ka gluteenivabu saiakesi. Kui vaja, toome neid kasvõi Soomest, kus vastavat ala on palju rohkem uuritud.
Irja:
arst kutsub meid visiidile, aga paslik oleks märkida, et viis viimast aastat ma ainult arstide vahet olengi jooksnud, kusjuures veel eri riikide arstide, ning mitte ükski arst pole piiksatanud tsöliaakiast. Justkui oleks tegu miski põrandaaluse haigusega, mida tuleb iga hinna eest varjata. Käisin perearsti vastuvõtul järgemööda Rakveres, Tartus ja Tallinnas, kurtsin kõikjal oma hädasid ning kõikjal tegid arstid ka muga kõiksugu hulle teste, kogunisti suhkurtõbi ning aids said ära testitud, aga eriti midagi ei leitud. Kuna mul olid pisted südames, siis kirjutati välja kaaliumitabletid. Mu hädad aga ei lõppenud, jõudsin vahepeal elada Portugalis ning sääl leiti mu veres tohutu suur allergianäit. Portugali arst Andre tegi suured silmad ja ütles, et ta pole oma praktikas nii suurt allergianäitu näinudki, olevat päris hull, kindlasti astma. Ega tal muga eriti kaua aega rääkida olnud, ta kabineti ukse taga ootas juba mapiga ravimifirma esindaja, ning ta suunas mind kiirustades tagasi Eesti tohtrite juurde. Nii. Läksin tagasi Eestisse. Rakvere polikliinikus käskis arst mul esmalt joosta kolm ringi ümber polikliiniku maja ning diagnoosis siis koormusastma. Kirjutas välja inhalaatori ja mingi pulbri, mida tuli mitu korda päevas ninna tõmmata. Mitmesajakroonine laks. Ja ma muudkui tõmbasin seda roppust ninna. Süda hakkas puperdama, kartsin, et suren ära. Hakkasin kukkuma ja minestama. Jätsin rohud. Ja otsustasin pigem kannatada.
Ma olen juba tükimat aega teadnud, et mu onul on tsöliaakia. Kusjuures huvitav on see, et ka temal ei diagnoosinud seda sugugi mitte lgp arstid, kuigi ta käis kogu aeg nende vastuvõttudel. Arstid ei osanud onu hädade kohta midagi öelda. Onu luges ise arstiraamatuid ning läks siis koos arstiraamatuga arsti vastuvõtule ning näitas seal arstile näpuga, mis haigus tal on. Arst olevat olnud imestunud, ei tahtnud nagu uskuda, aga pärast tehti onule test ja selguski, et tal on, oh imet, tsöliaakia. Seda, et ka minul on tsöliaakia, hakkasin kahtlustama siis, kui mul kuu aega tagasi hakkasid kohutavalt sügelema jalad, eriti põlveõndlad. Kratsisin end päris verele. Ning mugisin muidugi samal ajal saia. Hakkasin märkama, et eriti halb on pärast Itaalia restoranis käimist, ning mõtlesin, miks mul on nii ebainimlikult raske sittuda. Junnid olid nagu väikse koera omad, needki suure hädaga välja pressitud, või kui poeetiliselt väljenduda – siis nagu krevetid. Rääkisin onuga ning ta soovitas mul kuu aega dieeti pidada, mitte süüa saia-leiba ja muud sellist. Ning oh imet, juba nädalaga tajun muutust, nägu pole enam paistes nagu vanal joodikul, püksid jäävad muudkui kitsamaks, isegi nina on väiksem. Ärkan varem ja reipamalt, jaksan juba trepist käia, südames pole enam pisteid, kõht pole punnis nagu õhupall.
Ja ei ole see tsöliaakia vastupidiselt lgp tohtri arvamusele nii raske haigus midagi. Point ses, et kui oled alla 40, siis on pask kinni, kui 40ne piir ületatud, siis pask lahti. Seda siis, kui sööd, mis sulle vastunäidustatud.
Kalleid rohtusid tarvitada ei ole vaja. Ravimifirmad ei saa pappi. Arstid ei saa Egiptimaale. Keegi ei tule enam eriti arsti juurde. Arstid peavad panema poe kinni. Nii lihtne ongi. Arstid ei ole muud kui ravimifirmade osavad, odavad müügiagendid. Oleks ju nii lihtne arstil ta vastuvõtule tulnud inimeselt esteks küsida, et kuule inimene, mida sa sööd, aga seda ei tee arst mitte. Miski rohu ta sulle ikka ärr kirjutab, olgu või nui neljaks. Ja sa lähed apteeki ja ostad seda rohtu, sööd seda rohtu, aga ikka on sitt olla. Või veel sitem kui varem. Misjärel sa lähed jälle arsti juurde, sedapuhku juba uute hädadega. Ning arst vaatab sulle kala näoga otsa ja kirjutab uut rohtu. Ja uut ja uut. Kuni tuleb surm, lõpetus, mille vastu ravimifirmad ei ole veel rohtu välja mõelnud.
Emal läks kah eile sitt lahti. Oli teine nii õnnelik nagu oleks miljoni võitnud. Minul on täna jälle kinni. Sõin Wildes lolli peaga ube. Neis on ka gluteeni.
P.S. Nüüd me siis teame, miks Inno möödund aastal Emajõe kaldal sital käis, eks. Eks me hommikul vist sõime miskit saia ja tsöliaakiaga ongi sedasi, et sitahäda tuleb järsku. Olge siis ettevaatlikud.
Palju õnne!
Tahaks kohe õnne soovida Reformierakonnale hea tulemuse puhul. Andsime täna Irjaga hääle Laine Jänesele, kelle kolmanda tulemuse puhul Eesti arvestuses on meil samuti hea meel. Ja kes on meie arvates väga tore inimene.
Ja nüüd tahaks kohe minna poodi ja osta šampuse, et veidi seda tulemust tähistada. Aga šampust pole nii hilja õhtul kuskilt osta. Õlut on külmkapis, aga õlut ma kahjuks juua ei saa, sest tuleb välja, et õlu sisaldab samuti gluteeni, nagu selgub Eesti tsöliaakia seltsi kodulehelt (www.tsoliaakia.ee). Ja tegin kohe eksperimendi. Jõin pool pudelit õlut ja kõht hakkas sügelema. Hakkasid ka põlveõndlad ning käed. Ma ei hakanud edasi proovima, vaid kallasin õlle kraanikausist alla.
Tuleb välja, et olen allergiline gluteeni sisaldavatele toiduainetele, need on siis nisu, rukis, oder ja nendest tehtud tooted, ehk saiad, leivad, manna, makaronid, õlu, kali. Ilmselt viin ka. Ja viski.
Irja juba küsis, mida ma nüüd palavatel suvepäevadel jooma hakkan. Nüüd kavatsen proovida mõdu, seda vana eestlaste jooki, mida joodi enne germaanlaste sissetungi. Koos germaanlastega saabus Eestisse õlu, mis on pärit Egiptusest.
Aga veini võin ma juua. Ja samuti šampust. Ning siis veel konjakit.
Irja avastas huvitava paralleeli piibliga. Nimelt räägib piibel sellest, et paradiisiaias sõid Aadam ja Eeva ainult puu- ja juurvilju. Kui nad sealt välja aeti, pidid nad hakkama leiba sööma. See oli jumala karistus. Ja neid tabasid kohe seejärel haigused ning kõiksugu muud hädad. Mis annaks justkui mõista, et kui tahad olla õnnelik ja terve, siis leiba süüa ei tohi. Ma olen juba varem arvanud, et piiblit on valesti tõlgendatud. Piibel on mõistukõneline jutt, et saaks õppida teiste vigadest. Mitte õpetus, mida peab pähe õppima ja üksühele järgima.
Irja:
Minu poolt kah palju õnne Reformierakonnale. Seekord oli siis nii, et paljud inimesed, kes oleksid muidu hääletanud Keskerakonna poolt, keerasid Savisaarele selja. Pronksmehe pärast. Savisaar tegi panuse venelastele ning unustas oma ülbuses, et võib sellega kaotada paljude oma eestlastest valijate hääled. Sihukeste eestimeelsete vanade meeste ja naiste hääled, kellele Pronksmehe äraviimine Tõnismäelt on märksa olulisem kui mõned viletsad kroonid toetusraha. Oma ülbuses ei osanud muidu tark poliitik sellise võimalusega arvestada. Ja tõesti, olen minagi pidanud lugu Savisaarest. Aga on raske vaielda vastu tõsiasjale, et viimasel ajal on Andrus Ansip eelkõige eestlaste ning Edgar Savisaar venelaste huvide eest seisnud. Ega siin muud öelda olegi. Nii on.
Sest kirutud tsöliaakiast. Mnjah, algul olin ikka jõle vihane, kui sain teada, et enam saiu-koogikesi näost sisse ajada ei tohi. Ja siis olin pagana kahjurõõmus, kui selgus, et seda ei tohi teha ka Inno. Juhhei, kannatame koos. Aga. Nüüd oleme mõlemad tänu tsöliaakiale kõvasti alla võtnud, olen samas kaalus mis 18-aastasena ning elu on magus ilma saiatagi. Sest mis seal salata, kui sul on ikka kogu aeg kõht kinni ja kõht nagu õhupall, siis suuremat seksiisu pole. Hommikul olin näost paistes nagu vana joodik. Lemmikteksad ei läinud jalga, need Levise size 4. Nüüd on nad muidugi lohvad juba. Mõnus, mulle tsöliaakia jubedalt meeldib. Kujutan juba ette, millises vormis olen rannahooajaks. Heh, ja energiat on ka kõvasti rohkem. Kui enne sai raamatu kokkupanekut edasi lükatud ettekäändel, et sorry, mul pole energiat ja ma magasin kella 12ni vähemalt, siis nüüd pakatan tegutsemistahtest. Hea ja kerge on olla. Saia, leiba ja makarone ei söö. Täna ju käisime Innoga Itaalia restoranis La Dolce Vita – see on parim restoran Eestis muide – ning ma tellisin hoopis käntsu liha ja sõin selle ära. Tegelt oli toidu nimi vist hoopis veise sisefilee, aga no känts liha oli see sellegipoolest ning pärast selle ärasöömist oli mul hästi hea ja kerge olla. Trikk on selles, et liha kõrvale ei tohi süüa tükkigi leiba ega saia.
Mu emal on kah keliaki, ta on soomlane ja väga kangekaelne, ei taha muuta oma söömisharjumusi ja põtkib vastu, aga ma lubasin talle tuua Soomest gluteenivaba saia ning ta lubas seda siis proovida. Teda vaevab jube kõhukinnisus, kakib ainult kord nädalas. Ma saan aru, et see on naljakas ja et sest pole nagu sobiv rääkida, aga samas on lugu ju tõsine. Kusjuures ma arvan, et paljudel inimestel on seesama probleem. Näiteks ka puuksutamine on tsöliaakia üheks sümptomiks.
Nüüd jaksan siis jälle tegutsema hakata. Lubasin Anule Justi loo meie Ameerika-reisist ja kavatsen selle nüüd ära kirjutada. Siis maksame ära selle 60 000-se kautsjoni, mida kohus nõuab SL-Õhtulehe ja Postimehe ehk Väintsi ja Kadastiku vastase hagi katteks. See protsess tuleb muide avalik, kuna ükskõik, mis selle tulemus ka oleks, võidavad lehed või meie, juba selle keisi avalik arutamine on mu meelest hädavajalik. Ja meie ju juba oskame asju avalikult arutada, eksole.
Mingi aeg lootsid Õhtuleht ja Postikas kindlasti, et meil pole nii palju raha, et ära maksta kautsjonit. Ja tõsi ta on, vahepeal oli meil tõesti rahadega kitsas. Ma ei saanud osta nii palju ajakirju kui varem. Aga siis, nagu imeväel, simsalabim, ilmusid rahad ning kautsjoni maksmine on käkitegu. Nuusata õigupoolest.
No ja siis hakkan ma veel kokku panema oma luulekogu. Ei saa ikkagi unustada, et ma olen luuletaja, kuigi ma olen vahel väitnud vastupidist, aga no eks luuletajad olegi ühed suured valetajad. Self-confessed liars. Ärge neid kunagi usaldage.
Ahjah, ja siis veel see Aadama ja Eeva lugu, eks. Vaadake, nagu mina asjast aru saan, on sai ja leib kõikide inimese haiguste alged, rohujuuretasandil. Tark raamat Piibel tahab öelda, et seni, kuni sa sööd puu- ja juurvilju ning liha ja kala, mis jumal on inimesele siin maailmas söögipooliseks määranud, oled sa terve ja õnnelik, niipea aga, kui hakkad midagi kasvatama omaenese tarkusest, sööd nö hea ja kurja tundmise puust, eks ole, on su elu üks suur piin, kannatus ning viletsus, sind aetakse paradiisiaiast välja ning sind tabavad kõiksugu hädad ning haigused. Lihtne.
P.S. Selles, et ma vahel üldse ei bloginud, on süüdi tsöliaakia.
Järgnevalt mõned pildid talvisest Tartust.








